← Eesti

2-22-3917/19

Obsah (4)§ 101§ 96§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-22-3917 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2022, Tartu Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Ind

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3.2 Mõista D.D.lt B.B. kasuks alates

  1. aprillist 2022 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (XXXXXXXX) välja igakuine elatis 168 eurot 97 senti (elatise baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 36 eurot 67 senti (50 % lapsetoetusest) – 50 eurot (50% hagejale langevast osast lasterikka pere toetusest)), mis muutub iga aasta
  2. aprillil (järgmine kord
  3. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3.3 Mõista D.D.lt C.C. kasuks alates

  1. aprillist 2022 kuni C.C. täisealiseks saamiseni (XXXXXXXX) välja igakuine elatis 168 eurot 97 senti (elatise baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 36 eurot 67 senti (50 % lapsetoetusest) – 50 eurot (50% hagejale langevast osast lasterikka pere toetusest)), mis muutub iga aasta
  2. aprillil (järgmine kord
  3. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse 2

(12)muutumisele ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid.
  2. Kohustada D.D.lt tasuma A.A., B.B. ja C.C. igakuist elatist K.H. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (SEB Pank AS) hiljemalt iga kalendrikuu
  3. kuupäeval."
  4. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmetes poolte endi kanda.
  5. Keelduda D.D. poolt
  6. detsembril 2022 esitatud menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmisest.
  7. Otsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada D.D. nimi tähemärkidega ning jätta avalikustamata D.D. isikukood, sünniaeg ja aadress. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  8. A.A., B.B. ja C.C. (hagejad) esitasid
  9. märtsil 2022 Tartu Maakohtule hagi D.D. (kostja) vastu, milles paluvad mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis miinimummääras alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Kostja ei osale piisavalt hagejate ülalpidamises. Alates
  10. märtsist 2021 tasus kostja hagejate ülalpidamiseks kokku 600 eurot kuus. Märtsis 2022 loobus kostja suuliselt kokkuleppest ja teatas, et tasub edaspidi 450 eurot kuus. Kostja töötab Soomes ja korra kuus võtab lapsed päevaks (mõnikord ööpäevaks) enda juurde. Hagejate emale laekub lasterikka pere toetus 520 eurot ja peretoetus 19 eurot 18 senti. Kostja sissetulek on vähemalt 3000 eurot kuus.
  11. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja palus mõista temalt A. kasuks välja elatise 135 eurot 57 senti, B. kasuks 135 eurot 57 senti ja C. kasuks 166 eurot 7 senti kuus. Kostja elas hagejatega koos kuni
  12. aasta alguseni ning talle on teada hagejate vajadused ja tavaline elulaad. Elatis 450 eurot (kolmele hagejale kokku) on kostja hinnangul piisav. Elatise vähendamise alused ei ole alates
  13. jaanuarist 2022 muutunud ning seega saab elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades 3
(12)seda, millised on laste tegelikud vajadused. Kostja sissetulek on keskmiselt 2200 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND Maakohus rahuldas
  1. mai
  2. a otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise ühekordse summana perioodil
  3. märtsist 2022 kuni
  4. märtsini 2022 järgmiselt: A.le 83 eurot 61 senti, B.le 83 eurot 61 senti ja C.le 83 eurot 61 senti. Samuti mõistis kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates
  5. aprillist 2022 kuni A., B. ja C. täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt:
  6.  Igakuise elatise baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.  Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  8. aprillil.  Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.  Alates
  9. aprillist 2022 on A. elatis 168 eurot 97 senti kuus, B. elatis 168 eurot 97 senti kuus ja C. elatis 168 eurot 97 senti kuus. Kohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid. Elatist makstakse kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda hagejate ema arvelduskontole. Menetluskuld jättis kohus poolte endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on hagejad kostja lapsed, seega on kostja

§ 96lg 1 ja § 97 lg 1 järgi kohustatud andma hagejatele ülalpidamist.

Kohus märkis, et kostja taotlused on vastuolulised.

