Obsah (12)

§ 630§ 187§ 444§ 468§ 173§ 162§ 168§ 174§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2020; Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-131402

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Renovum OÜ nõuab hagis Mxxx Jxxxxxxx põhivõlgnevuse 2676,55 eurot, intressi 497,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 240,66 eurot, sissenõudmiskulude summas 20 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Monefit Estonia OÜ vahel 10.01.
2. a sõlmitud kliendilepingust nr 8371577597, millega Monefit Estonia OÜ rahuldas kostja taotluse ja kandis kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 2676,55 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama ja tasuma intressi maksegraafiku alusel. Kostja ei tasunud ühtegi gaafikujärgset makset, mistõttu on nõudelt arvestatud ka viivist. Samuti on tekkinud sissenõudmiskulud. Laenuandja ütles laenulepingu 28.07.
3. a üles ning loovutas kostja vastase nõude hagejale 01.08.
4. a.
5. Kohus võttis hagi menetlusse 16.11.
6. a ning edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale. Kostja kinnitas 16.11.
7. a hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist ning 28.11.
8. a teatas, et võtab hageja nõude õigeks.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

1. Kohus leiab, et kostja on oma kohtule esitatud menetlusdokumendis võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et Monefit Estonia OÜ on loovutanud oma nõudeõiguse Mxxx Jxxxxx vastu tulenevalt hagis nimetatud lepingust Renovum OÜ-le 201.08.
2. a ning teatanud sellest Mxxx Jxxxxxxx kirjalikult 02.08.
3. a.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 5. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Poolte seisukohtadest nähtub, et kostja on maksekäsu kiirmenetluses avaldanud soovi sõlmida maksegraafik, kuid pole hagejaga kontakti saanud. Tõendeid sellise väite kinnitamiseks või selle kohta, et kostja oleks astunud samme kohtumenetluse vältimiseks, ei ole. Seega on kostja ise andnud põhjust hagi esitamiseks ning tegemist ei ole

§ 168lg 6 kirjeldatud olukorraga.

Kohus jätab eelnevast tulenevalt menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

7.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

1. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, kokku 870 eurot.
2. Kohus leiab, et riigilõivu kulu on vajalik ning põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.
3. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmise näeb ette

§ 4842

, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulude kostjalt väljamõistmine põhjendatud. 11. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega tavapärasest mahukama tsiviilasjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 790 (riigilõiv 490 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 250 eurot) eurot. Nimetatud summa tule kostjalt välja mõista. 12. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin