← Eesti

2-22-2870/38

Obsah (6)§ 101§ 105§ 2172§ 99§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2870 Tsiviilasi J. J. i hagi N. J. i

) § 2172 lõikest 2 tulenev õigus pöörduda kohtusse ka siis, kui senine väljamõistetud elatis on seotud seadusega kehtestatud miinimumääraga. Hagejalt välja mõistetud elatis on hageja jaoks ebamõistlikult koormav, ei arvesta hageja võimalustega (hageja osalisest töövõimest tulenev ja juhutöödega teenitud kuusissetulek ei ületa koos riikliku pensioniga XXX eurot), ei arvesta hageja koosveedetud aega N. J. iga ning ei arvesta lastega koos elava vanema kohustust täita 2 2-22-2870 samuti laste ülalpidamise kohustust. Hageja taotleb Tartu Ringkonnakohtu 2. detsembri 2019. a määrusega tsiviilasjas 2-18-132182 väljamõistetud elatise summa vähendamist. 1.3.

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (1448x0,03 = 43,44 eurot).

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Käesoleval juhul laekub lapsetoetus 60 eurot kuus kostja seaduslikule esindajale. Suhtlemiskorra kohaselt viibib N. J. isaga aasta jooksul keskmiselt ühes kuus 10,25 ööpäeva. Seadusest tulenevalt on väheneb väljamõistetav elatis selle protsendi võrra. N. J. ile isa poolt tasumisele kuuluv põhjendatud lapse tegelikke vajadusi ja vahetust isa juures veedetud ajast tulenev ülalpidamissumma on seega 67 eurot 59 senti. Kostjate vastus hagiavaldusele

  1. Kostjad vaidlevad esitatud hagile vastu. Kostja ei tunnista esitatud hagi ja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja jätab tähelepanuta, et N. J. il on ka muud vajadused, millistele tehtavad kulud kannab ema. Kostja ei ole ostnud N. riideid, jalanõusid ega muid tarbeid. Laps käib lasteaias ja alushariduse eest makstav tasu sisaldab endas kohatasu ja kulutusi söögile. Kohatasus sisalduvad tasud erinevatele lasteaia üritustele, õppevahendistele jmt. Seega on need lapse arenguks vajalikud ja sel põhjusel peab ka isa nende kandmises osalema. XXX on kohatasu suuruseks 81 eurot kuus. Lisaks tegeleb N. iluvõimlemise ja käib treeningutes võimlemisklubis Rütmika, treeningtasu suuruseks on 60 eurot kuus, millele lisanduvad kulutused treeningriietele ja vahenditele. Viimasel poolel aastal on need kulutused olnud kokku 97 eurot. Lapsele meeldib selles trennis väga ja tal läheb seal hästi. 2.
  2. Elatise suuruse vähendamisel pole ainsaks mõõdupuuks täpne aeg, mille vältel laps kummagi vanema juures elab. Lisaks sellele, et laps viibib kummagi vanema juures, tuleb ka muude asjaolude põhjal hinnata, kuidas lapse vahetu ülalpidamine vanemate vahel jaguneb, kas see on enam-vähem võrdne või on põhiraskus siiski ühel vanemal ja tema kannab ka suuremaid kulutusi. Riigikohus on samuti selgitanud, et ülalpidamiskohustuse täitmise hindamisel ei saa lähtuda vaid suhtluskorrast. Kohtu määratud suhtluskord on kehtiv kuni
  3. aasta augustini, mil N. läheb lasteaia eelkooli rühma. Seega muutub sellest ajast isaga kuus veedetavate päevade arv. 2.
  4. Elatise määramisel arvestatakse ka varanduslikku seisundit, kostja esindaja varaks on XXX asuv 3-toaline korter. Lapsevanemate ühisvaraks on XXX asuv kinnistu, mida kasutab hageja üksinda ja mille kasutamine on kostja esindajal takistatud. Laste ema töötasuks on brutosummana tunnitasu XXX eurot/tund, samuti on tal osaline töövõimetus, mille eest makstav toetus on keskmiselt XXX kuus. Lisaks laekub laste emale peretoetus XXX eurot. Elatise suurus vähendamisele ei kuulu. Hageja seisukoht kostjate vastusele
  5. Kui kostjad leiavad, et
  6. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

alusel arvutatud summa ei kata nende tegelikke vajadusi, tuleb neil oma väiteid tõendada. Kostjad ei ole vastuses seda teinud. Kulutused ei kajasta tegelikku olukorda ning lisaks on tegemist ka eluliselt ebausutavate kulutustega. Kostjad on vastuses välja toonud üksnes N. J. i lasteaia ja trenni kulutused. Muude kulutuste osas hagejal ülevaade puudub. Treeningus osalemise kulutus ei tingi aga miinimumelatisest kõrgema ülalpidamiskohustuse täitmise vajadust. Hageja osaleb N. 3 2-22-2870 J. i ülalpidamises vahetult. Ebaõige on laste ema väide, et isa juures käiakse tuttavate/sugulaste vanade riietega. Vastupidiselt, justnimelt ema juurest tulles on lapsel reeglina seljas kasutatud pikka aega kantud kulunud riided, mida saavad kinnitada hageja sugulased. On olnud olukordi, kus isa on lapse heaolu nimel sunnitud elatise tasumisest sõltumata tegema kulutusi lapse riietele. 3.

  1. Hageja on käesoleval aastal teinud lapsele vahetuid kulutusi tarbekaupade ja riiete näol XXX ning käinud lapsega teemapargis, kus lapse kulu oli XXX eurot. Hageja ostis N. le lisaks jalgratta hinnaga XXX eurot. Samuti ostis isa N. le telefoni XXX eurot kuutasuga XXX, mida lapse ema ei luba lapsel enda juurde kaasa võtta ja kasutada. Hagejal tekib transpordi kulu põhjusel, et laste ema kolis koos lastega senisest elukohast linna, kuid lastega kohtumise võimaldamiseks vajamineva transpordi peab kompenseerima üksnes laste isa. Reeglina transpordib last hageja, mis tähendab hagejale igakuiselt minimaalselt XXX eurost lisakulutust transpordile, millele lisandub sõiduki amortisatsioonikulu. Hageja on käinud N. ga lisaks ujumas, tsirkuses, kinos jne. Tegemist on samuti ühe osaga lastele vahetult tehtud ülalpidamisest. Olukorras, kus laste ema soovib miinimumist kõrgema elatise väljamõistmist, tuleb laste emal esitada viimase kuue kuu keskmist sissetulekut ja üldist varalist olukorda tõendavad andmed, et tõendada kostjalt sedavõrd kõrge elatise nõudmine. Kohtu eelmenetlus
  2. Kohus korraldas
  3. mail 2022 eelistungi. Pooled sõlmisid kohtusaalis kokkuleppe selle kohta, et hageja on alates
  4. maist 2022 vabastatud R. J. ile elatise tasumise kohustusest. Kohus lõpetas selles osas kohtumenetluse. Kohus selgitas kostjale, et miinimumist suurema elatise saamiseks, tuleb kostjal enda vajadusi tõendada. Kostjate täiendused
  5. Kostja esitas
  6. mail 2022 täienduse enda kulude kohta. Kostja märgib, et tema ühe kuu kuluks on XXX eurot, millele lisandub küttepuude eest XXX, treeningu eest XXX ja lasteaiatasu umbes XXX eurot kuus. Seega on kostja ühe kuu kulutused ema juures elades XXX kuus. Kostja seaduslik esindaja leiab, et vanemate vaheliste tõsiste erimeelsuste tõttu, tuleb nende omavaheline suhtlus ja ka rahaline arveldamine ja üksteisele kantavate summade üle vaidlemine viia miinimumini. Sel põhjusel tegi kostja kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja otse kostjale elatist ei tasu vaid võtab enda kanda järgmised kulud: N. lasteaia ja iluvõimlemise treeningu eest tasumise. Kui N. läheb kooli, lepivad vanemad uuesti kokku, milliseid arveid hakkab hageja tasuma. Hageja seisukohad
  7. Hageja
  8. juuni
  9. a seisukohas toob esile, et kostja ei ole esitanud menetlusnormidega vastavuses olevaid tõendeid. Seisukoha lisadena esitatud exceli formaadis tabelite autentsust ei ole võimalik kontrollida. Kosta esitatud andmed on tabelites vabalt muudetavad ja mitme tekstivälja puhul on seda ka kindlasti tehtud. Seejuures ei ole võimalik kontrollida, kas tegemist on justnimelt kostja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttega ning kas kõik kuluread on soetud ainuüksi ühe kontoga. Sellest tulenevalt on kostja enda loodud tõenditel olematu tõeväärtus ning kohtul tuleb tõendid jätta otsust tehes tähelepanuta. 6.
  10. Esitatud kostja loodud tõendites on mitmeid vasturääkivusi tegelike kontrollitavate faktidega, mis annab aluse kahelda kogu tabeli õigsuses. Kostjad on väitnud, et on pidanud ostma iseseisvalt küttepuud ning tabeli all olevates arvutustes on selleks kulutuseks märgitud 4 2-22-2870 XXX eurot. Sellele vaatamata nähtub esitatud andmetest kuupäevaga
  11. märtsil 2022 tehing summas XxX eurot, mille puhul on „Saajaks/maksjaks“ märgitud „XXX“, selgituseks „Küttepuud“ ning tehingu märkeks „D“ (deebet) ehk laekumine. Arvestades maksete selgitusi, mis näitavad raha väljavõtmist või toidukohtades tehtavaid makseid (tegemist kreedit maksega), siis on selge, et antud väli peab olema osaliselt või läbivalt ebaõige ning käsitsi muudetud. Kostja loodud tõendis on mitmed maksed ilma selgituseta, mis maksete saajat või teostajat arvestades (nt Saaja/maksja LVM Kinnisvara, Eesti Energia AS) ei ole kindlasti võimalik. Kostja loodud tõendi ebaõigsusele viitab asjaolu, et kõik summad on täisarvud, mis tehingute toimumise kohti arvestades ei ole võimalik. Kostja loodud tõendites on
  12. veebruari 2022 kulutusi näidatud N. kulutustena, so aeg, mil laps oli isa juures. Sarnast andmetega teadlikku manipuleerimist või ebaõiget arvestamist on esitatud arvutustes kasutatud korduvalt. Vaba aja kulutused, mis on krediteeritud teisel kuupäeval tegelikust kulutuse tegemise ajast ja tehtud N. isa juuresoleku ajal, on kokku XXX eurot. Eelnevalt välja toodud vastuoludele lisaks on keskmise söögi kulutustena arvestatud väljas söömise kulusid summas XXX eurot, mis tegelikkuses on tehtud N. isa juures oleku ajal, kuid mille krediteerimine on toimunud teisel kuupäeval. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mille autentsust oleks võimalik kontrollida. Kostja seisukohad on jätkuvalt vähimalgi määral tõendamata. 6.
  13. Märkimisväärne on seisukoha lisaks olevas tabelis välja toodud kulutuste kogumaht XXX eurot. See teeb ühe kuu keskmiseks kulutuseks kolmeliikmelise leibkonna kohta XXX. Seejuures tuleb arvestada, et rohkem kui 1/3 kuust aastas on N. keskmiselt isa juures ning kannab ka seal täiendavaid lisanduvaid kulutusi. Hageja rõhutab, et tegemist on andmetega, mis tekitavad küsitavuse osalise töövõimega kostja seadusliku esindaja tegelike sissetulekute kohta ning annavad aluse kalduda laste ülalpidamisel vanemate võrdsusest kõrvale. Kohtu eelmenetlus
  14. Kohus tegi
  15. oktoobri
  16. a kirjas pooltele ettepaneku lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga selliselt, et J. J. tasub N. J. i ülalpidamiseks alates
  17. veebruarist 2022 125 eurot kuus. Arvestada tuleb siis ka juba tasutud elatise suurust. Kui pooled kompromissiga ei nõustu ega paku välja ka omavahel läbiräägitud ja kokkulepitud kompromissisummat kohtule, tuleb kostjal esitada täiendavad tõendid enda väidete kinnitamiseks. Kohus määras menetluslikud tähtajad. 7.
  18. Pooled kompromissile ei jõudnud. Kohus tegi päringud vanemate varalise olukorra kohta. Kostja täiendav seisukoht
  19. Kostja esitas
  20. oktoobril 2022 täiendava seisukoha. Kostja saab aru, et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures oleva lapse esmased kulud, nt söögikulud, hügieeni- ja meditsiinitarbed ja eluasemekulud (elekter, vesi jmt). Kuid käesoleval juhul soovib kostja, et kantud oleks lapse kulutused riietele, lasteaiale, treeningutele, meelelahutusele jmt. Hageja neid kulutusi ei kanna. Samuti kannab kostja kulutusi lapse trenni viimise ja toomisega, mida kostja ei tee. Kostja juures olles laps treeningutel ei käi. 8.
