← Eesti

2-22-9553/30

Obsah (8)§ 187§ 206§ 168§ 150§ 661§ 432§ 430§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus 1. Harju Maakohus menetleb A ja B (hagejad) hagiavaldust X ja Y (kostjad) vastu pärandvara ja kasutuseeliste jagamise nõuetes. Kohtule esitati 23.11.2022 hagejate ja kostjate vaheline kompromissileping, mille on alaealise kostja X nimel sõlminud tema seaduslik esindaja W. Kohtule esitatud kompromissileping sisaldas järgmisi taotlusi ja tingimusi: „POOLTE TAOTLUSED 1. Kinnitada järgmine poolte ja kostja I seadusliku esindaja kompromiss: 1.1. Jagada pärandvaraks olev kinnistu aadressiga XXX, [registriosa nr xxxxxxxx], (edaspidi Kinnistu), võrdselt viisil, et Kinnistu kaasomanikeks jäävad võrdsetes osades (1/4) A, B, X ja Y. A, B, X ja Y (edaspidi koos pooled) ühisomandis oleva kinnisasja, aadressiga XXX, [registriosa nr xxxxxxxx], (edaspidi Kinnistu), ühisomand lõpetatakse selliselt, et Kinnistu müüakse koos sellel asuvate elamu ja ehitistega ning Kinnistu müügist saadud tulu, mis jääb alles pärast vajalike ja põhjendatud kulude mahaarvamist, jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende mõttelistele osadele (A 1/4, B 1/4, X 1/4 ja Y 1/4). Vajalikud ja põhjendatud kulud on: kompromissi sõlmimisest alates kantud (

  1. i)Kinnistul asuva elamu juurdeehituse ja ehitiste püstitamise seadustamiseks ning kinnistul asuvate ehitiste nõuetele vastavuse hindamiseks tehtud kooskõlastatud kulud vastavalt kompromissi punktile 1.6, (
  2. ii)Kinnistul oleva elamu säilimiseks tehtud dokumenteeritud kulud (v.a jooksvad ülalpidamiskulud), (iii) Kinnistu võõrandamise tehingukulud, nagu kinnisvaramaakleri tasu ja notaritasu. Kinnistu võõrandatakse kas poolte poolt vabatahtliku müügi teel või käesolevas kompromissi punktis 1.4. või 1.8. sätestatud juhul avaliku enampakkumise kaudu täitemenetluses. Täitemenetluse kulud kannab pool, kelle tegevuse või tegevusetusest tulenevatel põhjustel (p 1.4 või p 1.8) on täitemenetlus algatatud. Kinnistul oleva elamu säilitamiseks vajalikud kulud kooskõlastatakse enne nende kandmist A ja Bga e-kirja teel. Juhul, kui enne vastavate kulude kandmist A või B nimetatud kulude kandmiseks nõusolekut ei anna, siis kulusid ei kanta või kannab kulu teine pool enda vahenditest ning kõnealust kulu ei arvata käesolevas punktis sätestatud korras maha kinnisasja müügist saadud tulust. Kooskõlastustaotlusele 10 tööpäeva jooksul vastamata jätmine loetakse vaikimisi kooskõlastuseks. 1.2. Pooled on kokku leppinud ooteaja ja alustavad Kinnistu vabatahtlikus korras müügiga 01.07.2024. Pooled planeerivad müügiprotsessiks 6 kalendrikuud eesmärgiga saada Kinnistu müügist maksimaalselt kõrge hind. Kinnistu müümiseks sõlmivad pooled ühiselt lepingu kinnisvaramaakleriga, lähtudes tavapärastest turutingimustest, seejuures arvestavad pooled, et kinnisvaramaakleri tasu suurus jääb vahemikku 2-3% vara müügihinnast, millele lisandub käibemaks. Kinnistu alghinna kooskõlastavad pooled kinnisvaramaakleri ettepaneku alusel. Kui alghinnaga ei leita ostjat kahe kuu jooksul alates Kinnistu müügikuulutuse avaldamisest, alandatakse müügihinda 5% võrra ning seejärel iga järgneva kuu möödumisel 5% võrra kuni ostja leidmiseni. Kui pooled ei saavuta kokkulepet alghinna osas, on kinnisvaramaakleri ettepanekuga mittenõustuval poolel õigus tellida omal kulul Kinnistule kinnisvaraekspertiis Eestis tegutsevalt ja krediidiasutuste poolt aktsepteeritavalt kinnisvarabüroolt (hindaja minimaalne kehtiv kutsetase 7) ning hindamisakti saamisel määratakse Kinnistu alghind vastavalt selles leitud väärtusele pluss sellele lisatakse 10%. 6

(11)1.
  1. Ostja leidmisel on iga pool kohustatud ilmuma notari juurde Kinnistu müügitehingu sõlmimiseks poolte poolt kooskõlastatud ajal, mis ei ole hiljem, kui 10 tööpäeva arvates teate saamisest kas kinnisvaramaaklerilt või teiselt poolelt selle kohta, et Kinnistule on leitud ostja. Ühelgi poolel ei ole õigust keelduda Kinnistu müügilepingu sõlmimisest, kui vastavalt punktile 1.2 eespool on leitud Kinnistule ostja, kes on valmis Kinnistu omandama punktis 1.
