1-19-3763/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-3763 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Aleks Simanise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleks Simanise (ik 50103195719) kaitsja jurist Silvi Erro, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati Aleks Simanis süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja teda karistati 6 aasta pikkuse vangistusega. A. Simanise karistusaeg algas
9. oktoobril 2019 ja lõppeb
10. oktoobril
12. Tartu Vangla esitas
13. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule materjalid A. Simanise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
14. Tartu Maakohtu
15. detsembri
16. a määrusega jäeti A. Simanis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
17. On positiivne, et A. Simanisel teeb vanglas majandustöid, osaleb sotsiaalprogrammide töös ja kuriteoriske maandavates vestlustes ning omandab põhiharidust. Tal on olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Teisalt ei hoidnud elukoha ja lähedaste olemasolu ära tema poolt kuritegude toime panemist, mistõttu ei oma need tema ennetähtaegse vabastamise seisukohalt sedavõrd suurt tähtsust. A. Simanisel on üks kehtiv kriminaalkaristus ja ta viibib vanglas esimest korda. Ta kannab karistust tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati kannatanu surm.
18. A. Simanise käitumine ei ole vangistuses aga õiguskuulekamaks muutunud. Tema suhtes on kahel korral alustatud kriminaalmenetlust, kuid need on erinevatel põhjustel lõpetatud. Hetkel on A. Simanisel neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest enamik on seotud allumatuse ja agressiivsusega. Viimased rikkumised jäävad septembrisse
19. Tema suhtes on korduvalt kasutatud erinevaid julgeolekuabinõusid. Seega ei saa sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimisest teha järeldust, et see on ka tegelikkuses A. Simanise mõtlemisele ja käitumisele mõju avaldanud.
20. A. Simanise kuritegusid on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Simanis üritab alkoholi kuritarvitamist varjata ja pisendab seda. Ka ei nähtu iseloomustusest, et A. Simanis oleks motiveeritud vabaduses selle probleemiga tegelema, mistõttu võib jätkuda nii alkoholi tarvitamine, vanade tuttavatega suhtlemine ja sellest tingituna uute kuritegude toime panemine.
21. Enne vanglasse sattumist oli A. Simanis alaealine ja vanemate ülalpidamisel. A. Simanisel on võlgnevusi 32 836 euro ulatuses. Ta on nende likvideerimiseks motiveeritud. Vabaduses saaks ta garantiikirja kohaselt tööd ehitajana Baltic Weld Group OÜ-s. Äriühingu äriregistri Bkaardilt nähtub, et äriühingu ainsaks osanikuks ja juhatuse liikmeks on üksnes A.T., mitte S.G.. Tegevusaladeks on aga tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus. Seega ei pruugi tegemist olla reaalse tööpakkumisega. Hariduse, aga ka elukutse omandamine võimaldaksid A. Simanisel vabaduses leida lihtsamini tööd ning legaalne töökoht aitaks vältida jõudeolekuaega, mida saaks kasutada kuritegude toimepanemiseks.
22. Praegusel juhul ei kaalu A. Simanist iseloomustavad positiivsed asjaolud üle negatiivseid, kuna ei vähenda tema osas uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kuna A. Simanis ei ole senini kuriteo toime panemise põhjuseid mõistnud ja on jätkanud sarnast käitumist ka vangistuses, on maakohtu hinnangul oht uut kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt väga kõrge. Määruskaebus
23. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Simanise kaitsja jurist S. Erro, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
24. Väide töökoha puudumisest ei vasta tõele. S.G. töötab antud ettevõttes ja tegeleb seal värbamisega. Muuhulgas tegeleb see ettevõte lisaks tööstuslike masinate ja seadmete paigaldusele ka ehitustöödega. Palju tähelepanu on pööratud A. Simanise käitumisele enne vangistust, kuid seda tehti valikuliselt. Mingil ajahetkel tarvitas ta tõesti alkoholi, kuid mitte pidevalt. Arvesse on vaja võtta ka kuriteo asjaolusid. A. Simanis lõi konflikti käigus ühel korral kannatanut, kes kukkus kivisele pinnale. Kukkudes tekkisid tal hulgiluumurrud, mille tagajärjel järgmine päev suri. A. Simanis ei soovinud kannatanu surma. Kusjuures ta peksti vahetult enne konflikti tuvastamata isikute poolt läbi. Kohus ei võtnud arvesse, et tegu ei olnud ette planeeritud. Kohus keskendus kuriteo raskusele, jättes muud asjaolud arvesse võtmata. 2
25. A. Simanis on vangistuses veetnud rohkem kui kolm aastat ja ei saa väita, et tema käitumine ei ole muutunud. Ta on vanglas tegelenud enesearendamisega, läbinud sotsiaalprogrammi ja vestelnud riskikäitumise tagajärgedest. Samuti on temaga läbi viidud vestlused alkoholi mõjust elule ja käitumisele ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Need on toonud soovitud tulemust ja A. Simanise vihajuhtimise oskused on paranenud. A. Simanis tunnistas, et alkohol on talle probleeme tekitanud. Kuid alkohol ja kuriteod jäävad minevikku. Ta kahetseb oma tegu.
