Obsah (6)

§ 101§ 116§ 80§ 96§ 100§ 102

Tsiviilasi nr 2-21-8374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

§ 101

lõigetele 3 ja 4 ning elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse

§ 101lg 5.

1. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu
2. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja O. J. poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-3)
4. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis kummagi kasuks 292 eurot kuus, kuna kostja hagejaid igapäevaselt ei toeta. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis hagiavalduse esitamisest alates 25.05.
5. a. KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 15-17, 23-24)
6. Kostja on seisukohal, et hagejate poolt hagiavalduses esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, milline on hagejate tavaline elulaad. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et hageja I igakuised vajadused on 640 eurot ja hageja II igakuised vajadused on 525 eurot.
7. Hagejate puhul on tegemist alaealiste lastega, seega tuleb arvestada ka

§ 101

lg 1 erinormi, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (

§ 116

lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et

§ 101

lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära. Seega praegu on selleks eelduslikult 584 eurot.

1. Hagejate igakuised kulutused on hagiavalduses olulisel määral ülepaisutatud. Näiteks on kummagi hagejate toidukuludeks märgitud 180 eurot, s.o kokku 360 eurot. Uuringu kohaselt on aga 7-12 aastaste laste (hageja I on 7-aastane) keskmine igakuine toidukorvi maksumus 107 eurot ning 3-6 aastaste laste puhul (hageja II on 3-aastane) on see 46 eurot. Lisaks tuleb ka arvestada seda, et mitme lapsega leibkondades võivad lapse ülalpidamiskulud olla veelgi väiksemad mastaabisäästu tõttu.
2. Kostja töötasu on olnud keskmiselt 493,17 eurot ehk alla Eesti Vabariigis kehtestatud miinimummäära. Seega ei ole kostjal võimalik tasuda igakuiselt lastele elatist vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk mõlemale hagejale summas 292 eurot.
3. Arvestades laste vajadusi ning kostja majandusliku seisu on kostja valmis kummalegi hagejale igakuiselt tasuma elatist 130 eurot. 2 KOHTU SEISUKOHT
4. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 8. Sünnitõendist (tlk 3) nähtuvalt on M. T. ja M. T. ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi nende vanemad O.

J. ja J. T. , olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96mõttes.

9.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Kohtuistungil avaldas hagejate lepinguline esindaja, et hagejad soovivad kostjalt elatise välja mõistmist alates hagiavalduse esitamisest 25.05.
2. a kuni 31.12.
3. a lapse kohta 292 eurot ja alates 01.01.
4. a paluvad hagejad kostjalt elatis välja mõista lapse kohta 213,44 eurot kuni 31.03.
5. a. Alates 01.04.
6. a paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis lapse kohta 225,64 eurot. Samuti soovivad hagejad, et elatise arvestamise aluseks olevad baassummat indekseeritaks ja korrigeeritakse vastavalt perekonnaseadusele.
7. Kostja esindaja selgitas kohtus, et kostja on nõus maksma elatist 175 eurot kummalegi lapsele.
8. 01.01.
9. a kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
3. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatise nõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama.
4. Kostja on kohtule kinnitanud, et tema töötasu on olnud keskmiselt 493,17 eurot. Kostja Swedbank konto väljavõttest nähtuvalt oli kostja töötasu xxxxxxxx-s detsembris
5. a 270,22 eurot, jaanuar
6. a kuni aprill
7. a 270,22 eurot kuus ja mais
8. a kuni juuni
9. a 526,60 eurot kuus. Kostja on saanud töötasu xxxxxxxxxx-st perioodi november
10. a kuni jaanuar
11. a eest 450,38 eurot kuus. Kostja töötasu xxxxxx-s aprillis
12. a oli 630,96 eurot ning perioodil juuni
13. a kuni august
14. a 716,96 eurot. SEB Pank väljavõtte kohaselt on kostja kontol 8108,76 eurot.
15. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
16. oktoobri
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
18. Kostjal lisaks hagejatele rohkem alaealisi lapsi ei ole ning muid asjaolusid, mis annaksid aluse

§ 102lg 2 alusel elatise vähendamiseks, kostja tõendanud ei ole.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb hagejale anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. 18.

§ 101

lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

3

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 25.05.
2. a kuni 31.12.
3. a. 292 eurot kummagi hageja kasuks, alates 01.01.
4. a kuni 31.03.
5. a 213,44 eurot kummagi hageja kasuks ning alates 01.04.
6. a 225,60 eurot kummagi hageja kasuks kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
7. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 01.04.2023.

a) ning elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse

§ 101lg 5.

1. Elatis tuleb tasuda iga kuu
2. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
3. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4