  2. viidatud korras viimati pakutud müügihinnaga ja muude tehingutingimuste osas vastavalt tavapärastele turutingimustele. 1.
  3. Lepingu kinnisvaramaakleriga Kinnistu vabatahtlikuks võõrandamiseks sõlmivad pooled hiljemalt 01.07.
  4. a. Igal poolel on õigus teha ettepanek ühe kinnisvaramaakleri osas. Kui pooled kinnisvara maakleri osas konsensuseni ei juua, tõmmatakse poolte vahel kinnisvaramaakleri valimise osas liisku. Kui pool ilma mõjuva põhjuseta keeldub lepingu sõlmimisest kinnisvaramaakleriga Kinnistu vabatahtliku müügiprotsessi läbiviimiseks või viivitab enam kui 3 tööpäeva pärast 01.07.
  5. a kinnisvaramaakleriga lepingu sõlmimisega või keeldub pärast ostja leidmist Kinnistu müügilepingu sõlmimisest vastavalt punktidele 1.2 ja 1.3, on teistel pooltel õigus nõuda kokkuleppe punkti 1.
  6. sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras läbi Kinnistu võõrandamise avaliku enampakkumise teel esitades sundtäitmise algatamise avalduse vabalt valitud kohtutäiturile. Kui sundtäitmise kaudu müümise korral osutub müügihind väiksemaks, kui oleks olnud hind, millega oli Kinnistut valmis ostma kinnisvaramaakleri poolt leitud ostja, siis kohustub tehingust keeldunud ja sellega sundmüügi põhjustanud pool hüvitama teistele pooltele tekitatud kahju (saamata jäänud müügihinna osa), mis tasaarvestatakse kohustatud poole müügihinna osast enampakkumise tulemusel kohtutäituri poolt ja nimetatud saamata jäänud müügihinna osa jagab kohtutäitur ülejäänud poolte vahel võrdsetes osades. Kui lepingu sõlmimisest keeldumine põhjustab lepingurikkumise ja/või rahalise kohustuste tekkimise kinnisvaramaakleri ees, vastutab selle eest täies ulatuses müügilepingu sõlmimisest mõjuva põhjuseta keeldunud pool. 1.
  7. Xl ja tema seaduslikul esindajal Wl ning Yl on õigus Kinnistut ja sellel asuvat elamut tasuta kasutada ja Kinnistu jääb X, Wi ja Y valdusesse kuni Kinnistu võõrandamiseni kooskõlas käesoleva kompromissi tingimustega. X ja/või tema seaduslik esindaja W ja/või Y on kohustatud kandma Kinnistu ekspluateerimisega seotud tavapärased jooksvad kulud kuni Kinnistu valduse üleandmiseni Kinnistu ostjale või kuni Kinnistu valdusest loobumiseni. X´l, W´il ja Y´l on keelatud rikkuda, kahjustada või halvendada kinnistu, sh kinnistul asuvate ehitiste olukorda. A ja B kinnitavad, et nad loobuvad kasutuseeliste, saamata jäänud tulu või muudest sarnastest nõuetest X, Wi ja Y vastu seoses Kinnistu kasutamisega ja seoses pärandvara jagamise edasilükkumisega (v.a kompromissist endast tulenevad nõuded). 1.
  8. Perioodil alates kompromissi kinnitamisest kuni 30.06.2024 korraldavad B ja A vajalikud toimingud ja tellivad vajalikud tööd (sh ekspertiisid ehitiste nõuetele vastavuse hindamiseks), et Kinnistul asuva elamu ehitusloata juurdeehitus ja ehitised kehtiva korra kohaselt seadustada ja hankida ehitistele kasutusluba. Pooled eeldavad, et vastavad kulud ei ületa 7000 euro suurust eelarvet. Kasutuloa hankimiseks vajalikud kulud kannavad jooksvalt B ja A kuni 5000 euro ulatuses ja Y kuni 2000 euro ulatuses, seejuures vastavad kulud hüvitatakse kulutused kandnud poolele tulevikus Kinnistu müügist saadava müügihinna arvelt kulutuste tegemist tõendavate dokumentide alusel. Kui kulud ületavad eelviidatud eelarvet ja ükski pool ei ole valmis kulude kandmist jooksvalt täiendavalt finantseerima, siis jääb ehitise seadustamine tegemata ja vastavat protseduuri lõpule ei viida (elamu juurdeehitus jääb seadustamata). Elamu seadustamiseks jooksvalt tehtud kooskõlastatud kulud hüvitatakse kulud kandnud pooltele tulevikus Kinnistu müügist saadava müügihinna arvel kulutuste tegemist tõendavate dokumentide alusel ja makstakse välja enne ülejäänud müügihinna jaotamist pooltele (vt. kompromissi punkt 1.1.). Juhul, kui kinnistu võõrandatakse kohtutäituri poolt enampakkumise tulemusel, kannab kohtutäitur