Obsah (5)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-3091 Tsiviilasi C.-R. K., G. K.

§-st 101 lg 7).

1. Välja mõista A. K.ilt elatis G. K.i kasuks alates xxxx kuni G. K.i täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot).
2. Resolutsiooni p-s 5 märgitud elatis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10.ndaks kuupäevaks K.-L. L. arveldusarvele nr xxxx, selgitusega: elatis lapsele.
6. Juhul, kui A. K. on kohtumenetluse kestel C.-R. K.ile ja/või G. K.ile maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 2 Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.03.2022 esitatud ja 21.03.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on C.-R. K. (hageja I) ja G. K. (hageja II) A. K.i (kostja) ja K.-L. L.i ühised lapsed. Lapsed on elanud alates 2008 emaga. Viimase üheksa kuu jooksul ei ole kostja ühendust lastega võtnud. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 705 eurot, s.h eluasemekulud 260 eurot, kulutused toidule 300 eurot, sidekulud 29 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, muud vältimatud püsikulutused (trenn) 36 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 619 eurot, s.h eluasemekulud 260 eurot, kulutused toidule 250 eurot, sidekulud 29 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatisraha igakuiselt alates 01.03.2021 miinimummääras. 08.09.2022 esitatud dokumendis loobusid hagejad tagasiulatuva (periood 01.03.2021 – 28.02.2022) elatise nõudest. Kostja vastus Kostja tõi oma vastuses välja, et viibib alates xxxx. Tegemist on kohtumenetluse aegse vangistusega. Kostja ei ole talle esitatud süüdistust tunnistanud, eitades kuriteo toimepanemist. Kohtumenetluse eeldatav lõppemise aeg on
8. a. oktoobris. Kostjal on olemas kõik eeldused õigeksmõistmise saavutamiseks. 01.03.2021 kuni 06.06.2021 oli kostja vabaduses ja siis andis ta lastele ülalpidamist vahetult. Kevadvaheaja oli G. isa juures xxxx. Kostja käis koos G.ga kauplustes ja ostis vastavalt nii tema kui C.-R.i soovidele ja vajadustele suure hulga rõivaid ja jalanõusid. Kõik need asjad said G. koju kaasa. Mõlemad hagejad elasid 2018/2019 õppeaastal esimese veerandi Xxxxs kostja juures ja õppisid Xxxx filiaalis, mille kõik kulud kandis kostja. Vaatamata kinnipidamisasutuses viibimisele on kostja jätkuvalt oma lapsi üleval pidanud. Mõistetavalt ei ole ta teinud seda ise, vaid on oma tuttavate ja lähedaste abil selle korraldanud. 2021 suve lõpus Eestis ostis kostja algavaks kooliaastaks hagejatele riideid, näohooldustooteid, viis neid välja sööma või kinno. Kostja ostis C.-R.ile trenniriided (Sportland, 18.08.2021, kulu 129,71 eurot), parfüümi ja rõivaid (Tallinna Kaubamaja, 19.08.2021, 175,60 eurosest koguarvest 74,60 eurot). Samuti ostis kostja G.le tossud (Ballzy, 19.08.2021, 168,55 eurot), meigitooteid (I.L.U 18.08.2021 40,84 eurot), näopuhastusvahendid ja kreemi (The Body Shop, 18.08.2021, 34,82 eurot), parfüümi ja rõivaid (Tallinna Kaubamaja, 19.08.2021, 175,60 eurosest koguarvest 101 eurot), kokku vähemalt 345,21 euro eest. Lisaks on kostja hagejate kontodele aeg-ajalt Wise appi kaudu raha saatnud. Perioodil 2021 juunist kuni käesoleva ajani on kostja saatnud hageja I kontole kokku vähemalt 675,47 eurot. Hageja II kontole on kostja samal perioodil saatnud 50,47 eurot. Peretuttava poolt on hagejate jaoks antud sularaha järgmiselt: juuli lõpus 2021 1000 eurot, antud üle K.-L. L.ile; detsembris 2021.a. 800 eurot, antud üle hagejale I Xxxx poe ees; 27.04.2022 3 1000 eurot, antud üle hagejale I nende Xxxx kodu ees; 7.05.2022 summas 800 eurot, antud üle hagejale I Xxxx poe ees. Lisaks on teise kostja tuttava poolt antud vahetult K.-L. L.ile kostja eest kahel korral üle 800 eurot ja 1400 eurot. Selliselt on hagejatele kokku antud 6600 eurot. Seega on hagejatele kostja asemel antud ülalpidamiseks raha perioodil 2021 maikuust kuni 2022 maikuuni kokku vähemalt 7325,94 eurot (675,47 + 50,47 + 6600), lisaks ostetud asjad kokku 549,52 euro eest (204,31 + 345,21). See teeb 13 kuu kohta kokku 7875,46 eurot, s.t. kuus keskmiselt 605,80 eurot. Arvestades, et lastele on ülalpidamine sel perioodil antud, on tagasiulatuva elatise ning elatise kuni 2022 maikuu lõpuni väljamõistmine põhjendamatu. Pealegi paneks elatise väljamõistmine tagasiulatuva perioodi eest kostja vabanemisel väga raskesse majanduslikku seisu. Kostja leiab, et edasiulatuva elatise väljamõistmine temalt on tema huvides ja annab talle õiguskindluse. Seetõttu ei vaidle kostja vastu, et edasiulatuv elatis välja mõista, kuid seda alates juunikuust, sest kuni sinnani on lastele ülalpidamine antud. Elatise väljamõistmine alates 2022 juunikuust võimaldab kostjale ülevaate, kui palju ta peab hagejate ema kätte elatist tasuma ja kui suur on võlasumma ajaks, kui ta vangistusest vabaneb ja tööle saab asuda. Kuna kostjal puudub rahalist väärtust omav vara, siis millegi muu kui igakuise töötasu arvelt tal elatist maksta ei ole. Küll aga vaidleb kostja vastu elatise suurusele. Kostja taotleb mõista temalt elatis välja miinimummäärast väiksemas ulatuses, mõistes välja mitte üle 100 euro hageja kohta. Kostja põhjendab seda taotlust sellega, et lisaks kahele hagejale on tal veel kolmaski laps I., kes vajab samuti ülalpidamist. Kostjal puuduvad praegu igasugused sissetulekud, puudub ka võimalus sissetulekut hankida. Kostja annab endale aru, et ta ei vabane alaealiste ülalpidamise kohustusest ning et lapsed peavad saama ülalpidamist. Kindlasti jätkab ta laste ülalpidamist vabanemisel. Küll aga seab olukorras, kus vabanemisel ootab teda tema töötamise võimekust ületav võlg hagejate ees, ohtu tema noorema lapse toimetuleku. Kohtu põhjendused
9. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuulub rahuldamisele.
10. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja 4 lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja K.-L. L. (dtl 9, 11). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

1. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 01.03.
2. 08.09.2022 dokumendis loobusid hagejad tagasiulatuva perioodi (s.o 01.03.2021 – 28.02.2022) elatise nõudest. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 5 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tagasiulatuva elatise osas lõpetada.
3. Hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja I igakuised kulud kokku 705 eurot, s.h eluasemekulud 260 eurot, kulutused toidule 300 eurot, sidekulud 29 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, muud vältimatud püsikulutused (trenn) 36 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 619 eurot, s.h eluasemekulud 260 eurot, kulutused toidule 250 eurot, sidekulud 29 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid ka igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude ning eluasemega seotud laenu kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ja tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate vanusega on ka kooli- ja sidekulud usutavad ning igasugust huvitegevust (s.h kulusid treeningutele) võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Kuigi kohtu hinnangul võivad hagejate kulud olla osaliselt ülepaisutatud (eelkõige toidukulud), siis vähendades neid ca 100 euro võrra, vastaksid hagejate igakuised kulud endiselt vähemalt kahekordsele miinimumelatise suurusele. Kostja on viidanud oma vastuväidetes ka Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020 lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (RAKE). Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada hagejate igakuiseid kulutusi üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks hagejate kulutusi mingis osas täiendavalt vähendada lähtudes nimetatud uuringust. 6 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele kehtivale miinimumelatise suurusele. 7.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses välja toonud, et viibis alates 07.06.2021 Soomes kinnipidamisasutuses. Samuti on kostja välja toonud, et lisaks kahele hagejale on tal ka kolmas ülalpeetav. Kohus on 30.06.2022 kirjas (dtl 78-82) palunud kostjal esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta ning andmed ja dokumendid kostja varalise seisundi kohta (sh kostjale kuuluv kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed jms). Kostja ei ole kohtule ühtki täiendavat selgitust ega tõendit oma majandusliku olukorra kohta esitanud. Kohus selgitab, et kinnipidamisasutuses viibimine ei vabasta kostjat tema ülalpidamiskohustusest. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Kohus märgib, et kuigi kostjal puudusid Eestis asuvates krediidiasutustes vabad vahendid (dtl 123-125, 129), siis vabasta ka see kostjat elatise tasumisest vähemalt miinimumulatuses. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on lisaks hagejatele veel 1 laps I. (dtl 66-71). Kostja on välja toonud, et I. ja tema ema koduks on üürikorter, mille üür on 1700 eurot kuus ning kommunaalkulud 300-400 eurot kuus, seega on lapse eluasemekuluks 1000 eurot kuus (1700+300=2000, 2000:2=1000). Nimetatule lisanduvad toidukulud 100 eurot kuus, rõivad-jalanõud 50 eurot kuus, lasteaed 480 eurot kuus, kõik kokku 1630 eurot kuus. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit nimetatud kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kohus on nimetatud tõendite esitamise vajadust selgitanud oma 30.06.2022 kirjas (dtl 78-82). Kohus on seisukohal, et iseenesest on eluliselt usutav, et kostjal on kohustus ka oma kolmandat last ülalpidada. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta ei oleks suuteline kõiki oma alaealisi lapsi võrdväärselt ülalpidada. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud 7 lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 8.

§ 101

lg 7 sätestab, et, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Arvestades, et hagejate vanusevahe on väiksem, kui kolm aastat, siis tuleb hageja II puhul elatist vähendada 15 % kuni hageja I täisealiseks saamiseni. 9. Kuna hagejad on palunud välja mõista hagiavalduses elatise miinimummääras, siis kuulub hagi rahuldamisele. Arvestades, et märtsis 2022 oli miinimumelatiseks 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 225,64 eurot, siis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista märtsi 2022 eest elatis 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Arvestades, et märtsis 2022 oli miinimumelatiseks hageja II puhul 181,42 eurot ning alates 01.04.2022 191,79 eurot (tulenevalt

§-st 101 lg 7), siis tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista märtsi 2022 eest elatis 181,42 eurot, alates 01.04.2022 kuni 14.01.2023 summas 191,79 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ning vähendatud 15 % võrra

§ 101

lg 7 alusel) ning alates xxxx kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Hageja II puhul muutub elatis iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. 8

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
2. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 9