  1. aprilli 2022 menetlusdokumendi ps 1 on kostja palunud jätta hagi rahuldamata, kuid sama menetlusdokumendi p-s 3 palunud mõista endalt hagejate kasuks elatise teatud summas välja. Kohus järeldas sellest, et kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Alates
  2. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (

§ 101lg-d 3–5).

Ajavahemikul

  1. märtsist kuni
  2. märtsini 2022 tuleb aluseks võtta baassumma 200 eurot, millele lisandub 43 eurot 44 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta 4

(12)Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Hagejate ema on välja toonud, et saab lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust kokku 520 eurot ning lapsehooldustasu 19 eurot 18 senti. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Järelikult on hagejate puhul ühe lapse kohta mahaarvatav summa 86 eurot 67 senti (520 ÷ 3 ÷ 2).

§ 101

lg 5 võimaldab arvestada maha lapsetoetused ja lasterikka pere toetused, kuid mitte lapsehooldustasu. Seega ei arvestanud kohus lapsehooldustasu 19 eurot 18 senti. Elatis on seega 156 eurot 77 senti (200 + 43,44 – 86,67) kuus lapse kohta. Ajavahemikul

  1. märtsist kuni
  2. märtsini 2022 on kokku 16 päeva, elatise suuruseks on sel perioodil seega 83 eurot 61 senti (156,77 ÷ 30 × 16). Alates
  3. aprillist 2022 tuleb aluseks võtta baassumma 200 eurot, mida tuleb indekseerida
  4. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega (4,6 %). Järelikult on baassummaks kokku 209 eurot 20 senti (200 + 0,046 × 200). Sellele lisandub 46 eurot 44 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Võttes arvesse otsuse ülalnimetatud peretoetuste mahaarvamist, on elatis 168 eurot 97 senti (209,20 + 46,44 – 86,67). Lisaks võimaldab

§ 101

lg 6 vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kostja kinnitas

  1. aprilli
  2. a kohtuistungil, et kostja juures veedetud ööpäevade arv jääb alla seitsme ööpäeva. Järelikult ei saa

§ 101

lg 6 alusel elatise summat vähendada.

§ 101

lg 7 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus isik on kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele. Samas ei kehti see olukorras, kus laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat (A. on sündinud XXXXXXXXX, B. XXXXXXXXX ja C. XXXXXXXXX). Järelikult ei saa kohus

§ 101lg 7 alusel elatise summat vähendada.

Eelmärgitut arvestades on

§ 101alusel arvutatud elatise summa ajavahemikul 16.

märtsist kuni

  1. märtsini 2022 83 eurot 61 senti lapse kohta. Alates
  2. aprillist 2022 on elatis 168 eurot 97 senti lapse kohta kuus.

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Kehtiva

§ 102lg-s 2 sätestatud loetelu mõjuvatest põhjustest on sama, mis 31.

detsembrini 2021 kehtinud

§ 102lg-s 2.

Varasemas kohtupraktikas on leitud, et

§ 102

lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja lapse tegelikke vajadusi (nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Praegusel juhul on kostja menetluses tuginenud sellele, et hagejate tegelikud vajadused on väiksemad. Kostja on palunud lugeda A. ja B. ülalpidamiskuluks 444 eurot 47 senti (lapse kohta) ning C. ülalpidamiskuluks 505 eurot 47 senti. Varasema kohtupraktika arvestamisel tuleb silmas pidada elatise regulatsiooni muutmise põhjuseid. Muudatuste eesmärk oli luua alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise 5

