Obsah (7)

§ 132§ 123§ 31§ 314§ 29§ 133§ 30

4-22-3256 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2022, Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-3256 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Meeli

§ 132

p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 01.09.

1. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,22,009195 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse II uurimisgrupi uurija O. P. koostas 01.09.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,22,009195 menetlusaluse isiku Meelis Leis suhtes. Otsuse kohaselt juhtis M. Leis 01.09.2022 kella 13.49 ajal Tartu linnas xxxx tänaval mootorsõidukit kiirusega 56 +/3 km/h, kui suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 30 km/h. M. Leis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h ning teda karistati liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 120 eurot.
3. M. Leis esitas 16.09.2022 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub PPA 01.09.
4. a kiirmenetluse otsuse tühistada. Esmalt tuuakse kaebuses välja, et kohtuväline menetleja pole 4-22-3256 usutavalt tõendanud, et kiirusmõõturi lugemil esitatud väärtus on seotud kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukiga. Sõiduk peatati ligi kilomeeter eemal kohast, kus väidetav rikkumine aset leidis. Kas kiirusmõõturi lugemil olid just kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki sõidukiiruse andmed, on siiani ebaselge. Samuti leiab M. Leis, et mõõtmistulemus ei ole usaldusväärne, kuna mõõtmine toimus vihmasajus. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud rikutud õigusnormiks LS § 50 lg 2 p 3, kuid sellist sätet LS-s ei eksisteerigi. Kaebuse esitajale jääb kohtuvälise menetleja kvalifikatsioon arusaamatuks. M. Leis on kaebusesse lisanud ka fotod, millelt nähtub, et liikluskorraldusvahend, milles kirjeldatud lubatud sõidukiiruse ületamist kaebuse esitajale ette heidetakse, ei ole nähtav – selle nähtavust piiravad puuoksad ja lehed. Kaebuse esitajal ei esinenud tahtlust ületada lubatud sõidukiirust, vaid ta lähtus eeldusest, et kehtib asulasisene lubatud piirkiirus 50 km/h ning seetõttu kiirendas sõidukit kurvist väljudes. Lõpetuseks toob M. Leis välja, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud väärteo karistus – rahatrahv ning väidetud väärteo eest karistusregistrisse kandmine on väärteotunnuste sedastamise korral antud juhul ebaproportsionaalne. Alternatiivselt palub ta väärteomenetluse lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, arvestades, et süü pole suur.
5. Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses, et menetlusaluse isiku süü teo toimepanemisel on kohtuvälises menetluses leidnud tõendamist. Alustuseks märgitakse, et kiirmenetluse protokollis on tõepoolest viga, kuid mitte kvalifikatsioonis vaid õigusnormis. Kuna kvalifikatsioon LS § 227 lg 2 on igati adekvaatne ja rikkumise kirjeldus vastab teole ja vastab ka kvalifikatsioonile, siis õigusnormi numbriga eksimine ei muuda antud süütegu õigustühiseks. Kohtuväline menetleja ei nõustu ka M. Leisi poolt kaebuses avaldatud seisukohaga, et tugeva saju korral mõõtmist teostada ei tohi ning sellest tulenevalt ei ole saadud mõõtmistulemus usaldusväärne. Ei saa väita, et vihmasadu kuidagi mõõtmistulemust mõjutaks. Liiklusmärgi nähtavusega esitatud väidetega ei nõustu kohtuväline menetleja samuti ning on oma seisukohale lisanud antud tänaval pildistatud fotod. Fotodelt nähtub, et vaidlusalune liiklusmärk on juhile nähtav. M. Leisi sõiduki kinnipidamist ligi kilomeetri kaugusel rikkumise kohast põhjendab kohtuväline menetleja sellega, et kiiruseületajale järele minnes oli esmalt vajalik patrullsõiduk ümber pöörata, mistõttu on loogiline, et rikkuja sõiduk peatati veidi aega hiljem juba Viljandi maanteel. Patrullpolitseiniku vormikaamera videost on osaliselt näha ka teekond, kui M. Leisi sõidukil järel sõidetakse ja see lõpuks peatub. Kohtuväline menetleja on ka selgitanud, et antud juhul puudus menetlejal võimalus kohaldada M. Leisi suhtes hoiatustrahvi või lühimenetlust. Arvestades menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust, rikkumise kellaaega ja kohta ning menetlusaluse isiku puhast tausta, on temale määratud karistus igakülgselt proportsionaalne. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebuse rahuldamata ning otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused 4.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. M. Leisile heidetakse ette LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21–40 kilomeetrit tunnis.
2. Esmalt leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja pole usutavalt tõendanud, et kiirusmõõturi lugemil esitatud väärtus on seotud kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukiga. Tema sõiduk peatati ligi kilomeeter eemal kohast, kus väidetav rikkumise sündmus toimus, mistõttu on kaebaja hinnangul ebaselge, kas kiirusmõõturi lugemil olid just tema poolt juhitud sõiduki 2 4-22-3256 sõidukiiruse andmed. Lisaks puudub kiirusemõõtmise kohta heli- ja videosalvestis. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. 7.

