KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember
- a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5339 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga Kriminaalasi Süüdimõistetu Andreas Luik tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Prokurör Kirjaliku arvamusega prokurör Priit Tõnisson Süüdimõistetu Andreas Luik, isikukood: 37902062743; xxxx kodanik; emakeel: xxxx; soovib vabaneda xxxx (xxxx); kannab karistust xxxx Vanglas Toomas Metsma Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33 kohtunik määras:
- Jätta Andreas Luik Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.07.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5339 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- Välja mõista Andreas Luigelt menetluskuluna riigituludesse kaitsjatasu 135,60 (ükssada kolmkümmend viis eurot ja kuuskümmend senti) eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99918700036752 ning selgituse “Andreas Luik, 15.12.
- a määrus nr 1-18-5339, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Määrus edastada Andreas Luigele, tema kaitsjale, prokurörile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.07.
- a otsusega nr 1-18-5339 tunnistati Andreas Luik süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise alguseks Andreas Luige kahtlustatavana kinnipidamine 08.05.2018.a. Harju Maakohtu 21.09.
- a määrusega vabastati A. Luik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.11.2022, millest esimeseks 4 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja ta määrati selleks ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametniku järelevalve alla. KarS § 76 lg 5 alusel allutati Andreas Luik 24 kuuks käitumiskontrollile ning kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. Andreas Luige suhtes kohaldati käitumiskontrolli ajaks ka lisakohustusi KarS § 75 lg 2, 4 alusel. Määrus jõustus 07.10.2020.a. Tartu Maakohtu 21.06.
- a määrusega nr 1-18-5339 rahuldas kohus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ja pööras A. Luigele Harju Maakohtu 04.07.
- a otsusega nr 1-18-5339 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat 1 kuu ja 1 päeva vangistust täitmisele. Määrus jõustus Riigikohtu määrusega 23.09.2021.a. Tartu Vangla esitas 01.11.
- a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta A. Luige ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta A. Luige tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid, so eelkõige uute kuritegude toimepanemise ohtu. Andreas Luige kaitsja oli seisukohal, et A.Luige tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine on põhjendatud. A.Luik on seadnud endale eesmärgi elada seaduskuulekalt, ta on nõus võtma endale ka kõik kriminaalhooldaja poolt märgitud kohustused. Andreas Luik avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabaneda ning on nõus elektroonilise valvega ja ka täitma kõiki sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Soovib loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest ning elada seaduskuulekalt. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2
(5)Andreas Luik kannab käesolevat neljandat reaalset vangistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning praeguseks on ta ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa asus ta kandma 02.11.
- a ja see lõppeb 03.12.
- a. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Sisuliste eeldustena tuleb kohtul KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud tegurite hindamise eesmärgiks on prognoosida eelkõige seda, kas ja kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vanglast vabastamisel uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures tuleb silmas pidada sedagi, et mida raskemate kuritegude toimepanemise tõenäosus on süüdimõistetu puhul eeldatav, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus ennetähtaegse vabastamise korral. A. Luik kannab neljandat reaalset vangistust ja seda narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Seejuures on teda kahel korral karistatud ka xxxx Vabariigis. Sarnaselt varasemaga, kui kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamine, grupi mõju ning soodusteguriks sõltuvusprobleemid, impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus ja kuritegelike hoiakute olemasolu, on ka käesolev kuritegu pandud toime majandusliku kasu saamiseks, grupi mõjul ning selle soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemide kõrval ka kuritegelikud hoiakud. Süüdimõistetu puhul on positiivne, et tal ei ole käesoleva vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud käesoleval aastal tööhõives osakonna koristajana ning läbinud tagasilanguse ennetamise tugigrupi, kus tema püstitatud eesmärgid olid realistlikud, sotsiaalselt aktsepteeritavad ja seaduskuulekat elu toetavad, ning asunud läbima struktureeritud vestlusi majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest ja legaalse sissetuleku eelistest. Lisaks on ta vabanemiseelse nõustamise läbimise raames suunatud vabanemisjärgselt xxxxxxxxx ja talle on määratud ka tugiisik, kellega tal on võimalik vanglast vabanemise korral kontakteeruda. Lisaks on tal vabanemisel olemas töökoht OÜ-s Txxxx, mille valdkonnaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Ta asub tegema abitöösid, saades töötasu umbes 700-800 eurot. Vabanemisel on A. Luigel olemas ka lähedastelt, so