  21. Veel on kostja hinnangul oluline asjaolu, et hageja elab kostja ema ja hageja ühises omandis olevas korteris aadressil XXX, s.t kasutab tasu maksmata (kandes vaid kulud) kostja emale kuuluvat vara. Samas on kostja ema pidanud võtnud laenu, et osta XXX enda ja laste ühiseks koduks elamispind (et kostja saaks oma lastega elada omaette, mitte koos emaga), millest tulenevalt on kostja väljaminekud suurenenud tagastatava laenu summa võrra, mis on XXX kuus ning jagades laenukulud kolme korteris elava isiku vahel on täiendav kulu inimese 5 2-22-2870 kohta XXX. Kostja esitab täiendavate tõenditena lastaia arved ja treeningvahendite ostmise arved ja ülekanded ning
  22. juunil 2022 sõlmitud laenulepingu. 8.
  23. Samuti lisab kostja võimlemisklubi Rütmika sügiskoosoleku protokolli, kus on selgitatud, millised kulutused edaspidi seoses treeningutega on tulemas. Treeningtasu on XXX eurot kuus. Muud treeninguga seotud kulud on järgmised: 1) Uued ühesugused trennikotid väärtuses XXX eurot + tikand (täpne tasu on veel väljaselgitamisel tasu); 2) Kavatasu lapse kohta XXX eurot (korjatakse sulas treeneri kätte); 3) Eratunnitasu XXX eurot/kord. Kuna N. puudub esmaspäeviti treeningutelt isa soovi tõttu, siis vajab N. eratunde, et teistega sammu pidada; 4) Protokollis on nimetatud ka võistlustasud, mis on iga võistluse ja esinemise kohta XXX + treeneritasu vastavalt kulutatud ajale; 5) Varsti on aeg osta võistlustrikoo, mis maksab XXX eurot, vastavalt siis kas kasutatud või lastud päris uus õmmelda. 8.
  24. Kui arvestada, et vanemad kannavad laste söögi ja muu ülalpidamisega seotud kulud ajal, mil laps viibib nende juures, siis ei saa kostja aru, miks isa ei pea osa võtma lapse lastaia kohatasu ega treeningutega seotud kulude kandmisest. 8.
  25. Kokkuvõtteks kostja ei nõustu hageja sooviga vähendata tasumisele kuuluvat elatist hageja poolt soovitud määras ja jääb oma eelnevalt väljendatud kompromissettepanekus sisalduva juurde, et isa tasuks minimaalselt elatise, mille summa moodustub lastaia tasust ja treeningtasust, s.t lasteaed umbes XXX eurot kuus ja treeningtasu XXX eurot kuus. Ema kannab kõik muud treeninguga seotud kulud. Hagi elatise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja lõplikud seisukohad
  26. Hageja hinnangul on kostja jätkanud kontrollimatute väidete esitamist ning kohtu ja hageja eksitamist. 9.
  27. Kostja on
  28. oktoobri
  29. a seisukohas märkinud enda igakuiseks üheks suurimaks väljaminekuks eluasemelaenu tagasimaksed XXX senti. Esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ning tõendid viitavad teadlikule valeandmete esitamisele ning kohtu ja menetlusosaliste jätkuvale kavatsetud eksitamisele. Kostja täiendava seisukoha kohaselt ostis kostja elamispinna. Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu kohaselt oli tehingu tegemise eesmärgiks ½ suuruse mõttelise osa ost kinnistust, asukohaga XXX. Registriosa kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kanti kustutatud kande kohaselt XXX
  30. juunil 2022 kinnistamisavalduse alusel
  31. juunil 2022 kinnistusraamatusse ¼ omanikuna kaasomandist ja H. P. ¼ omanikuna kaasomandist. Veelgi enam,
  32. augusti 2022 kinnistamisavalduse alusel ei ole alates
  33. august 2022 sisse kantud kehtiva kande kohaselt A. E. ja H.P. kinnistu asukohagaXXX. Swedbank AS
  34. oktoobril 2022 esitatud vastuse kohaselt on kostja
  35. oktoobri 2022 vastuse esitamise ajaks sõlmitud laenuleping nr XXX lõpetatud. Lisaks nähtub SEB Pank AS-i väljavõttest, et
  36. augustil 2022 on toimunud tehing, mille kohaselt on T. T.tagastanud kostja seaduslikule esindajale XXX eurot selgitusega „Vastavalt 24.08.2022 lepingule XXX ostu hinna tagastamine). 9.
  37. Hageja rõhutab, et kostja eelnevalt kirjeldatud finantskäitumine, menetluses seisukohtade ja tõendite esitamine ning kohtu ja menetlusosaliste teadlik eksitamine teadvalt valeväidete esitamisega on üheks peamiseks põhjuseks, miks hageja on käesolevas menetluses soovinud osalemist esindaja vahendusel ja võtnud enda õiguste kaitsmiseks endale esindaja. Sõltumata 6 2-22-2870 asjaolust, kas kostja on soetanud endale alternatiivse kulu eest alternatiivse eluaseme, on oluline rõhutada esitatud andmete teadlikku pahatahtlikust. Kuigi väidetavalt oli kogu laenusumma mõeldud ½ mõttelise osa omandamiseks, siis tegelikkuses nähtub kinnistusraamatust, et antud laenusumma eest omandas kostja seaduslik esindaja üksnes ¼ mõttelist osa ning tundmatu kolmas isik H. P. ¼ mõttelist osa ehk kostja ülalpidamiskuluks sooviti näidata tegelikkuses kolmanda isiku omandi soetamise kulusid. 9.
  38. Hageja nõustub, et laps käib ema juures elamise perioodil lasteaias ning sõltumata lasteaias käidud päevade arvust, on kohustus tasuda kogu kuu õppemaks. Isa juures viibimise perioodil lasteaias või lastehoius käies tuleb tasuda aga täiendavat tasu, mis on üksnes hageja kohustuseks. Lisaks ei ole lasteaias käimine kohustuslik, vaid on vabatahtlik ning ainult kostja seadusliku esindaja poolt seda võimalust kasutades on tegemist põhjendatult kostja seadusliku esindaja kohustusega. 9.
  39. Treeningute osas märgib J. J. , et laps käib ka tema juures elamise perioodil trennides. Laps käib ujumistrennides, mille õppemaks on XXX eurot kalendrikuus ja mille tasub ainuisikuliselt hageja. Tegemist on trenniga, milles käimist on laps ise soovinud ja milles kolmapäeviti on võimalik lisatasu tasumata käia ka XXX. Seejuures on taaskord esitanud lapse ema teadvalt valeväiteid
  40. oktoobri
  41. a seisukohas, kuna
  42. septembril 2022 vanemate vahel kohaliku omavalitsuse lastekaitse juuresolekul on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt transpordib hageja last igal teisel enda juures viibimise korral teisipäeviti XXX trenni ning igal teisel enda juures viibimise korral kolmapäeva hommikuti XXX lasteaeda. Sellest tulenevalt kannab ka hageja märkimisväärseid kulutusi lapse transportimiseks trennidesse ja lasteaeda ning tegemist on vanemate vahel sõlmitud kokkuleppega. Vastupidised väited on teadvad valeväited ning kohut tahtlikult eksitavad. On oluline rõhutada, et lapsel on hageja juures hageja ostetud riided ning hageja panustab märkimisväärselt lapsega vaba aja veetmisse (viimased suuremad kulutused on XXX reis, loomaaed, lõbustuspark, kino, ratsutamine jne). 9.
  43. Hageja peab vajalikus rõhutada, et tulumaksuseaduse kohaselt on maksustatavast tulust õigus maha arvata enda ja oma alla 26 aastase sugulase koolituskulud, mida on rõhutatud ka kostja esitatud võimlemisklubi koosoleku protokollis. Kostja seaduslik esindaja saab igakuiselt XXX eurost õppemaksu tasudes ühe aasta eest tulumaksu soodustust arvestades täiendavat tulu XXX eurot. 9.
  44. Kostja seadusliku esindaja sissetulekud on suuremad hageja sissetulekutest. Sellest tulenevalt on kostja seaduslik esindaja osavõlgnikuna kohustatud täitma miinimumelatist ületavatest lapse kulustest suuremat osa kulutustest.