(12)kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Eelnevat arvestades ei saa kehtiva elatise regulatsiooni alusel vähendada elatist üksnes seetõttu, et laste vajadused on tegelikkuses väiksemad. Vastupidine lähenemine tooks kaasa olukorra, kus elatise regulatsiooni muutmine kaotaks oma mõtte ning elatise arvutamine muutuks järjekordselt keerukaks. Kohus leidis, et ei pea elatise vaidluses analüüsima seda, kui palju kulub rehvivahetuseks, kas lastele peab koju ostma eraldi värvipliiatsite komplekti või piisab neile ühest komplektist ning kas ema kulutab rohkem elektrit kui lapsed. Selline analüüs oleks kohtu hinnangul vastuolus elatise regulatsiooni muutmise eesmärgiga muuta kohtumenetlus võimalikult lihtsaks. Olukorras, kus isa sissetulek on keskmiselt 2200 eurot kuus, on kostjal võimalik tasuda lastele elatist miinimummääras (alates 1. aprillist 2022 kokku 506 eurot 91 senti kuus). Muid elatise vähendamise aluseid ei ole kostja menetluses välja toonud. Kostja ja hagejate ema kooselu kestus ei mõjuta elatise suurust. Kohus ei analüüsinud ka menetlusosaliste väiteid seoses nende kasutuses olevate sõidukite maksumustega ega seda, kas kostja on oma sissetulekut varjanud. Kostja ei tugine sellele, et tal ei ole võimalik tasuda elatist miinimummääras. Kostja sissetulek on piisav selleks, et tasuda lastele elatist miinimummääras, kahjustamata tema enda igapäevast toimetulekut. Mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 alusel seega ei esine. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja palub
  2. mail 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse ja igakuise elatise maksmise aja määramise osas tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõisat kostjalt hagejate kasuks välja elatis ühekordse summana
  3. märtsist kuni
  4. märtsini 2022 järgmiselt: A.le 73 eurot 41 senti, B.le 73 eurot 41 senti ja C.le 78 eurot 83 senti. Alates
  5. aprillist 2022 palub kostja mõista hagejate kasuks välja elatise järgmiselt: A. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 142 eurot 23 senti, B. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 142 eurot 23 senti ning C. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 152 eurot 73 senti. Kostja palub otsuse resolutsioonis sätestada, et kostjalt välja mõistetavast elatise summast arvatakse maha pool elatise maksmise kuul kehtivast lapsetoetuse summast ja pool elatise maksmise kuul kehtivast lasterikka pere toetuse summast. Samuti palub kostja otsuses märkida, et ta peab tasuma elatist iga kuu eest A.le, B.le ja C.le hiljemalt kuu
  6. kuupäeval. Menetluskulud ringkonnakohtus palub kostja jätta poolte endi kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta maakohutu otsus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatule ning väär on eeltoodud kohtu järeldus, et kostja hakkas hagejatele elatist maksma alates
  7. märtsist
  8. Hagejad on ise hagiavalduses märkinud, et kostja maksis lastele ülalpidamiseks 600 eurot kuus alates
  9. veebruarist
  10. Maakohus oleks pidanud sellega arvestama. See on oluline, sest näitab, et kostja hakkas elatist tasuma kohe pärast vanemate lahkuminekut ehk alates
  11. veebruarist, mitte alates
  12. märtsist
  13. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et tema taotlused on menetluses olnud vastuolulised. Kostja ei ole esitanud
  14. aprillil 2022 kohtule ühtegi menetlusdokumenti, kostja on esitanud menetlusdokumendid
  15. aprillil ja
  16. aprillil
  18. aprilli
  19. a kohtuistungil täpsustas kostja, et palub jätta miinimumsumma väljamõistmise osas hagi rahuldamata. Sellega oleks pidanuks olema kohtu jaoks võimalik vastuolu kõrvaldatud. 6

(12)Juhul kui vastuolu jäi siiski kõrvaldamata, on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-s 2 sätestatut. Maakohus eksis
  1. a märtsikuu 16 päeva elatise suuruse arvestamisel. Kuna kostjalt tuli välja mõista elatis mitte terve märtsikuu, vaid märtsikuu 16 päeva eest, tulnuks kohtul arvutada välja
  2. a märtsikuu ühe päeva elatise summa ja see korrutada 16-ne päevaga järgmiselt:

