KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- jaanuar 2023 Kohtuasja number 1-16-11594 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Andrej Portnov (isikukood 37312261374) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- detsembri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Andrej Portnovi kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna pooled abiprokurör Toomas Koitmäe Asja läbivaatamise viis Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- detsembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses Andrej Portnovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 54 eurot, sealhulgas käibemaks 9 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andrej Portnovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 54 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- märtsi 2017 otsusega tunnistati Andrej Portnov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 6, 7 ja 8 järgi ning teda karistati 9-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algust arvati A. Portnovi kinnipidamisest
- septembril 2016 ning karistusaeg lõppeb
- septembril
- Tartu Vangla esitas
- septembril 2022 Tartu Maakohtule materjalid A. Portnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Tartu Vangla toetab A. Portnovi ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 3 alusel jäetakse talle käitumiskontroll kohaldamata. Prokuratuur A. Portnovi vabastamist ei toeta, kuid leiab, et A. Portnovi vabastamisel tuleb ta KrMS § 426 lg 3 alusel riigist välja saata ja jätta käitumiskontroll kohaldamata. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- detsembri 2022 määrusega A. Portnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused A. Portnovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
- A. Portnovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Enamus karistustest on mõistetud talle Leedus, Eestis kannab ta karistust esimest korda. Vanglas viibib A. Portnov kaheksandat korda. Varasemalt on teda karistatud peamiselt varguste, aga ka avaliku rahu rikkumise ja röövimise eest. Praegust vangistust kannab ta röövimise eest. Varasemaga võrreldes on kuritegude vägivaldsus suurenenud. Viimase kuriteo toimepanemisel kasutati relvataolist eset, samuti oli tegu organiseeritud ning toime pandud grupis, kuriteo toimepanemisel saadi ka suuremat tulu. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on A. Portnovil olnud majandusliku kasu saamise eesmärk. A. Portnovi korduvad kriminaalkaristused ja toime pandud kuritegude iseloom viitab talle omaks saanud käitumismustrile, samuti näitavad need tema suhtumist kehtivasse õiguskorda.
- A. Portnov käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada heaks. Tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kahel korral on talle määratud ka kartseris viibimine. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on A. Portnov hetkel ka kriminaalasjas nr 1-22-4318 süüdistatavana kohtu all kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Vangistuses viibimise ajal on ta keeldunud tööhõives osalemisest, sest ta ei kavatse kunagi kellegi teise järgi koristama hakata.
- aastal viidi temaga läbi struktureeritud vestlus eesmärgiga muuta subkultuurseid hoiakuid ja seda pooldavat käitumist. A. Portnovi sõnul on tema oma eluga rahul, tema eluviis sobib talle ja oma hoiakuid ta muuta ei kavatse. Praegust vanglakaristust võtab ta kui paratamatust ja suhtub sellesse kui sundpuhkusesse. Eelnev näitab selgelt, et A. Portnovil on välja kujunenud kindel käitumismuster, tema suhtumine kehtivasse õiguskorda on ükskõikne ja tal puudub motivatsioon teha oma elus muutuseid selliselt, et elada edaspidi seaduskuulekalt.
- Vangla iseloomustuse kohaselt puudub A. Portnovil Eestis vabanemisjärgne elukoht. Ta soovib minna tagasi Leetu, kus tal on elukoht Kaunase linnas. Väidetavat elukohta kriminaalhooldusametnikul kontrollida võimalik ei olnud, kuna see asub välisriigis. Politsei- ja Piirivalveameti
- detsembri 2017 vastuse nr 15.7-16/482-2 järgi puudub A. Portnovil vanglast vabanedes seaduslik alus Eestis viibimiseks ning sellest tulenevalt on ta väljasaadetav. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on A. Portnovil Leedus töökoht laadijana olemas, kuid selle kohta kohtule ühtegi dokumenti esitatud ei ole. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole A. Portnov enda sõnul päevagi elus töötanud ja eluks vajaliku on ta hankinud kuritegelikul teel. Eeltoodule tuginedes ei ole kohtul põhjust uskuda, et ennetähtaegse vabanemise korral A. Portnov tööle läheks. Vabaduses puudub tal ka toetus lähedaste näol ja enamus tema suhtlusringkonnas olevatest inimestest on kriminaalse taustaga.