§ 105

lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. 9.

  1. Esitatud pangakontode väljavõtetest nähtub, et kostja ema on käesoleval aastal saanud kolmandatelt isikutelt ülekandeid summas XXX eurot. Lisaks tegeleb lapse ema käsitöö ja kudumisega, mida turustab avalikest sotsiaalvõrgustike portaalidest nähtavalt ning mis tasud ei nähtu pangakontolt ega maksudeklaratsioonidelt. Kostja seaduslikule esindajale kuuluva XXX korteriühistu arveid on kostja seaduslik esindaja tasunud käesoleva aasta märtsi kuuni. Sellest tulenevalt võib eeldada, et ülejäänud kuude eest on arved tasunud keegi kolmas isik, kes eelduslikult antud korterit kasutab ja tasub selle eest ka üüri. Korteriomandiga seoses on kostja esitanud teadvalt valeväite, mille kohaselt elab eelnimetatud korteris hageja. See korter on kostja seadusliku esindaja enda valduses ja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt kolmanda isiku kasutuses. 7 2-22-2870 9.
  2. Kostja ema kulutusi võrreldes on laste ema kulutused toidupoodides ja väljas söömistele ning lastega seotud meelelahutusele võrdväärsed sõltumata sellest, kas kostja elab hageja juures või mitte. Perioodil, kui kostja on kostja seadusliku esindaja juures, on kostja kulutused toidule orienteeruvalt ühes ööpäevas XXX ning hageja juures viibimise perioodil XXX. Kostja kulutusi analüüsides ei nähtu, et kostja viibimine kostja seadusliku esindaja juures mõjutaks märkimisväärselt kostja seadusliku esindaja kulutusi toidukaupadele ning seda on elatise kindlaksmääramisel põhjendatud arvesse võtta. Ainuüksi väljas söömisele ja valmis toidu ostmisele on laste ema teinud pangakonto väljavõtte kohaselt kulutusi käesoleval aastal XXX eurot, kehahooldusele on tehtud kulutusi XXX eurot ning pangakontolt nähtub kolmandatele isikutele väidetava võlgnevuse andmine, mida on tagasi makstud XXX eurot. Hageja rõhutab, et väljas söömine ei ole keelatud, kuid tegemist ei ole vältimatu püsikulutusega, mida ülalpidamiseks makstav elatis peab igal juhul katma. Samuti kinnitavad andmed, et kostja emal on raha, mida kasutada muudeks kulutusteks, kui elementaarsed ülalpidamiskulud. Kõike seda on osakohustuse määramisel põhjendatud arvestada. 9.
  3. Kohus on 5.oktoobri 2022 kirja p-s 6 märkinud, et lapsega seotud püsikuludest on lahus elavalt vanemalt õigus nõuda pool sellistest püsikulustest nagu kulud riietele, lasteaiale, treeningutele, huviringidele, meelelahutusele, reisidele jms. Antud kulutustena on kostja seaduslik esindaja täiendavas seisukohas tõendanud XXX eurot, millest hageja juures kantava treeningtasu mahaarvamises järgselt on hageja ülalpidamiskohustuseks XXX eurot. Tegemist on ligilähedase summaga, mida hageja on hagiavalduses taotlenud ja mis vastab pärast
  4. aprilli 2022 toimunud elatise indekseerimise järgselt kindlaksmääratavale summale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  6. Riigikohus on viimati
  7. juuni
  8. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-s 15.1 selgitanud, et jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kohus ei ole perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates
  9. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Riigikohus on selgitanud, et elatise vähendamisel võib olla vajalik võrrelda vanemate varalist seisundit.
  10. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. 8 2-22-2870
  11. Perekonnaseaduse rakendussätete kohaselt ei muutu elatise suurus alates
  12. jaanuarist 2022 automaatselt.

§ 2172lg 1 kohaselt kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja hinnangul on hagejal

§ 2172

lõikest 2 tulenev õigus pöörduda kohtusse ka siis, kui senine väljamõistetud elatis on seotud seadusega kehtestatud miinimumääraga. Kohus nõustub hagejaga, et

§ 2172

lg-st 2 tuleneb õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse tuginedes õigusliku olukorra muutmisele ka siis, kui väljamõistetud elatis on seotud elatusraha miinimummääraga, mida on vähendatud peretoetuse suuruse ulatuses. Ka juhul kui jõuda

§ 2172

lg 2 tõlgendamise osas vastupidisele seisukohale tuleb hagi esitamise õigust siiski jaatada. Hagiavalduse kohaselt on elatise väljamõistmise kohtuotsuse järgselt kehtestatud hageja ja kostja suhtluskord, mille järgi viibib kostja hageja juures ühes kuus aasta kohta keskmiselt 10,25 päeva. Kehtivas kohtuotsuses elatise määramisel kostja hageja juures viibimist ei arvestatud. Seega on hagejal elatise vähendamise nõudeõigus ka tulenevalt TsMS §-st 497. 14.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isikute (laste) vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Mõlemas olukorras tuleb arvestada seda, et lastel endil ei ole üldjuhul sissetulekut, mistõttu saavad lapsed osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12;
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. 15.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Tartu Ringkonnakohus on