§ 101

lg-te 3–5 kohane elatis ühe lapse kohta 156 eurot 77 senti (200 + 43,44 – 86,67) jagada 31-ga (mitte 30-ga), kuna märtsikuus on 31 päeva, ning tulemus 5 eurot 10 senti päevas korrutada 16-ga. Selliselt on 16 päeva elatis ühele lapsele 80 eurot 92 senti (mitte 83 eurot 61 senti). Seega, isegi kui elatis tuleb kostjalt välja mõista

§ 101lg-te 3–5 alusel, ei ole maakohtu otsus Ts

MS § 436 lg 1 kohaselt seaduslik ega põhjendatud. Maakohus mõistis alusetult kostjalt välja elatise ühekordse summana 83 eurot 61 senti iga hageja kasuks ajavahemikul 16. märtsist kuni 31. märtsini 2022. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

§ 102

lg 2 kohaldamise eelduseks ei saa olla see, et laste vajadused on tegelikkuses väiksemad ning kohus ei peaks asjaolude esinemisel hindama elatise vaidluses (tegelikke) ülalpidamiskulusid. Ka alates 2022. a jõustunud

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud elatise summa on eelduslik, mitte tegelik lapse vajaduste rahuldamise summa. Maakohtu otsus ei ole selles osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Maakohus jättis põhjendamatult

§ 102

lg 2 alusel kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata elatise, mis vastab hagejate tegelikule ülalpidamiskulule, mis on väiksem kui

§ 101lg-tes 3 ja 4 sätestatud elatis.

Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 102lgt 2 ja § 101 lg-d 3 ja 4.

Ka alates 2022. aastast kehtiv elatise regulatsioon lubab

§ 102

lg 2 alusel mõista elatise välja väiksemas summas, kui see on sätestatud seaduses, kui leiab kinnitust, et tegelikult on lapse ülalpidamiskulud väiksemad, kui seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Kohus ei põhjendanud järeldust, et kostja keskmine palk 2200 eurot kuus võimaldab tasuda hagejatele elatist seaduses sätestatud määras, kahjustamata kostja enda igapäevast toimetulekut. Kui kohus oleks tuvastanud kohtulahendis ja eelmenetluses kostja enda igakuiseid kohustused ning kulutused, mida kostja peab kandma oma palgast, oleks kohus võinud jõuda teistsugusele järeldusele. Kohtuotsus ei vasta selles osas TsMS § 442 lg-s 8 ja § 436 lg-s 1 sätestatule ning rikutud on ka eelmenetluse ülesandeid. Kuna maakohus leidis, et seaduses sätestatud miinimumsummast väiksemat elatist ei saa välja mõista põhjusel, et lapse ülalpidamiskulud kuus on tegelikult väiksemad kui seaduses sätestatud elatise miinimumsumma ning muid elatise vähendamise aluseid kohtu hinnangul kostja esitanud, ei analüüsinud kohus hagejate vajadustega seotud tõendeid (Eesti Energia AS-i arved ja KÜ XXXXX arve). Kuna käesoleval juhul esinevad

§ 102

lg-s 2 nimetatud alused mõista elatis välja väiksemas summas, kui see on sätestatud

§-s 101, ja pelgalt keskmine palgasummast 2200 eurot kuus ei saa järeldada kostja võimekust tasuda elatist

§ 101

sätestatud summas, kahjustamata kostja enese igapäevast toeimetulekut, siis jättis maakohus alusetult eelviidatud tõendid analüüsimata. Hagejate avaldatu põhjal on nende ülalpidamiskulud ühes kuus järgmised: A.l 465 eurot, B.l 473 eurot ja C.l 554 eurot, kokku seega 1492 eurot kuus. Hagejad võtsid järelikult TsMS § 231 lg 2 kohaselt eeltoodud ülalpidamiskulude suuruse omaks ning sellest tulenevalt puudus kostjal vajadus taotleda kohtult selles osas täiendavate tõendite kogumist. Eeltoodust tuleneb, et hagejate ülalpidamiskulud ühes kuus on väiksemad kui

§ 101

lg-tes 3 ja 4 sätestatud elatise miinimumsumma ning sellest tulenevalt tuleb elatise arvutamise aluseks võtta tegelik ülalpidamiskulu ehk tegelik ülalpidamiskulu asendab 7

(12)käesoleval juhul

§ 101lg-tes 3 ja 4 sätestatut.

Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise põhjendamatus ja ebavajalikus ulatuses. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole oluline see, kui kaua kestis hagejate vanemate kooselu. Väitega kooselu kestusest soovis kostja näidata, et teab hagejate vajadusi ja tavalisest elulaadi, mitte seda, et hagejate ülalpidamiskulud on vanemate kooselu aastastest tulenevalt väiksemad. Laste tegelikest vajadustest lähtudes tuleks

  1. märtsi –
  2. märtsi 2022 elatis välja mõista järgmiselt: A.le ja B.le kummalegi 73 eurot 41 senti ning C.le 78 eurot 83 senti. Alates
  3. aprillist 2022 tuleb elatis välja mõista järgmiselt: A. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 142 eurot 23 senti, B. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 142 eurot 23 senti ning C. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 152 eurot 73 senti. Maakohus kohaldas alusetult

§ 100

lg-t 4 ning otsustas alusetult, et kostjal tuleb tasuda elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuli maakohtul otsustada, et elatist tuleb tasuda iga kalendrikuu eest hiljemalt kalendrikuu

  1. kuupäeval. Maakohus jättis otsuse resolutsioonis lahendamata, millises ulatuses tuleb arvestada sellega, et lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvelt on tasutud kostja poolt lapse ülalpidamiskulud. Samuti tuleb otsuses sätestada, et kui lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus muutub, siis tuleb arvestada elatise maksmise kuul nende toetuste summadega, mis elatise maksmise kuul kehtivad. Maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta selles osas TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Otsuse resolutsiooni oleks pidanud sõnastama selliselt, et sellest tuleneks üheselt, et elatise summast arvatakse maha pool elatise maksmise kuul kehtivast lapsetoetuse summast ja pool elatise maksmise kuul kehtivast lasterikka pere toetuse summast. Kostja jääb ka kõigi maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde ja palub ringkonnakohtul nendega apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada.
  2. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hagejad jäävad miinimummäära elatisnõude ja kõigi maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada
  4. märtsi –
  5. märtsi 2022 eest kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas ning teha uus otsus, millega mõista
  6. märtsi –
  7. märtsi 2022 eest kostjalt iga hageja kasuks välja elatis 80 eurot 92 senti. Samuti tuleb muuta otsuse põhjendusi ja resolutsiooni sõnastust alates
  8. aprillist 2022 välja mõistetud elatise osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  9. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega mõisteti temalt
  10. märtsi –
  11. märtsi 2022 eest välja ühekordse summana elatis A.le suuremas ulatuses kui 73 eurot 41 senti, B.le suuremas summas kui 73 8

(12)eurot 41 senti ja C.le suuremas summas kui 78 eurot 83 senti. Alates
  1. aprillist 2022 välja mõistetud elatisi puudutavalt vaidlustab kostja otsust osas, milles temalt A. ja B. (kummagi) kasuks välja mõistetud elatised ületavad 142 eurot 23 senti ning C. kasuks välja mõistetud elatis 152 eurot 73 senti. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Pooled ei vaidle, et kostjal on kohustus hagejatele ülalpidamist anda, kui pooled vaidlevad elatise põhjendatud suuruse üle. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus eksis
  2. a märtsikuu 16 päeva elatise suuruse arvestamisel. Nimetatud ajavahemiku elatise leidmiseks tuleb

§ 101

alusel arvutatud märtsikuu ühe lapse elatise summa (156 eurot 77 senti) jagada 31-ga, st märtsikuu tegelike päevade arvuga, mitte 30-ga, ning saadud tulemus korrutada 16-ga. Selliselt kujuneb märtsikuu ühe päeva elatise suuruseks igale hagejale 5 eurot 6 senti ning 16 päeva elatiseks vastavalt kokku 80 eurot 92 senti (lapsele). Apellatsioonkaebuse muud väited ei anna alust mõista 16. märtsi – 31. märtsi 2022 eest elatist välja väiksemas summas kui 80 eurot 92 senti igale hagejale. 8. 9. Kostja on palunud