- A. Portnovi arusaam toime pandud tegudest on küsitav. Kohtuistungil väitis kinnipeetav mitmeid kordi, et soovib vabaduses minna tööle ja elada edaspidi normaalset elu ning et tal puudub põhjus kuritegude toimepanemiseks. Ta on saanud vanemaks ning mõistab, et soovib elada ja surra 2
(4)vabaduses. Arvestades A. Portnovi käitumist vangistuse ajal ja tema suhtumist enda muutmisesse, on kohtu hinnangul väheusutav, et ta muudaks vabaduses oma harjumuspärast käitumist. Samuti ei nähtu vangla esitatud materjalidest, et A. Portnov oleks enda kuritegeliku käitumise põhjustega vanglas olles tegelenud. Veelgi enam, A. Portnov ei pea vajalikuks ennast muuta. Kui A. Portnov sooviks tõsimeeli enda elu seaduskuulekalt elada ja mõistaks oma kuritegude raskust, teeks ta kõik endast oleneva, et tulevikus kuritegelikule teele sattumist vältida. Paljasõnalised väited vanuse kasvades oma arusaamade muutumisest ei ole kohtu jaoks usutavad. On alust arvata, et A. Portnovi vangistus ei ole oma eesmärke täitnud ning on väheusutav, et see seda ka täidab. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Portnovi kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, paludes maakohtu määrus tühistada ja A. Portnov ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse kohaselt ei nõustu A. Portnov kohtu seisukohaga, et ta pole asunud õiguskuulekale teele. A. Portnovi potentsiaalne ühiskonnaohtlikkus on ülepaisutatud ning kohus oleks pidanud ta vabastama, arvestades sedagi, et Eestist saadetakse ta nagunii välja ja talle kehtestatakse sissesõidukeeld. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Portnovi vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa A. Portnovi ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
- Etteheide selle kohta, et maakohus paisutas A. Portnovi potentsiaalse ühiskonnaohtlikkuse üle, on paljasõnaline. A. Portnovi võimalikku ohtlikkust näitab nii tema poolt toime pandud kuritegu, tema varasem elukäik, suhtumine õiguskorda kui ka küsitav motivatsioon teha oma elus muutusi. Et A. Portnov pole oma suhtumist muutnud, näitavad kasvõi vanglareeglite rikkumised ning struktureeritud vestlustel avaldatud seisukohad, et ta on rahul oma eluviisiga ja ei muutu enam. Tõsi on see, et maakohtu istungil viitas A. Portnov oma vanusele ja soovile surra vabaduses. Siiski avaldas ta istungilgi arvamust, et teda teisiti elama panna on keeruline ning ta on selline, nagu on. Sellised hoiakud ühes A. Portnovi varasema käitumismustriga annavad alust karta tema õigusvastase käitumise kordumist.
- Tõsi on see, et vanglast vabanemise järel on A. Portnov Eestist väljasaadetav. See aga ei tähenda, et väljasaadetava isiku saaks ennetähtaegselt vabastada vaatamata vabastamise materiaalsete eelduste täitmata jäämisele. Väljasaadetava inimese puhul saaks kohus kaaluda vaid seda, kas on põhjendatud jätta tema suhtes vabastamisega üldjuhul kaasnev käitumiskontroll KrMS § 426 lg 3 alusel kohaldamata. Kui isiku vabastamine ei ole ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste poolest üldse põhjendatud, nagu on A. Portnovi puhul, ei ole väljasaatmisel tähtsust.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- detsembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 3
(4)16. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal 50 minutit. Selle eest soovib ta tasu 54 eurot, sealhulgas käibemaks 9 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Portnovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)