  1. detsembri
  2. a otsusega välja mõistnud J. J. ilt alates
  3. jaanuarist 2019 N. J. i ülalpidamiseks 240 eurot kuus, kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvestamisele miinimumelatise määra ja /või peretoetuste suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavaks summast). Hageja on tasunud alates
  4. jaanuarist 2022 kostjale elatist 262 eurot kuus (292 – lapsetoetus 60 eurot / 2).
  5. Alates
  6. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

alusel on alaealisele lapsele elatise sätestatud miinimumelatise määramist põhjalikult muudetud.

eelnõu seletuskirja kohaselt võeti seadusemuudatuste tegemisel aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot), mis on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu

  1. a veebruaris valminud lõpparuandes (uuring) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümardati 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta
  2. aprillil eelnevate 9 2-22-2870 kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse reeglina veel 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond.
  3. Alates
  4. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg 6 järgi, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lisaks sätestab kehtiv

§ 102

lg 3, et kohus võib elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. 18. Hageja nõuab elatise vähendamist

§-s 101 sätestatud miinimummäärani. Miinimummääras elatise väljamõistmiseks ei ole lapse vajadusi vaja tõendada. Kostja soovib saada elatist miinimummäärast suuremas ulatuses, mistõttu kostjal tuleb oma vajadusi tõendada.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel (

§ 102lg 3).