§ 102

lg 2 kolmandale lausele tuginedes mõista temalt välja elatise alla

§ 101

alusel arvutatud elatise summa, kuna hagejate tegelikud ülalpidamiskulud kuus on sellest väiksemad. Maakohus asus seisukohale, et alates

  1. jaanuarist 2022 kehtiva elatise regulatsiooni alusel ei saa vähendada elatist üksnes seetõttu, et laste vajadused on tegelikkuses väiksemad. Vastupidisel juhul muutuks elatise arvestamine maakohtu hinnangul põhjendamatult keerukaks, millist olukorda sooviti
  2. jaanuaril 2022 jõustunud seadusemuudatustega vältida. Seetõttu jättis maakohus ka analüüsimata hagejate vajadustega seotud tõendeid (Eesti Energia AS-i arved, dtl- d 80 – 83; KÜ XXXXX arve, dtl 84). 9.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, nagu ei saaks kehtiva

§ 102

lg 2 alusel elatist vähendada põhjusel, et hagejate tegelikud ülalpidamiskulud kuus on nn miinimumist väiksemad. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et

  1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatuste eesmärgiks oli elatisvaidluste lahendamise lihtsustamine, sh õigusabikulude ja ajakulu vähendamine. Kuni
  2. detsembrini 2021 kehtinud miinimumelatise regulatsioon ei täitnud enam kohtumenetlust lihtsustavat funktsiooni. Neid seisukohti toetab ka vastavate seadusemuudatuste eelnõu seletuskiri (Riigikogu XIV koosseis. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 SE seletuskiri, lk-d 3– 4). Teisalt, nagu ka maakohus märkis, ei ole

§ 102sisuliselt muutunud.

Alates 1. jaanuarist 2022 muudeti ainult paragrahvi pealkirja, teise lõike kolmanda ja neljanda lause sõnastust ning lisati kolmas lõige (mis näeb ette lisaalused

§ 101kohaselt arvutatud elatise summa suurendamiseks).

9.2. Ringkonnakohus samas rõhutab, et

§ 102

lg 2 mõttes mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud peab välja tooma ning neid tõendama kohustatud vanem, st kostja (vt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejate vajadused oleksid väiksemad lapse keskmisest ülalpidamiskulust, mis on aluseks

§ 101lg 3 kohase elatise baassumma leidmisel.

Alates

  1. jaanuarist kuni
  2. märtsini 2022 oli

§ 101

lg 3 järgseks elatise baassummaks, mis on pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus, 200 eurot. Alates 1. aprillist 2022 on see (indekseeritult) 209 eurot 20 senti kuus. Apellatsioonkaebuses on kostja välja toonud laste 9

(12)tegelikud kulud järgmiselt – A.l 465 eurot, B.l 473 eurot ja C.l 554 eurot. Pool nimetatud kuludest moodustaks vastavalt 232 eurot 50 senti, 236 eurot 50 senti ja 277 eurot. Olukord ei oleks põhimõtteliselt erinev ka juhul, kui lähtuda kostja enda poolt maakohu menetluses esitatud kuluarvestusest, kus kostja on pidanud A. ja B. (kummagi) tegelikuks kuluks 444 eurot 47 senti kuus ja C. kuluks 505 eurot 47 senti kuus (dtl-d 92–93). Need kulud on samuti suuremad viidatud keskmisest ülalpidamiskulust. 9.3. Maakohtule esitatud üksikutest tõenditest pere kulude kohta (Eesti Energia AS-i arved (dtl-d 80 – 83) ja KÜ XXXXX arve (dtl 84)) ei ole võimalik teha üldistavaid järeldusi hagejate igakuiste vajaduste osas. 9.4. Lisaks tuleb

