lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (
Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
Esimene 2 aruanne esitada 20.06.2023, järgnev 20.12.2023 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 12. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel 3 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rxxx Kxxxxx esitas 26.04.
lg 4 alusel seoses raugemisega, aga
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust
lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Haldur on arvamusel, et kohtu deposiiti makstav summa võiks olla minimaalselt kaks tuhat (2 000) eurot; 2) Juhul, kui keegi kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratavat summat ei tasu, palub haldur lõpetada
Kxxxxx pankrotihalduri kohustustest; 3) Määrata pankrotihaldurile tasu käibemaksuta summas 1920 eurot, millele lisandub käibemaks summas 384 eurot, kokku 2304 eurot väljamaksmisega Sikuti Advokaadibüroo OÜle
lg 11 alusel ja kinnitada halduri tehtud vajalikud kulutused (büroo- ja transpordikulud) summas 34,04 eurot + käibemaks 20% 6,81 eurot, kokku 40,85 eurot
Pankrotivara koosseisus on lõpparuande koostamise ajal olemas rahalisi vahendeid summas 2344,85 eurot. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotlus on kooskõlastatud võlausaldajatega; 4) Algatada võlgniku RxxxxKxxxxx kohustustest vabastamise menetlus, sealjuures palun kohtul usaldusisikut mitte määrata ja kohustada võlgnikku Rxxx Kxxxxxx ise täitma usaldusisiku kohustusi. Rxxx Kxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Koos pankrotihalduri taotlusega menetluse lõpetamiseks on kohtule esitatud ka võlgniku avalduse täiendus ja nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus on avaldanud 21.09.
lg 5, kohaldatakse halduri tasu arvestamisel
a kehtinud regulatsiooni ja piirmäärasid. Arvestades menetluse mahukust ja ajalist kestvust ning pankrotivara koosseisus olevaid rahalisi vahendeid, taotleb haldur kohtult tasu määramist tunnitasu alusel 24 h eest arvestusega 80 eur/h summas 1920 eurot + käibemaks 20% summas 384 eurot, kokku 2304 eurot. Lisaks taotleb haldur kohtult tehtud kulutuste hüvitamist summas 34,04 eurot + käibemaks 20% 6,81, kokku 40,85 eurot. Pankrotivara koosseisus on aruande koostamise aja seisuga 2344,85 eurot. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta 6 Halduri arvates on maksejõuetuse tekkepõhjuseks muu asjaolu
lg 3 mõtteseelkõige läbimõtlematute tagatiseta võlakohustuste võtmine erinevatelt krediidi- ja finantseerimisasutustelt, arvestamata krediiditoodete kulukust ja kuumaksete suurust. Kohustustest vabastamine menetluse algatamine Vastavalt vastuvõetud Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §68 lg 2 kohaldatakse käesolevas pankrotimenetluses Pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.juunini 2022. a. Rxxx Kxxxxx on pankrotiavalduses märkinud, et soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist peale pankrotimenetluse lõppu. Vastavalt
, § 170 võidakse võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vastavalt
lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Arvestades pankrotimenetluse käigus tuvastatud asjaolusid teeb haldur kohtule ettepaneku alustada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, mis on halduri hinnangul kõikide menetlusosaliste huvides. Vastavalt
lg 1 lõpevad juhul, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Rxxx Kxxxxx on lubanud haldurile kohustustest vabastamise menetluse ajal tasuda pankrotivõlausaldajatele minimaalselt viiskümmend
lg 1, lg 6, seoses Rxxx Kxxxxx pankrotimenetluses kujunenud olukorraga ja võlausaldajate seisukohtadega 2022. a juunis, teeb haldur kohtule ettepaneku usaldusisikut mitte määrata, sest keegi ei olnud nõus neid kohustusi täitma, ning määrata, et usaldusisiku kohustusi täidaks võlgnik Rxxx Kxxxxx ise, kes on andnud vastava nõusoleku. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga
Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Rxxx Kxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
§-s 173 nimetatud kohustusi. Koos pankrotihalduri taotlusega menetluse lõpetamiseks on kohtule esitatud ka võlgniku avalduse täiendus ja nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Rxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt
lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Rxxx Kxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik 8 suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Koos pankrotihalduri taotlusega menetluse lõpetamiseks on kohtule esitatud ka võlgniku avalduse täiendus ja nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldajad ei ole esitaud vastuväidet sellele, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Kohus kuulas võlgniku Rxxx Kxxxxx ära 21.detsembril 2022.a. Rxxx Kxxxxx jäi selle juurde, et ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist, peab võimalikuks panustada selle nimel, et kohustustest vabaneda. Võlgnik töötab. Kohus selgitas võlgnikule veelkord kohustustest vabastamise menetluse kulgu, kohustusi selles. Rxxx Kxxxxx arutles selle üle, et ehk võiks tema usaldusisiku kohustusi täita tema elukaaslane. Kohus andis Rxxx Kxxxxxxx tähtaja, milliseks ajaks tuleb kohtule esitada tema soovi korral uue usaldusisiku kirjalik nõusolek. Kohtule ei esitatud kirjalikku nõusolekut uuelt usaldusisikult. Kohus leiab, et kuna võlgnik on andnud 06.07.2022. a nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi ja kinnitanud, et talle on teada usaldusisiku ülesanded, on võimalik Rxxx Kxxxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid.
Kxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue
aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine
lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab 9 käsitada FIMS § 47, varasemalt
Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka
lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Vastavalt
aasta
lg 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, kutseoskust ning pankrotihalduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Mart Sikuti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 2304 eurot, sh käibemaks 20% summas 384 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud (büroo- ja transpordikulud) summas 40,85 eurot, sh käibemaks. Kohus peab büroo- ja transpordikulusid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihaldur Mart Sikuti vajalikud ja põhjendatud kulud Rxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 40,85 eurot, sh käibemaks 20% summas 6,81 eurot. Pankrotihalduri kulud hüvitada pankrotivara arvelt. 10 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.