  1. Esitatud hagis soovib hageja vähendada elatise suurust ja palub alates hagi esitamisest välja mõista elatis igas kuus 67 eurot 59 senti.
  2. novembri
  3. seisukohas täpsustas hageja, et soovib alates
  4. veebruar 2022 kuni N. J. i täisealiseks saamiseni maksta igakuist elatis 67 eurot 66 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 68,3 % eelnevast summast (kohustatud vanema juures ööbimine)), mis muutub iga aasta
  5. aprillil (esimest korda
  6. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust
  7. Hagiavalduse esitamise ajal oli elatise baassumma 200 eurot, millele lisandus 3% keskmisest palgast 43 eurot 44 senti, kokku 243 eurot 44 senti. Lahendi tegemise ajal kehtiv elatise baassumma on 209 eurot 20 senti, millele lisandub 3% keskmisest palgast 46 eurot 44 senti, kokku 255 eurot 64 senti. Sellises ulatuses kulutusi eeldatakse lapsele mõlemalt vanemalt. Elatis tuleks seega välja mõista miinimummääras juhul, kui vajalikud kulutused lapsele ei ületa keskmiselt kuus 511 eurot 28 senti. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selle ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
  8. märtsi
  9. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Lõplikust elatisest arvestatakse maha lapsetoetus, kuid seda ei ole põhjendatud maha arvestada kogukulutuste suurusest.
  10. Kostja menetluses esitatud seisukohtadest ja tõenditest on kohus tuvastanud, et kostja kuludeks on igakuiselt vastavalt tõenditena esitatud arvetele (tl 20,21,22,128,129,130,131) lasteaiatasu XXX eurot kuus, millele on lisandunud toidu eest keskmiselt XXX kuus. Vastavalt kostja esitatud võimlemisklubi koosoleku protokollile (tl 136-138) on kostja võimlemistrenni kuutasu XXX eurot. Kohus nõustub hageja vastuväitega (tl 172), et igakuiselt võimlemistrenni tasu kuumakselt saab kostja ema tänu täiendavale tulumaksutagastusele tagasi aastas XXX eurot. Seetõttu tuleb võimlemistrenni tasu tegelikuks suuruseks lugeda XXX kuus ((85 x 12 – 204)/12). 10 2-22-2870 21.
  11. Kostja on lisaks välja toonud ja tõendanud kulutused treeningvahenditele (tl 24,25,26,133,134,135) perioodil
  12. september 2021 –
  13. september 2022 kokku summas XXX. Treeningvahendid on ostetud sisuliselt aasta pikkusel perioodil, kulu treeningvahenditele ühe kuu kohta on olnud seega XXX. Veel tõi kostja välja, et vastavalt võimlemisklubi koosoleku protokollile (tl 136-138) tuleb seoses võimlemistrenniga osta trennikott hinnaga XXX, kavatasu on XXX eurot, eratunnitasu XXX eurot, võistlustasu XXX eurot ja võistlustrikoo hinnaga XXX eurot. Hageja esitas nimetatud kuludele vastuväite, et võistlustasu ja võistlustrikoo puhul on tegemist tulevikus tekkivate kulutustega, mida ei ole põhjendatud võtta arvesse ennatlikult (tl 172). Kohus ei nõustu hagejaga, et põhjendatud ei ole võtta arvesse kostja tulevikus tekkivaid kulutusi. Arvestades, et elatisenõue on tulevikku suunatud igakuiste maksete nõue tuleb elatise määramisel võimalikult hästi tuvastada just elatiseks õigustatud isiku tulevikus tekkivad kulutused. Samas ei ole kostja esitatud koosoleku protokollist arusaadav, kas võistlustasu on ühe inimese või rühma peale, samuti ei ole teada võistluste arv, mistõttu tegelike tulevikus tekkivate kulutuste summa on ebamäärane. Samuti ei ole kostja tõendanud eratundide vajadust ning nähtuvalt kostja ema pangakonto väljavõtetest ühtegi eratunnitasu maksnud ei ole. Kokkuvõttes on kostja nimetatud tulevikku suunatud treeningkuludest näha, et kulud kostja võimlemistreeningute tõttu suurenevad, kuid ühe kuu kohta võrreldes varasemaga mitte märkimisväärselt. Arvestades tulevikus toimuvate asjaolude tuvastamisel esinevat kõrget määramatust on kohtu hinnangul vastavalt kostja väljatoodud asjaoludele ja tõenditele lähitulevikus kostja kulutused võimlemistreeningule lisaks treeningtasule ca 30 eurot kuus. 21.
  14. Kostja on tõendina igakuistest kulutustest esitanud kostja esindaja koostatud Exceli tabelid perioodide
  15. märts 2022 –
  16. aprill 2022 (tl 48) ja
  17. aprill 2022 –
