4-22-3505/21

(650021000001)Katrin Mikenberg Jane Põldoja Ants Võrro kaebus Tallinna Vangla 26.09.2022 otsusele väärteoasjas nr 650021000001, millega Ants Võrrot karistati karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 ja KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, so 700 euro suuruses summas Ants Võrro - isikukood 38105240250; Eesti Vabariigi kodanik; asub Tallinna Vanglas aadressil Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald; xxx Tallinna Vangla (registrikood: 70001113) teabe- ja uurimisosakond, esindaja Janar Loorits; Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135 ning karistusseadustiku (KarS) § 66 lg-st 2, maakohus otsustas:

1. Rahuldada Ants Võrro kaebus osaliselt.
2. Tühistada Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 26.09.2022 otsus väärteoasjas nr 650021000001, s.o Ants Võrrole määratud karistuse osas.
3. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Ants Võrrot KarS § 275 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ning KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.
4. Ants Võrrol on võimalik mõistetud rahatrahv kokku 700 eurot tasuda ositi kümne kuu jooksul võrdsetes osades otsuse jõustumisest arvates, st 70 eurot igas kuus.
5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
6. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198), märkides ära kohustusliku viitenumbri
7. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi etteantud tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
8. Otsuse koopia anda Ants Võrrole ja Tallinna Vanglale 1 4-22-3505 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 07.12.
9. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Ants Võrro muutudes 04.11.2021 kella 14.20 ajal Tallinna Vangla OP-hoone neljanda üksuse P5 eluosakonnas kambrist väljudes agressiivseks, lõi kambri ukse kõrval olevat lauda, mille tagajärjel laud oma kohalt ära liikus. Seejärel tõstis Ants Võrro eelnevalt paigast liikunud laua õhku ja viskas selle maha. Kukkumise tagajärjel purunesid lauaplaadi kinnituskohad, lauaplaadi parema nurga kattekiht on lahti ja osaliselt murdunud ning lauaplaat eraldus raami küljest, mistõttu muutus laud kasutuskõlbmatuks. Laua lõhkumisega tekitas Ants Võrro Riigi Kinnisvara AS-ile varalist kahju 74,24 euro väärtuses, pannes seega toime karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 203 lg 1 rikkumise. Kuivõrd tekitatud kahju jääb tulenevalt KarS § 121 p-st 1 alla olulise kahju määra (4000 €), on tegu kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu. Sellega Ants Võrro rikkus KarS § 203 lg 1 nõudeid ning pani toime KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteo. Samuti Ants Võrro, 17.12.2021 kella 8.05 paiku Tallinna Vangla OP-hoone neljanda üksuse P3 eluosakonna kambris nr 12, olles rahulolematu kambris hommikust loendust teostava valvuri Xi tööülesannete täitmisega, sülitas valvurile näkku silmade piirkonda. Sellise käitumisega Ants Võrro tahtlikult solvas ametikohustusi täitnud valvur Xi Seega Ants Võrro pani toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10. 26.09.2022 otsusega väärteoasjas nr 650021000001 määras Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakond Ants Võrrole karistuseks KarS § 275 lg 1 ja § 218 lg 1 järgi rahatrahvi 175 trahviühikut.
11. Ants Võrro vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse, sest leiab, et 04.11.2021 episoodis ei ole väärteokoosseis täidetud ning lisaks ei ole ta hetkel maksejõuline. Kaebaja selgitab, et ta ei tekitanud laua lõhkumisega väärteoetteheites märgitud kahju, sest laud ei muutunud kasutuskõlbmatuks vaid seda kasutas juuksur. Lauda vaadeldi umbes pool aastat hiljem ja eseme vahepealne teekond ei ole jälgitav. Ei ole teada, kas vaadeldi sama lauda. Seega ei ole vaatlusel sedastatud andmed asjakohased. Kuivõrd tegu on vajalikul määral tõendamata, siis tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada tema kasuks. Lisaks märgib kaebaja, et viibib vangistuses ja ei tööta. 700 euro suuruse rahatrahvi määramisega otsustas menetleja juba ette ära, et tegelikkuses tuleb tal tasuda tunduvalt rohkem. Nimelt läheb rahatrahv sundtäitmisele ja sellega kaasnevad täituri tasud. Kaebaja taotleb rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist, sest on võimalik, et ta vabaneb ennetähtaegselt kuue kuu pärast ning siis avanevad vabanemisfondi rahad ja tal on võimalik maksta kolmandate isikute abiga. 2 4-22-3505 Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud taotluse juurde. Võimuesindaja solvamise kohta ta kohtus ütlusi anda ei soovinud ja jäi kohtuvälises menetluses antud ütluste juurde. Laua lõhkumist põhjendas sellega, et teda taheti paigutada ümber lukustatud kambrisse. Selle ennetamiseks pani ta toime õigusrikkumise, mis täitis oma eesmärgi. Ta lõi lauda jalaga, siis võttis selle kätte ja viskas endast eemale.
12. Kohtuvälise menetleja arvates on Ants Võrro süü väärtegude toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Mis puudutab laua hüvitamise teemat, siis see on tsiviilvaidlus Riigi Kinnisvara AS ja Ants Võrro vahel ning kohtuväline menetleja sinna ei puutu. Isiku süü on keskmisest suurem, mistõttu peab karistus olema samuti üle sanktsiooni keskmise määra. Määratud rahatrahv 175 trahviühikut on proportsionaalne ja täidab oma eesmärki. KOHTU SEISUKOHT Laua lõhkumine 04.11.2021
13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Ants Võrro lõi 04.11.2021 Tallinna Vangla eluosakonnas jalaga kambri ukse kõrval olevat Riigi Kinnisvara AS-le kuuluvat lauda, tõstis selle siis õhku ja viskas maha. Tema tegevuse tulemusel eraldus laua raamist lauaplaat. Nimetatu on kinnitust leidnud: - menetlusaluse isiku Ants Võrro kohtuistungil antud ütlustega, milles ta tunnistab, et lõi jalaga lauda, siis võttis selle kätte ja viskas laua endast eemale. Laud lendas ja maandus, lauaplaat eemaldus laua raami pealt; - vaatluse protokolli, sellele lisatud fotode ja videosalvestusega, millest nähtuvalt väljub Ants Võrro kell 14:21:41 kambrist, vaatab ukse kõrvale ja lööb parema jalaga seal asuvat lauda. Kell 14:21:43 haarab Ants Võrro laua kätte ja viskab selle kaamera suhtes paremale. Laud kukub maha ning kukkumise tulemusel eraldub selle küljest lauaplaat; - valvur Y ettekandega, milles ametnik selgitas, et kinnipeetav muutus 04.11.2021 kella 14.20 paiku kambrist väljudes agressiivseks, tegi jalalöögi laua pihta, siis võttis laua pea kohale ja viskas selle vastu betoonpõrandat; - Riigi Kinnisvara AS kahju kõrvaldamise aktiga nr TALV0004, millest selgub, et 04.11.2021 kahjustati Tallinna Vanglas ühekohalist õpilase lauda, mille maksumus oli 74,24 eurot.
14. Vaidlus on selles, kas Ants Võrro lõhkus oma tegevusega lauda ja kas kahju tekitati just Riigi Kinnisvara AS märgitud summas. Kaebaja väitis kohtuistungil, et laual olid kosmeetilist laadi kahjustused ja ehkki lauaplaat tuli tema viskamise tulemusena raamist lahti, panid ametnikud selle tagasi ja plaat jäi sinna fikseerituna kinni. Kohtuväline menetleja seevastu väitis televiisorinäite põhjal, et kui ekraan on nurgast katki, siis hoolimata sellest, et ese töötab, on asi rikutud. Kahju suurus on aga tsiviilvaidlus, millesse kohtuväline menetleja ei sekku.
15. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. KarS § 203 näeb ette vastutuse asja rikkumise või hävitamise eest. Isikule asja rikkumist ette heites ei ole oluline see, kas eset on mingil kujul ka võimalik edaspidi kasutada. Asitõendi (laua) vaatlusprotokollist nähtuvalt on kahjustatud lauaplaadi parem alumine nurk, samuti ei ole plaat enam raami küljes kinni, vaid selle kinnituskohad on välja murdunud. Seega ei saa lauaplaati enam raami külge kinnitada. Kohtu hinnangul on vaadeldud laud samasugune videosalvestisel ja fotodel nähtuga ning ei teki kahtlust, et laua vaatlusel kirja pandud kahjustused tekkisid Ants Võrro toimepandud teo tagajärjel. On ilmne, et laud oli rikutud ning tähtsust ei oma see, kas ja millises ulatuses Riigi Kinnisvara AS pärast süüdlasele kahjuhüvitise esitab. Kaebaja selgitus, et seda lauda kasutas hiljem juuksur, ei ole käesolevas asjas aga asjakohane, sest vaatlusel fikseeritud lauaplaadi kahjustused ei ole tekkinud seoses juuksuritööga (täkked, 3 4-22-3505
19. kriimud vms laua pinnal), vaid seoses lõhkumisega (plaadi nurk katki ja plaat raami küljest ära). Mis puudutab kaebaja väiteid selle kohta, et lauda vaadeldi pool aastat hiljem ja seda ei hoitud nõuetekohaselt asitõendite hoiuruumis, siis selgitab kohus, et KrMS § 124 lg 2 ei sea menetlejale tähtaega, mille jooksul peab olema asitõendit vaadeldud. Samuti ei pea KrMS § 125 lg 1 järgi asitõend tingimata asuma hoidlas, vaid seda võib hoida ka muus ruumis või territooriumil ning kui see menetluse huve ei kahjusta, siis võib eseme ka omanikule tagastada. KarS § 218 lg 1 koosseis näeb ette vastutuse väärteokaristuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise, s.o alla 200 euro väärtuses varalise õiguse vastu. Varavastaseks süüteoks võib olla siinjuures olla karistusseadustiku
20. peatükis (§ 199 - § 2172) kirjeldatud teod. Eespooltoodud tõenditega on kinnitust leidnud, et Ants Võrro tegu vastab KarS § 203 lg 1 (võõra asja rikkumine või hävitamine) objektiivsetele tunnustele. Kuna tegemist on süüteoga väheväärtusliku asja vastu, on tegu kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi. Eelkirjeldatud väärteo toimepanemine on võimalik üksnes tahtlikult. Kohtuistungil selgitas Ants Võrro, et käitus nii protestiks. Ta ütles eelnevalt ametnikele ette, et paneb enda ümberpaigutamise ennetamiseks toime õigusrikkumise. Kuivõrd ametnikele jäi tema soov arusaamatuks, siis pani ta arutatava väärteo toime. Rikkumine oli tema hinnangul eesmärgipärane, sest teise kambrisse teda ei paigutatud. Toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdlane pani teo toime kavatsetult – tema sihiks oligi lõhkumisega kahju tekitada ja sellega ametnikke varasemat otsust üle vaatama mõjutada. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab KarS § 218 lg 1 koosseisule. Ants Võrro õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine 17.12.2021
21. Vangistusseadustiku § 105 lg-st 1 ja § 111 lg-st 1 tulenevalt on vangla ülesandeks vangistuse täideviimine ning vanglaametniku ülesandeks on mh kinnipeetava järelevalve ning julgeoleku tagamine. Tallinna Vangla direktori 18.06.2019 käskkirjast nr 32/19/46 ja valvuri (vahetustega) ametijuhendi p-st 5 tulenevalt oli valvur Xi ülesandeks jälgida regulaarselt, kuid mitte vähem kui iga tunni järel, oma valvepiirkonna ja kambrites kinni peetavaid isikuid. Seega ei ole kahtlust, et X oli KarS § 275 mõistes avalikku korda kaitsev võimuesindaja, kes täitis oma ametikohustusi.
22. Vaidlust ei ole ka selles, et 17.12.2021 kella 8.05 paiku sülitas Ants Võrro kambris hommikust loendust teinud valvurile Xile näkku. Toodu on tõendamist leidnud: - Tallinna Vangla neljanda üksuse valvuri Xi ettekandega direktorile. Dokumendist nähtub, et 17.12.2021 teostas ta hommikust loendust P3 sektsioonis. Kambrisse sisenedes sülitas Ants Võrro talle näkku, mille tagajärjel sattus sülge mõlemasse silma. Vanglaametnik tundis ennast solvatuna; - Meditsiiniliste tõenditega, millest nähtub, et 17.12.2021 kella 8.20 paiku pöördus valvemeediku kabinetti X, kellele oli kinnipeetav Ants Võrro näkku sülitanud. Valvur toimetati Merimetsa nakkuskliinikusse; - Vere või muu kehavedelikuga seotud kokkupuutejuhtumi registreerimise teatisega. Tõendi kohaselt sattus nakkusohtlikku materjali et Xi limaskestadele. Silmad loputati koheselt veega; - Ants Võrro kohtuvälises menetluses antud ütlustega, kus kaebaja selgitas, et tal olid valvur Xiga arusaamatused juba pikemat aega. Detsembris 2021 tekkis valvuriga 4 4-22-3505 mingisugune erimeelsus, mille tulemusena sülitas menetlusalune isik valvurile hommikuse loenduse ajal näkku.