§ 31

lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid

-s sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 63 lg 1 nimetab tõenditena kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütluse, ekspertiisiakti, eksperdi antud ütluse ekspertiisiakti selgitamisel, asitõendi, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokolli või videosalvestise, samuti muu dokumendi ning foto või filmi või muu teabetalletuse.

§ 314

lg 1 alusel menetleja tehtud foto, film või muu teabesalvestis võib olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui see vastab käesoleva seadustiku § 31 lõike 11 punktides 1–3 sätestatule.

1. Nii ongi kohtus tõendina esitatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistajana on üle kuulatud kohtuvälise menetleja ametnik, kes tajus vahetult rikkumise asjaolusid, kuid ei olnud menetleja ning uuritud ametniku vormikaamera salvestist, kust on näha vahetult rikkumisele järgnenud aeg ja suhtlus menetlusaluse isikuga. Oma selgitused on andnud M. Leis. KrMS § 61 lg-st 1 tuleneva üldpõhimõtte kohaselt ei ole ühelgi nendest tõenditest ette kindlaksmääratud jõudu.
2. Kohtuvälises menetluses on koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt patrullpolitseinik L. L. fikseeris 01.09.2022 kell 13.49 M. Leisi poolt juhitud mootorsõiduki Volvo XC60 kiiruseks 56 km/h. Laiendmääramatust arvestades pidi tema kiiruseks olema vähemalt 53 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 30 km/h. Mõõtmise kohana on protokollis märgitud Tartu linn, xxxx, xxxx - xxxx. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik selgitas, et ta mõõtis koos paarimees O. P-ga kiirust lasteaia parklas, mis asub xxxx ja xxxx ristmiku lähedal. Politseiautol olid peal statsionaarsed mõõturid, mis võimaldavad korraga jälgida nii eest- kui tagantpoolt tulevaid sõidukeid. Sõiduauto Volvo liikus üksinda xxxx tänava poolt ning pööras seejärel xxxx maanteele. Politseiauto ja liiklusmärkide täpse asukoha tuvastamiseks siirdusid kohtuistungi osalised tunnistaja ja kaebaja ütluste andmise järel sündmuskohale. Vastavad kohad fotografeeriti ning fotod on kohtuistungi protokolli osaks.
3. Tunnistaja selgitas, et nad sõitsid Volvole mööda xxxx järele ning ta lülitas sisse vormikaamera. Salvestuselt on näha kiirusmõõturi tabloo, millel vasakpoolne number muutub ja parempoolne püsib muutumatuna nr 56 peal. Sama number on fikseeritud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. Tunnistaja selgitas istungil, et muutuv on politseiauto kiirus ning teine number tähistab rikkuja fikseeritud kiirust. Salvestuselt nähtub ametniku ja kinni peetud auto juhi (kes on äratuntavalt kaebaja) vestlus. M. Leis väidab, et tal oli kiire. Sama on ta kirjutanud kiirmenetluse otsusesse. Kaebaja väidab, et rikkumise kohta ei ole salvestust. See on õige, samas igasuguse õigusliku tähenduseta väide. Seadus ei sisalda kohustust väärtegusid salvestada.
4. Kohtu hinnangul on väljaspool igasugust mõistlikku kahtlust tuvastatav, et politsei fikseeris kiirusega 56 km/h liikumas just kaebaja juhitud Volvo.