  18. mai 2022 (tl 47) kohta. Hageja on esile toonud, et kostja on manipuleerinud kulustega selliselt, et need on kulutused on tehtud ajal, mil N. on viibinud isa juures. Vaba aja kulutused, mis on krediteeritud teisel kuupäeval tegelikust kulutuse tegemise ajast on N. isa juuresoleku ajal kokku XXX eurot. Tabelis kajastatud toidukulude kohta märkis hageja, et kokku XXX euro suuruse kulutuse on kostja seaduslik esindaja teinud ajal, mil N. viibis isa juures. Kohus nõustub nimetatud tõenditele esitatud hageja vastuväidetega (tl 49). Esitatud Exceli tabelid on olnud kostja poolt vabalt muudetavad. Kostja esitatud tabelites N. kulutustena märgitud kulutused on mitmel juhul teostatud ajal, kui kostja viibis tegelikkuses hageja juures. Kostja ei ole hageja nimetatud väidet ümber lükanud. Kohus märgib lisaks, et kostja esindaja pangakonto andmete alusel kululiikide järgi väljavõtete tegemine ja nende kolmeks jagamine oleks probleemne ka ilma hageja väljatoodud vastuväideteta. Esiteks on kostja keskmiselt ca 10 päeva kuus hageja juures, kuid kulud on jaotatud kolmeks tervel väljavõtte perioodil. Peale selle ei jagune kulud eelduslikult peres 2 lapse ja ema vahel ühtlaselt. Näiteks saab kostja lasteaias nii lõunasööki kui ka õhtuoodet ning on XXX laps, mistõttu tema kulutused ei ole toidule eelduslikult sama suured kui emal või vanemal vennal. Samuti ei ole teada transpordi tegelik vajadus ja seetõttu ka transpordikulude tegelik jaotus pereliikmete vahel. Riiete ja kanga kulusid ei saa pelgalt tabelisse kantu alusel kostjaga siduda, samuti ei saa eeldada, et lühema perioodi jooksul tehtud kulutused riietusele on aasta jooksul pidevad. 21.
  19. Kostja
  20. oktoobri 2022 seisukoha järgi on kostja esindaja võtnud laenu, et soetada Tartusse enda ja laste ühiseks koduks elamispind, millest tulenevalt on kostja väljaminekud suurenenud tagastatava laenu summa võrra kuus XXX (tl 126). Kohus nõustub hageja vastuväidetega (tl 171-172) kostja nimetatud seisukohale.
  21. augusti 2022 kinnistamisavalduse kohaselt ei ole kostja esindaja nimetatud elamispinna kaasomanikuks (tl 176-177) ning kostja
  22. oktoobri 2022 seisukoha esitamise ajaks oli laenuleping lõpetatud (tl 150). Igal juhul ei saaks kostja esindaja kinnisasja omandamiseks võetud laenu lugeda 1/3 osas kostja kuludeks, sest kinnisasja omanikuks saab kostja esindaja, mitte kostja. 11 2-22-2870 21.
  23. Kokku on kostja esindaja tõendanud kostjale spetsiifilisi kulutusi seega ca XXX (XXX) ulatuses kuus. Elatise miinimummäära väljamõistmisel võetakse lahendi tegemise ajal arvesse, et elatise saamiseks õigustatud alaealise lapse vajalikud kulutused jäävad XXX piiridesse. Lisaks kostja tõendatud kulutustele jääb kostjale muudeks kuludeks seega XXX. 21.
  24. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tema keskmised vajalikud kulutused kuu aja kohta kokku ületaksid lahendi tegemise ajal XXX kuus või hagiavalduse esitamise ajal kehtinud miinimumelatise määra järgi XXX. Hageja puhul ei ole esile toodud terviseprobleeme, mis võiksid põhjustada tavapärasest suuremaid ülalpidamiskulusid, ega ka muid asjaolusid mis võiksid tuua endaga kaasa keskmises lapsest märkimisväärselt suuremaid kulutusi, ka hageja vanemate varaline olukord ja sissetulekud ei ole kohtule esitatust nähtuvalt sellised, mille puhul saaks pidada mõistetavaks lapsele keskmisest oluliselt suuremate kulutuste tegemist. Kostja on välja toonud ja tõendanud keskmisest mõne võrra suuremaid kulutusi kostja võimlemistreeningu tõttu, kuid need kulutused ei ületa keskmise lapse trennikulusid sellisel määral, et kostja ülalpidamiskulud kokku ületaksid keskmise lapse arvestuslikku ülalpidamiskulu.
  25. Elatise suuruse vähendamisel ei ole ainsaks mõõdupuuks täpne aeg, mille vältel on laps kummagi vanema juures. Lisaks sellele, et laps viibib kummagi vanema juures, tuleb ka muude asjaolude põhjal hinnata, kuidas lapse vahetu ülalpidamine vanemate vahel jaguneb, kas see on enam-vähem võrdne või on põhiraskus siiski ühel vanemal ja tema kannab ka suuremaid kulutusi. Kostja ei ole asjas tõendanud, et lapse ülalpidamisel jääks põhiraskus kostja emale. Kostja väited, et kostjale hangib riideid ainult ema on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ema tasub lapse võimlemistrenni tasu, kuid lapse isa tasub kostja ujumistreeningute eest (tl 178). Kostja käib ema juures viibimise ajal lasteaias, kuid ka kostja isa juures viibimisel on kostjale tagatud järelevalve või vajadusel lastehoid. Pealegi on arvestades lapse vanust ja lahendi tegemise aega ajutise kuluga, sest laps läheb järgmise õppeaasta alguses kooli.
  26. Kohus kogus vanemate varalise võimaluste kontrollimiseks tõendid. Maksu- ja Tolliameti
  27. oktoobri
  28. a tõendist nähtub, et hageja ei ole saanud ametlikku töötasu ja on saanud AS-lt Pensionikeskus XXX (tl 68). Kostja seadusliku esindaja töötasu aastas koos haigusrahadega on Maksu- ja Tolliameti tõendi järgi keskmiselt XXX (tl 70). Arvestades, et kostja vajalikud kulutused ei ületa kahekordsed elatise miinimumi ning hageja sissetulek ei ületa Eesti keskmist brutokuupalka ei oma vanemate erinev varaline olukord elatise suuruse määramisel tähendust.
  29. Alates
  30. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise korral võib kohustatud vanema juures viibimise tõttu väheneda

