Obsah (7)

§ 663§ 667§ 371§ 465§ 368§ 372§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2792 Kohtuasi Aach

) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada hagejate soovitud tulemust. Maakohus leidis, et hagejate hagi on esitatud niivõrd ebaselgel viisil, mis ei võimalda üheselt aru saada, kes on asjas kostjateks. Hagejad on palunud kostjana II või alternatiivselt iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasata Q, hagiavalduses esitatud nõue on hagejatel aga esitatud ainult kostja I vastu. Lisaks ei selgu hagiavaldusest, miks on tuvastushagi esitanud kaks hagejat ning milline on kummagi hageja õiguslik huvi tuvastusnõuete esitamiseks. Hagiavalduses esitatud asjaoludest lähtudes saab oletada, et hagejate huvi seisneb kostjalt II võlgade kättesaamises, ent jääb arusaamatuks, kuidas hagejate esitatud tuvastusnõuded aitavad seda saavutada. Kui mõlemad kostjad on pärimiskõlbmatud ning ei saa seetõttu hagis märgitud kinnisvara pärida, ei saa hagejad esitada PärS § 126 alusel nõuet kummagi kostja vastu, kuna nõude saab esitada vaid pärima õigustatud isikute vastu. Hagejad ei ole välja toonud, kes on pärima õigustatud isik. Hagejad ei ole esitanud PärS § 175 lg 4 alusel pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõuet ega põhjendanud hagis oma õigustatud huvi. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ning asjaolust, et hagiavalduses esinevad puudused on ulatuslikud, ei ole juhul mõistlik anda hagejatele tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Asja lahendanud kohtunik Alan Biin oleks pidanud end taandama, kuna ta on isiklik tuttav hagejaga II, kellega nad teevad Kaitseliidus otsest koostööd. Hageja II sai kohtuniku nime teada
2. juuni 2022 kohtumäärusega. Kohtunik on pahatahtlikult viivitanud menetlust kuni hagejate eesmärki ei ole enam võimalik saavutada aegumise tõttu. Hagid aegusid PärS § 8 lg 2 alusel
3. juunil 2022, kuna hagejad said testamendi võltsimisest teada
4. detsembril
5. Hagi esitamine on tingitud pärimisõiguse tunnistuse tühistamise vajadusest. Ainuke pärija on kostja II tütar. Hagejate nõue on suunatud pärandavara vastu. Peale kostjate pärimiskõlbmatuse 2 2-22-2792 tuvastamist saavad hagejad esitada hagi kostja II tütre vastu, kui ta vabatahtlikult kostja II võlgasid ei tasu.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse. 6. Maakohus jättis vaidlustatud määruses hagejate hagi menetlusse võtmata

§ 371

lg 2 p 2 alusel.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult ning on jätnud korrektselt täitmata selgitus- ja põhjendamiskohustuse. 7. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 13. septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11; 8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17716, p 10). Hagi menetlusse võtmisest keelduda võib alles pärast määruse

§ 465

lg 2 nõuete kohast põhjendamist, milles peavad olema näidatud ka põhjendused, mille alusel kohus otsustas hagiavalduse menetlusse võtmata jätta. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist, õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist ning asjaolude väljaselgitamist (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas n 3-2-1-134-07, p 13). Maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud sellega, et hagejad on nõude esitanud ainult kostja I vastu, välja pole toodud, kes on kostjad, hagid on ebaselged, hagiavaldusest ei nähtu kummagi hageja tuvastushuvi, välja ei ole toodud, kes on kinnisvara pärima õigustatud isik ning esitatud ei ole pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõuet. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et kumbagi hageja nõuetest ei ole võimalik ühelgi õiguslikul alusel rahuldada.
2. Kolleegiumi arvates pidi maakohus hagejate esitatud hagiavaldusest aru saama, et nende lõppeesmärk on kostja II vastu olevate nõuete rahuldamine. Hagivalduse kohaselt ei ole täitemenetluses õnnestunud nõudeid rahuldada, kuna kostjal II ei ole vara. Kui kostja II saaks pärida C pärandi, oleks hagist järelduvalt hagejate nõudeid võimalik selle vara arvelt rahuldada.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejate hagis esitatud resolutsioonist ei ole üheselt arusaadav, milline on hagejate nõue kostja I vastu, kuivõrd palutud on tuvastada
4. oktoobril 2017 väljastatud C testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt kostjal I õigussuhte puudumine. Samas on hagiavaldusest võimalik järeldada, et hagejate eesmärgiks võib olla tuvastada, et C ei ole testamenti teinud, et testament on tühine või et see tuleks tühistada. Kuna hagejad tuginevad asjaolule, et testament on võltsitud, võib hagejatel olla alust paluda tuvastada, et testamenti pole olemas, kuna pärandaja ei ole testamendi tegemiseks tahet avaldanud (vt Riigikohtu
5. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53722, p 15 kolmas lõik) ning pärijaks ei ole seetõttu kostja I. Hagiavalduses esitatud asjaoludest saab järeldada, et kui kostja I ei saa testamendi alusel pärida, peaks seadusjärgse pärimise korral olema pärijaks 3 2-22-2792 kostja II. Lisaks on hagejad hagiavalduses esile toonud, et neil võib olla soov ka pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks PärS § 175 lg 1 alusel. Kuna hagejate esitatud nõue ei ole selge, oleks maakohus pidanud andma hagejatele võimaluse enda nõuet täpsustada. Kohtul on kohustus hageja ebaselge nõude esitamisel täpsustada hageja nõuet selliselt, et nõude sisu oleks arusaadav nii pooltele kui ka kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul võib hagejatel olla alust vastavasisuline hagi esitada, kui nad põhjendavad oma õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks

§ 368lg 1 järgi.