5. Järgmiseks asus kaebaja seisukohale, et juhuks, kui siiski mõõdeti tema auto kiirust, ei ole mõõtmistulemus usaldusväärne, kuivõrd kiiruse mõõtmine toimus vihmasajus. Seegi kaebuse väide jääb tagajärjetuks.
6. M. Leisi väide mõõtmise lubamatusest tugineb kiirusmõõturi kasutamise protokolli osale „Kiirusmõõturi kasutamise käik ja tulemus“. See sisaldab kinnitust, et kiirusmõõturi kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad 3 4-22-3256 anda eksitavaid mõõtmistulemusi. Muu hulgas on seal nimetatud, et mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes. Esiteks on kaebaja juhitud sõiduki kiiruse fikseerinud L. Lillo kinnitanud mõõtmiseks lubatud tingimuste vastavust nõuetele oma allkirjaga protokollil. Kumbki kohtuistungil üle kuulatud isikutest ei väitnud, et kiirmenetluse otsuses väidetud rikkumise ajal oleks olnud tugev vihmasadu. Vihma tibutas ja see nähtub ka vormikaamera salvestiselt. See aga ei ole takistuseks kiirusmõõturi kasutamisele ega muuda selle tulemust ebausaldusväärseks. Mõõtevahend oli taadeldud (lk 34) ja seda kasutanud isik oli läbinud selle kasutamiseks vajaliku „pädeva mõõtja koolituse“ (lk 35). Lubatust kiiremini sõitmist möönab M. Leis isegi. Kohus ei näe alust kahelda fikseeritud kiiruse määras.
7. Kaebaja järgmine väide on, et asulasisest lubatud sõidukiirust piirava liikluskorraldusvahendi nähtavust segasid puuoksad ja lehed. Kaebuse esitajal ei esinenud tahtlust ületada lubatud sõidukiirust, vaid ta lähtus eeldusest, et kehtib asulasisene lubatud piirkiirus 50 km/h. See kaebuse väide jääb samuti tagajärjetuks. On tõsi, et xxxx tänava poolt liikudes on esimene liikumiskiirust piirav liiklusmärk on puu varjus. Rikkumise toimepanemise ajal oli puu lehtedes ja vähemalt mingist asukohast ei olnud märk nähtav. Seda kinnitavad ka kaebaja esitatud fotod. xxxx tänaval on xxxx ja xxxx vahelisel alal kolm märki, mis piiravad liikumiskiirust 30 km/h tunnis. Teine nendest märkidest on xxxx tänavaga ristumiskohas. See märk on näha juba enne esimese märgi juurde jõudmist. Arvestades tänava kurvi (millele on viidatud kaebuses, millest rääkis tunnistaja ja mille olemasolu nähtub ka protokolli osaks olevatelt fotodelt), on välistatud võimalus, et politsei oleks kiirust mõõtnud enne xxxx tänava algust alas, kus kiirus piiratud ei olnud.
8. M. Leis väidab, et tal ei olnud tahtlust ületada lubatud sõidukiirust. Sellelgi väitel ei ole teokoosseisu tuvastamise aspektist tähendust. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.
9. Rikutud õigusnormiks on kiirmenetluse otsuses märgitud LS § 50 lg 2 p
10. M. Leis on kaebuses välja toonud, et sellist sätet liiklusseaduses ei ole ning talle jääb menetleja määratud kvalifikatsioon arusaamatuks. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas selgitanud, et tegu on menetleja näpuveaga ning õige norm on LS § 50 lg 5 p
11. Kuivõrd otsuses märgitud kvalifikatsioon LS § 227 lg 2 on igati adekvaatne ja rikkumise kirjeldus vastab teole ja vastab ka kvalifikatsioonile, siis õigusnormiga eksimine ei muuda antud süütegu õigustühiseks. Kohus nõustub selle seisukohaga. Riigikohus on märkinud järgmist. Juhtudel, mil puuduvad

§ 29

lg-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik

§ 133pdes 2-7 loetletud küsimused.

Süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik

§ 133

p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab (RKKK 3-1-1-5-15 p 8 ja 9). See seisukoht on mutatis mutandis kohaldatav ka selles asjas. Kohus tuvastas juba eelnevalt, et kaebuse esitaja juhitud sõiduk liikus kiirusega vähemalt 53 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel tänavalõigul oli vastavate märkidega piiratud 30 km/h. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kiirmenetluse otsusega on M. Leisi karistatud LS § 227 lg 2 alusel, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. 4 4-22-3256

1. Kaebaja on tõstatanud küsimuse sellest, et otsusest on kolm versiooni – sinine (lk 3031), kollane (lk 51-52) ja digitaalne (lk 15-16) ning need kõik on erinevad. Kollasel versioonil puudub tema allkiri. Digitaalses versioonis on märgitud, et ta ei tööta ning rikutud õigusnorm on muudetud korrektseks. Kohtuväline menetleja selgitas, et sinine on originaal, ja kollane isekopeeruv koopia. Originaaleksemplar läheb sisestajate kätte, kes sisestavad kõik protokollid ükshaaval e-süsteemi. Kõik digitaalsed lahtrid täidetakse e-toimikus ära ja sinna läheb e-variant sellest dokumendist. Kaebaja töötuks märkimise tingisid süsteemi piiratud võimalused. Kiirmenetluse otsuse ütluste lahtris ei ole ta öelnud enda töökohta, vaid lihtsalt, et töötab. Esüsteem ei lase teha sellist valikut. Seal on kas töötu või on töökoht, millel peab konkreetne viide juures olema. Seetõttu teevad sisestajad linnukese sinna kasti, kus ta ei tööta. Menetluses jäi välja selgitamata, kas süsteem ei võimalda olematut õigusnormi või pidas sisestaja vajalikuks (ilmse trüki)vea parandada. Koopia selline muutmine on taunitav, kuid pole käsitatav olulise menetlusõiguse rikkumisena. Lisaks on see võimaldanud kaebajal kohtu abitagi saada teavet õigusnormi kohta, mille kohaselt on keelatud liikluskorraldusvahendiga lubatust kiiremini sõitmine. Sinine ja kollane eksemplar erinevad selle poolest, et 2-lehelise ja 4leheküljelise dokumendi viimasel lehel (st pöördel) puudub kaebuse esitaja allkiri kohas, kus kinnitatakse õiguste ja kohustustega tutvumist. Nagu eelnevalt märgitud, on tegemist isekopeeruva dokumendiga, millest üks eksemplar jääb menetlejale ja teine rikkujale. Selline paber ei kopeeru mõlemas suunas. Nii ongi kaebaja sinise eksemplari
2. lk-l andnud ainult sellele eksemplarile allkirja õiguste tutvustamise kohta ja enda eksemplaril selle tegemata jätnud. Asjaolu, et õigusi ja kohustusi on tutvustatud, nähtub lisaks sinise eksemplari 4-le lehele ka mõlema eksemplari 3-lt leheküljelt. Kaebaja on õigusteadmistega isik, kelle tegevusalaks on õigusabi osutamine. Kohus on enam kui veendunud, et M. Leis oli menetluses teadlik kõikidest oma õigustest ning võimeline neid ka reaalsuses kohaselt rakendama.
3. Veel esitab M. Leis sisulise väite selle kohta, et ametnikud võltsisid kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Nimelt tegi tema telefoniga foto protokollist hetkel, mil seda tutvustati ja sellel fotol tema allkirja ei ole. Toimikus oleval protokollil on allkiri, aga M. Leis selle andmist ei mäleta ja seega on allkirjaga seonduv vähemalt ebaselge. Politsei hinnangul kaebaja lihtsalt ei mäleta allkirja andmist. Kohus siin mingeid ebaselgusi ei näe. Salvestuselt nähtuvalt selgitati kaebajale rikkumise asjaolusid, allkiri sarnaneb teiste M. Leisi allkirjadega. Kaebaja esitab oma väite kergusega, nagu oleks (Eestis politseiametniku poolt) dokumendi võltsimine midagi täiesti tavapärast. Sellise väite tõstatamiseks on alus, et kaebaja allkirja andmist ei mäleta, selgelt ebapiisav.
4. Kaebaja hinnangul on kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud aeg ebaõige, kuna sõiduk peatati kell 13.49 ja sama aeg on märgitud protokollis. Loogiline mõtlemine, sündmuste ahel ja ajateljel jälgimine võimaldavad järeldada, et need ei saanud olla üheaegselt. Kuna tegemist oli mitme ristmiku ületamisega, valgusfoorita reguleeritud ristmik, siis kindlasti kulus aega minut-poolteist kinnipidamiseni. Ka see väide pole nõustumisväärne. Salvestus algab kell 13.49.
5. Salvestiselt nähtuvalt ületab kaebaja ristmiku rohelise tulega ning sama teeb politseiauto. Kell 13.49.58 on kaebaja sõidu juba peatunud. Arvestades suhteliselt väiksest vahemaad, on 58 sekundit rikkumise kohast auto peatamise kohta sõitmiseks küllaldane.
6. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et M. Leis on talle ette heidetava süüteo toime pannud ning asja menetlemisel on järgitud seadust. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. M. Leis on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 21.