§ 101alusel arvutatud elatise ehk miinimumelatise suurus.

Seda juhul, kui täidetud on

§ 101lg-s 6 sätestatud eeldused.

Riigikohus on leidnud, et

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes (Riigikohtu 22.

juuni

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p. 14.7).
  2. Esitatud hagis soovib hageja vähendada elatise suurust ja palub alates hagi esitamisest välja mõista elatis igas kuus 67 eurot 59 senti.
  3. novembri 2022 seisukohas muutis hageja elatise nõuet tulenevalt Riigikohtu jõustunud kohtupraktikast muutuvana vastavalt

§-s 101 12 2-22-2870 miinimumelatise arvutamiseks sätestatule. Hageja soovib, et alates

  1. veebruar 2022 kuni N. J. i täisealiseks saamiseni oleks hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 67 eurot 66 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 68,3 % eelnevast summast (kohustatud vanema juures ööbimine)), mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  4. Tartu Ringkonnakohus on
  5. aprilli
  6. a määrusega määranud kindlaks hageja ja kostja suhtluskorra (tl 7-10).
  7. augustini 2022 kehtinud suhtlemiskorra kohaselt viibib N. kaks korda kuus üle nädala paarisnädalatel isa juures alates reede õhtust kuni kolmapäeva hommikuni. Suvekuudel (juuni, juuli, august) on N. J. isaga igal suvekuul kaks nädalat, üle nädala 1 nädal korraga. Sellest lähtudes viibib kohtumäärusega kehtestatud suhtlemiskorra kohaselt N. J. isaga minimaalselt 9 ööpäeva (4,5x2) kuus ja suvekuudel 14 ööpäeva (2x7) kuus. Kostja hageja juures viibimise aja suhtes suhtluskord
  8. septembri 2022 seisuga ei muutunud (tl 179). Hageja on toonud välja, et vastavalt kohtulikule suhtluskorrale viibib kostja hageja juures ühes kuus aasta jooksul keskmiselt 10,25 ööpäeva (tl 1). Tulenevalt

§ 101

lg 6 mõttest ja sõnastusest ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lapse vanema juures viibimise määratlemine ööpäeva veerandite täpsusega vaid lapse vanema juures viibimist tuleb miinimumelatise suuruse arvutamisel arvestada ööpäeva täpsusega. Kostja viibib seega hageja juures aastas vastavalt kohtulahendiga kinnitatud suhtluskorrale keskmiselt 10 ööpäeva kuus.

  1. Võttes arvesse eelmises punktis toodut, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista alates
  2. veebruar 2022 kuni N. J. i täisealiseks saamiseni igakuine elatis 71 eurot 8 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 66,7 % eelnevast summast (kohustatud vanema juures ööbimine)), mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulude jaotus
  6. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Alates
  7. jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
  8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 13 2-22-2870 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.