Maakohus on hagejatele ette heitnud, et hagist ei nähtu, milline on kummagi hageja õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks, kuid samas pole hagejatel võimaldanud seda puudust kõrvaldada. Maakohtul tuleb hagejatel võimaldada vastavad põhjendused esitada.

1. Lisaks on hagejad palunud hagiavalduses tuvastada kostja II pärimiskõlbmatus. Nõustuda ei saa seetõttu maakohtu seisukohaga, et hagejad ei ole välja toonud, kes on asjas kostjad ning et hagi on esitatud üksnes kostja I vastu. Maakohus on selgitanud, et kui kostjad on pärimiskõlbmatud ja ei saa kinnisvara pärida, ei saa hagejad esitada PärS § 126 alusel nõuet kummagi kostja vastu. Kolleegium märgib, et kohus võib isiku vaidluse korral tunnistada pärimiskõlbmatuks huvitatud isiku nõudel (PärS § 8 lg 1). Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole hagejate nõuet kostja II vastu tema pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks võimalik ühelgi õiguslikul alusel rahuldada. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et hagejad ei saaks olla näiteks huvitatud isikuteks PärS § 8 lg 1 tähenduses või et möödunud oleks paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaeg. Maakohus on seega jätnud määruse nõuetekohaselt põhjendamata. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et PärS § 8 lg 1 alusel tunnistatakse isik pärimiskõlbmatuks vaid vastava hagi esitamisel. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejate eesmärk kostja II vastu olevate nõuete rahuldamine pärandavara arvelt, mida kostjal II peaks olema õigus saada. Seega ei pruugi hagejatel olla huvi kostja II pärimiskõlbmatuks tunnistamise nõude esitamiseks, kuna vaidluse puudumisel oleks ringkonnakohtu hinnangul hagis esitatud asjaolude õigusust eeldades kostjal II võimalik C pärand testamendi puudumise korral pärida ning kostjad võivad saada oma nõuded kostja II suhtes algatatud täitemenetluses rahuldatud. Kuivõrd hagiavaldus on aga puudustega ning hagejad ei ole oma huvi kostja II pärimiskõlbmatuks tunnistamise nõude esitamiseks põhjendanud, ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik võtta seisukohta, et ka see nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Maakohtul tuleb anda hagejatele tähtaeg kostja II vastu esitatud nõude õiguslikuks põhjendamiseks ja vastavate asjaolude väljatoomiseks.
2. Lisaks on maakohus hagejatele ette heitnud, et nad ei ole välja toonud, kes on pärandit tegelikkuses õigustatud pärima ning nad ei ole nõuet selle isiku vastu esitanud. Hagejad tõid määruskaebuses esile, et kui kostja I ega kostja II ei ole õigustatud mh pärimiskõlbmatuse tõttu pärima, on ainuke pärija kostja II tütar.

§ 371

lg 2 p 2 ei näe hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ette olukorda, kus hagi esitatakse vale kostja vastu (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-13966/21, p 21). Kui maakohus leidis, et hagi on PärS § 126 nõude osas puudulik või segane ning pole esitatud õige isiku vastu, tulnuks maakohtul hagejatele selgitada, et hagi saaks menetleda, kui hagejad esitavad nõude isiku vastu, kes on tegelikkuses õigustatud C pärandit pärima (vrd Riigikohtu
3. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-16249, p 11 teine lõik). Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt võib hagejate soov olla ka kostja I pärimiskõlbmatuks tunnistamine. Arvestades aga praeguse määruse p-s 10 esitatud selgitusi, võib PärS § 126 alusel nõude esitamine olla ennatlik, kui kostja II pärimiskõlblikkuse osas puudub vaidlus ja hagejatel ei ole huvi pärimiskõlbmatuks tunnistamise nõude esitamiseks, s.o kostjal II oleks võimalik seadusjärgselt pärida. 4 2-22-2792
4. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ennatlikult ega saanud hagi menetlusse võtmisest keelduda enne, kui oleks hagejatele selgitanud hagejate nõuetest lähtuvat nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ning andnud hagejatele tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Alles juhul, kui hagejad ei oleks tähtajaks puudusi kõrvaldanud, saanuks maakohus hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, mis on hagejate lõplikud ja selged nõuded. Kohtul on õigus nõuda pooltelt selgitusi, neid küsitleda. Vajadusel on kohtul

§ 372

lg 3 kohaselt õigus selleks ka hagejad ära kuulata, kui on alust arvata, et hagejad võivad kohtu suulistest selgitusest paremini aru saada kui kirjalikest selgitustest.

1. Seoses hagejate väitega, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis, kuna vaidlustatud määruse teinud kohtunik oleks pidanud end taandama, märgib kolleegium, et praegusel juhul puudub alus kahelda kohtuniku erapooletuses, kuivõrd maakohtu kohtunik ei ole end taandanud, s.t ta ise ei ole ennast pidanud erapooletuks.
2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

15. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole määrus

§ 372lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 5