eelkõige emalt ja abikaasalt saadav tugi. Tema õde ei soovi temaga suhelda, kuna on tema tegudes pettunud. Tähelepanuta ei saa aga jätta, et kuigi A. Luik on avaldanud, et ta on igasugused suhted kriminaalkorras karistatud isikutega katkestanud ning vana tutvusringkonnaga enam ei lävi, viitavad olemasolevad andmed muud. Nimelt võimaldavad järjestikused narkokuriteod asuda seisukohale, et tal on kriminaalse taustaga tuttavad jätkuvalt olemas, seda kinnitab tema poolt ka kriminaalhoolduse ajal narkootikumide tarvitamine (lävimine ainet omavate isikutega) ning asjaolu, et ta on pidanud kirjavahetust teises vanglas oleva kinnipeetavaga ja temaga on taotlenud lühiajalist kokkusaamist kriminaalkorras karistatud isik. Seega, kuivõrd A. Luik on varem pannud grupi mõjul kuritegusid toime, ta omab tutvusi kriminaalse taustaga isikutega, säilib siin risk, et ta võib nende mõjul panna toime uusi kuritegusid. A. Luigel on vabanemisel võimalus asuda tööle ettevõttesse OÜ Txxxx ning ta on varasemalt olnud pidevalt tööga hõivatud nii vabaduses kui ka kinnipidamisasutuses viibides. Ta ise on 3
(5)avaldanud, et tal ei ole olnud majanduslikke raskusi, kuna ta ei pea oluliseks välist luksust, hinnates kvaliteetseid asju. Samas nähtub materjalidest, et vaatamata sellele, et tal oli töökoht olemas, on ta varasemalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks ning ka käesolev esimese astme kuritegu on pandud toime samal motiivil. Seega võib asuda seisukohale, et A. Luik võib vabaduses siiski asuda oma majandusliku järje parandamiseks kuritegusid toime panema. Seda enam, et andmetest nähtuvalt mõjutas enne käesolevat vangistust tema majanduslikku toimetulekut tugevalt narkootiliste ainete tarvitamine, millele ta kulutas enamuse oma sissetulekust. Kuigi varasemalt on A. Luik pannud kuritegusid toime alkoholijoobes, ei ole tema kuritegelik käitumine juba pikka aega sellega seotud olnud. Erinevalt alkoholist on A. Luigele aga probleemiks narkootikumide tarvitamine – tal on ka diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Ta on tarvitanud nii kanepit kui ka proovinud ja tarvitanud xxxx, xxxx ,xxxx ning arsti määratud ravimeid, millistest xxxx tekkis tal arsti hinnangul sõltuvus. Materjalidest nähtuvalt on A. Luige selgitused narkootikumide tarvitamise hajumuste (s.o mis koguses ja kui sagedasti ning mil viisil xxxx vabaduses tarvitas) kohta vabaduses väga erinevad. Samuti nähtub, et kui ta käesoleva karistuse kandmiselt
- a vabanes, väitis ta, et ei tunne narkootikumide vastu huvi ning on veendunud, et ta ei hakka vabanemise järel neid tarvitama. Nii see aga ei läinud, kuivõrd kriminaalhoolduse ajal tuvastati tal etteteatamata kontrolli raames xxxx tarvitamine ja hiljem selgus, et ta oli tarvitanud veel ka xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx. Hoolimata sellest A. Luik kõigi nende tarvitamist ei tunnistanud, tunnistas xxxx tarvitamist, leides muule vabandusi. Nähtub ka see, et ta üritas
- a septembris võõrutusravi läbida, kuid jättis selle pooleli, sest ei suutnud seda lõpuni teha. Võõrutusravi katkestamise järel hakkas ta aga kohe uuesti tarvitama. Novembris
- a väitis A. Luik, et ei tunnistanud pikka aega endale narkosõltuvust ja ei oska abita sellest välja tulla. Kohus on seisukohal, et kuivõrd A. Luik on üritanud varasemalt oma probleemiga tegeleda, see pole õnnestunud ning kuivõrd ta on oma tarvitamise kohta andnud vastukäivaid seletusi, ei ole põhjendatud alust eeldada, et vangistuses läbitud Tagasilanguse ennetamise tugigrupp oleks temas toonud käesolevaks ajaks esile sellised muutused, et ta suudaks käesolevalt vangistusest vabanedes narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Seega jääb siinkohal risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seda enam, et ta on ka varasemalt erinevaid sotsiaalprogramme läbinud, kuid need ei ole sellist muutust kaasa toonud. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et A. Luike on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on korduvalt viibinud ka vangistuses. Lisaks on kohus talle juba käesolevalt kantava karistuse vabaduses kandmiseks võimaluse andnud – ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt, kuid ta ei õigustanud seda usaldust, rikkudes korduvalt elektroonilise valve ajakava, ei kontakteerunud ametnikuga kokkulepitud ajal, valetas ametnikule narkootikumide tarvitamise ja neid tarvitavate isikutega lävimise kohta, mistõttu tuli kandmata karistus uuesti täitmisele pöörata. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, mitmendat reaalset vangistust kandev A. Luik, keda on juba käesoleva vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, millist usaldust ta ei õigustanud, mistõttu tuli kandmata karistus uuesti täitmisele pöörata, ei ole vangistuse kandmise jooksul piisaval määral kuritegude toimepanemist soodustavate riskide maandamisega tegelenud. Seega ei kuulu ta käesolevalt vangistuse kandmiselt teistkordselt ennetähtaegsele vabastamisele. Menetluskulud 4
(5)KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdimõistetule A. Luigele riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 135,60 euro ulatuses. Kohus leiab, et esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Seega tuleb süüdimõistetult A. Luigelt menetluskuluna riigituludesse välja mõista kaitsjatasu 135,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)