§ 102lg-t 2 tõlgendada 1.

jaanuaril 2022 jõustunud

§ 101

muudatusi arvestades varasemas kohtupraktikas kujundatud seisukohtadest mõnevõrra erinevalt. Kehtivas õiguses võib

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis olla iga lapse puhul erinev ning

§ 101

lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad juba miinimumelatise enda suurust (vt ka Riigikohtu 22 juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-1919160, p 14). Varasemas praktikas võisid need kehtiva

§ 101

lg-tes 5–7 nimetatud asjaolud olla üksnes mõjuvaks põhjuseks miinimumelatise vähendamisel

§ 102lg 2 alusel (vt nt Riigikohtu 9.

juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.2 ja 28.3). Üheks selliseks asjaoluks on ka maastaabisääst hagejate kooselamise tõttu, millele kostja käesolevas menetluses mh tugineb. Kehtivas õiguses näeb

§ 101

lg 7 ette, millistel tingimustel ja millises määras tuleb elatise summat vähendada, olukorras, kus kohustatud isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Maakohus on põhjendatult leidnud, et praegusel juhul

§ 101lg-s 7 sätestatud aluseid elatise vähendamiseks ei esine.

Riigikohus on selgitanud, et ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus

§ 102

lg 2 mõttes endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud

§ 101lg-tes 5–7 (Riigikohtu 22.

juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.3). Ringkonnakohus leiab, et elatise vähendamine

§ 102

lg-s 2 sätestatud alustel, eriti sellistel alustel, millele viitavad

§ 101lgd 5–7, peaks olema siiski erandlik.

Nagu eelnevalt märgitud lasub ka tõendamiskoormus vastavate asjaolude osas kostjal. 10. Maakohtu järeldus, et muid

§ 102

lg 2 kohaseid elatise vähendamise aluseid kostja maakohtu menetluses välja ei toonud, on kooskõlas asja materjalidega. Apellatsioonimenetluses on kostja asunud väitma, et tema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda tasuda hagejatele elatist

§ 101alusel arvestatud määras, kahjustamata kostja enda tavalist ülalpidamist.

Ringkonnakohtu arvates ei saa nende kostja väidetega apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. 10.1. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS § 651 lg 1) ning uute asjaolude ja tõendite esitamine on apellatsioonimenetluses lubatud vaid erandjuhtudel, st mõjuval põhjusel, mida tuleb kohtule põhjendada ja vajadusel põhistada (TsMS § 652 lg 3 p-d 1 ja 2; lg 4). Kostja sissetulekut ja majanduslikku olukorda puudutavate asjaolude väljatoomiseks alles apellatsioonimenetluses praegusel juhul mõjuvat põhjust ei ole. Kuna mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab tuginema kostja, ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud etteheited maakohtule, nagu pidanuks kohus kontrollima, kas kostja keskmine palk 2200 eurot kuus võimaldab tal hagejatele

§ 101alusel arvestatud elatist tasuda, kahjustamata selle juures kostja enda igapäevast toimetulekut. Kostja poolt 10. aprilli 2022. a 10

(12)menetlusdokumendi p-s 2.5.1 märgitust võib pigem järeldada, et maakohtu menetluses ei pidanud kostja enda palga suuruse täpset tuvastamist asja lahendamise seisukohalt vajalikuks (dtl 56). Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab 2200 euro suurune kuupalk vähemalt eelduslikult tasuda kolmele lapsele kehtiva

§ 101alusel arvestatud suuruses elatist.

Kostja väidetest ei nähtu, et tema sissetulekud oleksid võrreldes maakohtus toimunud menetluse ajaga vähenenud. 10.

  1. Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus ka kostja
  2. detsembri
  3. a seisukohale lisatud tõendite vastuvõtmisest. Kostja poolt uute varaliste kohustuste võtmine olukorras, kus tema ülalpidamiskohustus hagejate ees on osaliselt täitmata, ei anna alust

§ 102lg 2 alusel elatist vähendada.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus välja mõista elatise kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele osas, mis puudutab elatist alates

  1. aprillist
  2. Maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust tuleb muuta ja täpsustada elatise suuruse arvutamise ning otsuse täitmise korra osas.
  3. 11.
  4. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid.