23. Eeltoodud tõendite põhjal leiab kohus, et on tõendatud see, et Ants Võrro solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat. Otsuses kirjeldatud teo kohta on ametnik teinud samal päeval ettekande. Kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et vangivalvur tundis end sellise käitumise tõttu solvatuna. Vanglaametnik peab küll olema valmis konfliktsituatsioonideks, kuid ei pea taluma kinnipeetava poolset sisemist au ja väärikust riivavat käitumist. Käesoleval hetkel on X hoolimata talle suunatud haavavast käitumisest olukorra lahendanud professionaalselt – ta ei ärritunud, ega püüdnud kinnipeetavat vastu solvata, vaid pöördus kohe arstipunkti ning kirjutas siis samal päeval vangla direktorile ettekande. Eeltoodust tulenevalt vastab Ants Võrro tegu KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu tunnustele.
24. Eelkirjeldatud väärteo toimepanemine on võimalik nii ettevaatamatusest kui tahtlikult. Kohtuvälises menetluses selgitas Ants Võrro, et ta tahtis sellise teoga väljendada põlglikku ja üleolevat suhtumist ning tema eesmärk oli valvur Xi solvata. Menetlusalune isik kinnitas, et tal oli hea meel, et ta seda tegi. Toodust tulenevalt tunnistab süüdlane ise, et ta pani selle teo toime kavatsetult.
25. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KARISTUSE MÕISTMINE
26. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (Viimati antud RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
27. Kummagi teo eest on KarS § 218 lg 1 ja § 275 lg 1 järgi karistusena võimalik määrata rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on Ants Võrrole toimepandud kahe teo eest määranud ühe karistusena rahatrahvi, mis kokku liites jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kaalutlustega, mis puudutavad süü suurust, raskendava asjaoluna omakasu ja madala motiivi arvestamist ja karistusliigi valikuna rahatrahvi määramist ning ei pea vajalikuks otsuses märgitut üle korrata. Küll on kohtuväline menetleja ekslikult määranud süüdlasele kahe teo eest ühe karistuse. Kuivõrd KarS § 63 lg 3 järgi määratakse juhul, kui isik on toime pannud mitu eri väärteokoosseisule vastavat tegu, karistus iga väärteo eest eraldi, siis tuleb ka arutatava asja puhul määrata eraldi karistused KarS § 218 lg 1 ja KarS § 275 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul on võimalik tekkinud olukorras kohtuvälise menetleja viga süüdlase olukorda halvendamata kõrvaldada. Laua lõhkumist puudutavas osas on Ants Võrro süü kahtlemata väiksem, arvestades asjaolu, et vara väärtus ei olnud suur. Mis puudutab võimuesindaja solvamist, siis on isiku süü suurem, sest oma teoga soovis süüdlane ametnikku halvustada ja see riivas tööülesandeid täitva isiku autunnet. Kohus leiab, et KarS § 218 lg 1 eest rahatrahv 25 päevamäära ulatuses ja § 275 lg 1 eest 150 päevamäära ulatuses on piisavalt suur karistus ning peaks mõjutama Ants Võrrot edaspidi taolistest tegudest hoiduma. Määratud karistused on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest kinnitab üldsusele, et õiguskuulekas käitumine tasub end ära ning vanglasisustuse lõhkumisele ja ametnike solvamisele järgnevad väga ebameeldivad ja pikalt mõju avaldavad tagajärjed. 5 4-22-3505
28. Ants Võrro on soovinud tasuda rahatrahvi osade kaupa. Kohtule selgitas kaebaja, et viibib vanglas ja ei tööta. Tal puudub enda sõnul ka muu püsiv sissetulek. Kohus nõustub kaebajaga selles, et rahatrahvi korraga tasumine võib olla Ants Võrrol raskendatud. Kohus võimaldab kaebajal tasuda mõistetud rahatrahvi kümnes osas, s.o 70 eurot igas kuus. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 6