26. A. Simanis allutatakse 24 kuuks käitumiskontrollile ühes kohustusega alluda elektroonilisele järelevalvele. Samuti saab talle määrata alkoholitarvitamise keelu ja kohustada teda sotsiaalprogrammi läbima. Ei ole arusaadav, mille pinnalt jõuti järelduseni, et A. Simanis hakkaks toime panema uusi kuritegusid või ei täidaks kriminaalhooldusnõudeid. A. Simanis on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Temale määratud distsiplinaarkaristused ei ole olulised. Tema karistuse eesmärgid on täidetud. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
27. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Simanis ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Simanise ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga või rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on A. Simanist iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
29. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 1-14-10087, p 33).
30. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Simanis on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk, mis tuleneb otseselt tema poolt varasemalt toime pandud kuritegudest ja tema isikuga seotud asjaoludest, oleks piisavalt maandatud.
31. Kriminaalkorras on A. Simanist karistatud kahel korral. Oluline on seegi, et õigusrikkumiste toime panemist alustas ta juba 14 aastaselt. Tema kuritegelik käitumine on pikaajaline ja tema kuriteod on ajas üha raskemaks läinud. Praegust karistust kannab A. Simanis selle eest, et lõi kannatanut rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus viimane peaga vastu kivisillutist ja suri saadud vigastusesse. A. Simanisel tekkis kannatanuga konflikt, kuid tal oli võimalik otsustada, kuidas ta antud olukorrale reageerib, valides vägivaldse lahenduse. Rusikalöök oli niivõrd 3 tugev, et A. Simanise käsi tuli lausa lahasesse panna, mis näitab, et ta soovis kannatanule palju kahju tekitada. A. Simanist mõjutas kuriteole tarbitud alkohol ja tema enese hetke emotsiooni pinnalt vallandunud impulsiivne käitumine. Ekslik on määruskaebuses märgitu nagu ei oleks maakohus arvesse võtnud, et A. Simanise tegu ei olnud etteplaneeritud. Maakohus on otsesõnu öelnud, et see ei olnud ette planeeritud.
32. Kuigi A. Simanis ei ole alkoholi vangistuses viibitud aja jooksul saanud tarvitada, on ilmne, et vanglas ei ole alkohol ka kättesaadav. Vabaduses on aga olukord teine. Talle võidakse küll määrata alkoholikeeld, kuid see ei garanteeri täie kindlusega tema kainust. Enne vangistust tarvitas A. Simanis alkoholi palju, käies tihti pubides ja baarides. Kusjuures seal tekkiski A. Simanisel kannatanuga konflikt, mis viis raske tagajärjeni. Iseloomustusest nähtub, et A. Simanis üritab varjata, kui palju ta tegelikkuses alkoholi vabaduses tarvitas, mis on aga ohumärgiks. Samuti nähtub iseloomustusest, et A. Simanise jaoks on alati olnud oluline teda ümbritsev seltskond ja isikud, kellega A. Simanis peamiselt suhtles, olid samuti probleemse käitumisega. Ei ole välistatud, et sarnasesse keskkonda naasmine tekitab taaskord sarnaseid probleeme nagu vales seltskonnas alkoholi tarvitamine, mis on aga kuritegude riski suurendavaks asjaoluks.
33. Samuti ei saa nõustuda määruskaebuses märgituga nagu oleksid A. Simanisele määratud distsiplinaarkaristused väheolulised. Nimelt on ennetähtaegse vabastamise üks peamiseid eelduseid kinnipeetava õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. A. Simanis ei ole vangistuses just väga eeskujulikult käitunud. Nagu öeldud, tal on tervelt neli kehtivat distsiplinaarkaristust, ja kõik on määratud allumatuse või lausa füüsilise ründe eest. Tegemist ei ole sugugi mitte väheoluliste rikkumistega nagu väidetakse määruskaebuses.
34. Tema vägivaldse käitumise põhjused, mis tulenevad otseselt tema isikuga seotud negatiivsetest asjaoludest, ei ole vangistuse ajal, arvestades tema distsiplinaarkaristusi, muutunud. Seetõttu ei saa tema poolt sotsiaalprogrammide läbimisele ja rehabiliteerivates tegevusest osalemisele vangistuses omistada liiga suurt tähtsust. Ringkonnakohus ei ole sugugi veendunud, et A. Simanis suudaks konfliktseid olukordi rahumeelselt ilma vägivallata lahendada. Arvestades aga tema poolt toime pandud kuritegu, võib ta sellistes olukordades ohustada teiste isikute elu ja tervist. Kuna inimesed kipuvad tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib A. Simaniselt seega ka tulevikus karta raskete kuritegude toimepanemist. Seetõttu peab tema uue kuriteo risk olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike. Nii see A. Saminise puhul aga ei ole ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
35. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
36. detsembri
37. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4