§ 133

p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu 5 4-22-3256 poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. M. Leisi on karistatud rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses.

1. Kohus karistuse kergendamiseks aluseid ei näe. Kaebaja on karistusregistri andmetest nähtuvalt varem karistamata. Seda ongi otsuses arvestatud. Karistus on määratud sanktsiooni alumise neljandiku lähedane. Kaebaja väidetud kahetsust ei nähtu ei kiirmenetluse otsusest, tema käitumisest rikkumise menetlemise ajal ega ka kohtus. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et kahetsuse kergendava asjaoluna arvestamiseks peab see olema puhtsüdamlik. M. Leis näeb vigu kõiges ja kõigis peale iseenda. See ei võimalda järeldada, et ta oleks oma käitumise ebaõigust ka tegelikult mõistnud.
2. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat karistuse korrigeerimise vajadust polnud. Ületatud kiiruse määra arvestades saab teosüüd lugeda keskmisest mõnevõrra väiksemaks ja täpselt sellele vastava karistuse – 30 trahviühikut – kohtuväline menetleja ongi määranud.
3. M. Leis taotleb alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus menetluse lõpetamist võimalikuks ei pea. 25. Lubatud sõidukiiruse ületamine on küllaltki sage rikkumine. Samas on see ka väga sage kehavigastuste tekkimise või surmaga lõppevate liiklusõnnetuste põhjus. Linnasisene kiirus on üldjuhul 50 km/h. Kõnealusel teelõigul on eramajad, lähedal lasteaed ja haigla, kuhu liikujad pargivad sageli autod kaugemale, alasse, mis ei ole tasuline. xxxx tänav on reeglina suure liikluskoormusega. Lisaks on seal (nii menetlusosaliste räägitu kui ka kohtu tajutu kohaselt) kurv. Need asjaolud teevad xxxx maanteelt xxxx tänavale vasakpöörde sooritamise keeruliseks. Olukord, kus sellel tänaval liiguvad autod kiirusega 50 km/h, oleks lihtsalt ohtlik. Nendes oludes kiirust ületades ei ole süü väike. Kohtu hinnangul on kiiruseületamiste osas olemas suur avalik menetlushuvi. Ka on Riigikohus seoses

§ 30

lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega selgelt öelnud, et kiiruse ületamise puhul üle 20 km/h on tegemist levinud liiklusalase õigusrikkumisega ja seetõttu ei saa viidata avaliku menetlushuvi puudumisele (RKKKo nr 3-1-1-107-05, p 10).

1. Peale kohtu siirdumist nõupidamistuppa esitas M. Leis taotluse kohtuliku arutamise uuendamiseks, et veel asjaolusid uurida, selgitada, üle kuulata teine politseiametnik ning anda kaebajale võimalus xxxx tänaval kogutud tõendusteabega tutvuda. M. Leis osales kohtuistungil isiklikult ning kogu tõendusteave (sh fotod) sisalduvad istungiprotokollis. Protokoll on kättesaadav ja sellega on võimalik tutvuda. Kohus ei näe asjaolusid, mida tuleks väärteoasja lahendamiseks täiendavalt selgitada ja jätab taotluse rahuldamata.
2. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus

§ 29ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja M. Leisi kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6