← Eesti

2-13-41570/54

Obsah (5)§ 175§ 176§ 173§ 2§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2021. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-41570 Tsiviilasi N. D.i kohustustest vabastamise men

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 176

lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 22.03.2021. Aruande kohaselt töötab võlgnik alates 01.12.2015 AS-is K xxxx. Võlgniku töötasu moodustas 09.04.2020 645,38 eurot; 08.05.2020 714,11 eurot; 10.06.2020 866,30 eurot; 10.07.2020 998,27 eurot; 10.08.2020 562,99 eurot; 10.09.2020 1290.94 eurot; 09.10.2020 1037,65 eurot; 10.11.2020 1037,65 eurot; 10.12.2020 991,89 eurot; 08.01.2021 1125,98 eurot; 10.02.2021 947,19 eurot; 10.03.2021 1040,85 eurot. Keskmiselt kuus 938,30 eurot. Kohus kuulas võlgniku 02.06.2021 kohtuistungil ära. Võlgnik avaldas, et katkestas eelmisel aastal võlausaldajatele väljamaksed, kuna see hakkas üle jõu käima. Kõik läheb kallimaks ning ei ole võimalik ära elada 2 selle raha eest. Võlgnikul on kolm last ja ülalpidamiskulud lähevad kogu aeg kõrgemaks. Võlgnik püüab saada asju soodsamatest kohtadest. Kohus möönab, et võlgnik on võlausaldaja nõuet rahuldanud minimaalses ulatuses, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik töötab järjepidevalt ning tema ülalpidamisel on 3 alaealist last, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Sealjuures on võlgnik teinud eeltoodule vaatamata väljamakseid võlausaldajatele. Kohus märgib, et väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist. Seega võib võlgnikule kasutamiseks jääda miinimumatasu 584 eurot, millele lisandub summa lähtudes ülalpeetavate arvust (käesoleval juhul 584 eurot). Eeltoodust tulenevalt võib võlgniku kasutusse ühes kuus jääda vähemalt 1168 eurot. Antud summale lisanduks 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist. Arvestades, et võlgniku keskmine sissetulek kohtule esitatud andmete põhjal on 938,30 eurot kuus, ei jää antud summast midagi üle võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on 3 alaealist last ning tema töötasust ei ole võimalik väljamakseid teostada. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud

§ 173

lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires.

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgniku pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Võlgnik on püüdnud oma võimaluste piires oma kohustusi täita. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse

§ 175lg 8 alusel.

Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.