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3 ning

§ 101

lgt 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 18.1 ja 20.2). 11.
  3. Maakohus märkis otsuses tuvastatust lähtudes põhjendatult lahendi resolutsiooni (p 3.4), et alates
  4. aprillist 2022 on A. elatise suurus 168 eurot 97 senti kuus, B. elatise suurus 168 eurot 97 senti kuus ja C. elatise suurus 168 eurot 97 senti kuus. Maakohus rikkus aga menetlusnorme, kui jättis selgelt välja toomata, millistest komponentidest nimetatud summa koosneb, ning kui jättis elatise komponendid summaliselt (eurodes) nimetamata. 11.
  5. Maakohtu poolt otsuse põhjenduste p-des 8–10 tuvastatust lähtudes on hagejad taotlenud elatist miinimummääras, millest maakohus pidas põhjendatuks

§ 101

lg 5 kohaselt maha arvata pool lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest (igale hagejale langevas osas). Eelnevat arvestades täpsustab ringkonnakohus iga hageja osas järgmist. Igakuine elatis alates 1. aprillist 2022 on 168 eurot 97 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: 209 eurot 20 senti on baassumma

§ 101

lg 3 mõttes, millele on liidetud 46 eurot 44 senti, mis on 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast

§ 101

lg 4 mõttes, ning millest on maha arvatud 36 eurot 67 senti, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes, ja 50 eurot, mis on 50% igale hagejale langevast osast lasterikka pere toetusest PHS § 21 lg 2 mõttes. 11.4. Samuti on põhjendatud kostja märkus, et otsuse resolutsioonist peaks nähtuma, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse 11

(12)võetakse (vt ka Riigikohtu
  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 18.1 ja 20.2). Vastavas osas tuleb otsuse resolutsiooni täpsustada. 11.
  3. Täpsustada tuleb ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 5 märgitud elatise tasumise korda. Otsuse kohaselt tuleb elatist tasuda kalendrikuu eest ette.

§ 100lg 4 järgi tasutakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Ts

MS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb kohustada kostjat tasuma elatist hiljemalt iga kuu

  1. kuupäeval.
  2. Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus, et need ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Nendest ei nähtu menetlusnormide selliseid rikkumisi, mis võisid mõjutada kohtu lõppjäreldusi. Asja lahendus ei sõltu sellest, kas kostja maksis lastele ülalpidamiseks 600 eurot kuus alates
  3. veebruarist 2021 või alates
  4. märtsist
  5. Hagi esitamise ajendiks oli hagejate väidetest nähtuvalt see, et märtsis 2022 loobus kostja varasemast kokkuleppest ja teatas, et tasub edaspidi hagejate ülalpidamiseks kokku 450 eurot kuus. Samuti ei ole määrav see, kas kostja esitas maakohtu menetluses vastuolulisi väiteid. Kokkuvõttes on maakohus õigesti järeldanud, et kostja tunnistab hagi osaliselt. Selle järelduse õigsus nähtub ka apellatsioonkaebuse põhjendustest. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et asjas ei ole oluline, kui kaua kestis hagejate vanemate kooselu. Üksnes kooselu kestusest ei saa järeldada, et kostja teab hagejate vajadusi ja tavalist elulaadi praegusel ajal. Hagejate ülalpidamiskulud võivad olla pärast vanemate kooselu lõppu
  6. a jaanuaris suurenenud, mh võib seda olla tinginud üldine elukalliduse kasv.
  7. Menetluskulud mõlemas kohtuastmetes jäävad TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.
  8. Lähtudes kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotlusest asendab kohus TsMS § 462 lg 2 alusel avaldatavas ringkonnakohtu otsuses kostja nime tähemärkidega ning ei avalikusta tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.