käesolevas punktis märgitud kulud neid tõendavate dokumentide alusel üle kulu kandnud poolele enne müügihinna (tulemi) jaotamist kõikide poolte vahel. Juhul, kui kinnistu võõrandatakse poolte poolt vabatahtlikult, märgitakse müügilepingusse, et kulusid kandnud poolele hüvitatakse kinnistu müügihinnast tõendatud kulutused enne kinnistu müügisumma jagamist kõikide poolte vahel. Juurdeehituse seadustamiseks vajalike teenuste ja tööde tellimine ja vastav kulu (sh võetud pakkumised) kooskõlastatakse Yga e-kirja teel, ületamata eelviidatud 7000 euro suurust eelarvet. Y on kohustatud kooskõlastuse andma 10 tööpäeva jooksul või edastama alternatiivse soodsama pakkumise samale 7
(11)töö või teenuse mahule, millisel juhul loetakse kulud kooskõlastatuks ja hüvitamisele kuuluvaks soodsama pakkumise hinna ulatuses. Kooskõlastustaotlusele 10 tööpäeva jooksul vastamata jätmine loetakse vaikimisi kooskõlastuseks. W X seadusliku esindajana ja Y annavad käesoleva kompromissiga volituse Ale esitada kohalikule omavalitsusele ehitiste seadustamiseks ja kasutuslubade taotlemiseks vajalikke taotlusi ja dokumente kõigi kaasomanike nimel. 1.
  1. Bl ja Al ei ole õigust rikkuda X, Y ja Wi valdust. Kinnistul asuvate ehitiste seadustamise ja kasutusloa saamiseks vajalike toimingute tegemiseks vajaliku füüsilise juurdepääsu ehitistele ja Kinnistule tagab W ekspertidele ja tööde teostajatele ning Ale sisenemiseks koos eksperdi või tööde teostajaga eeldusel, et selleks teatatakse e-posti teel ette vähemalt 5 tööpäeva, kuid võimalusel kooskõlastatakse Kinnistul teostatavad toimingud aegsamini. Vastav teade peab sisaldama konkreetse kohale tuleva tööde eest vastutava isiku nime ja kontaktandmeid (mobiiltelefoni number ja e-post), kes juurdepääsu vajavad, konkreetne kuupäev ja kellaaegade vahemik. Juhul, kui W on reisil, puhkusel või muul põhjusel Tallinnast ära, siis lükkub juurdepääsu võimaldamise kohustus edasi ajani, mil ta on Tallinnas tagasi, seejuures juhul kui W lahkub elamust pikemaks ajaks (nädal või rohkem), annab ta sellest e-posti teel ette teada, teatades ka tagasi tulemise aja. Ajale, millal W viibib Kinnistust eemal, samuti koolivaheaegadele (v.a suvevaheaeg), ei plaanita Kinnistul või ehitistes teostatavaid töid, ekspertide kohaletulekut või muid taolisi tegevus, v.a, kui nimetatud eemalviibimine kestab enam kui 10 päeva järjest, millisel juhul on Kinnistule kohustatud ligipääsu tagama Y. Ajast, mil X saab täiskasvanuks, võib tagada kinnistule ligipääsu ka X ja Wi eemalviibimine ei ole enam takistuseks kinnistule juurdepääsemisel. W enda nimel ja X seadusliku esindajana ning Y kinnitavad, et ei tee takistusi kasutusloa saamiseks vajalike toimingute, sh vaatluse, mõõdistuse ja ehitustööde tegemiseks kasutusloa saamise eesmärgil. 1.
  2. Juhul kui kahel korral ebaõnnestub tööde teostajatel või ekspertidel punktis 1.
  3. viidatud vajalike toimingute tegemine seetõttu, et W, X või Y ei ole taganud tööde teostajatele või ekspertidele või koos nendega Ale vajalikku juurdepääsu Kinnistule või kinnistul asuvatele ehitistele, kuigi sellest on nõuetekohaselt ette teatatud, siis on Al ja Bl õigus esitada e-kirja teel hoiatus, mis tuleb edastada Wle ja koopia Xle ning Yle, milles on ära toodud konkreetsed rikkumise juhtumid, ning nõue tagada tööde teostajale või eksperdile juurdepääs 3 tööpäeva jooksul. Hoiatuse edastamise kohta tuleb e-kirja edastamisega samal päeval saata ühtlasi hoiatusest teavitav SMS sõnum Wle, Xle ja Yle. Alates X täisealiseks saamisest tuleb punktis 1.
  4. viidatud toimingud kooskõlastada ja teated saata Xle ja koopia Wle ning Yle. Kui pärast hoiatust juurdepääsu 3 tööpäeva jooksul ei tagata, on Al ja Bl õigus esitada täitemenetluse algatamise avaldus vabalt valitud kohtutäiturile kinnistu võõrandamiseks avalikul enampakkumisel. Kui juurdepääsu mittetagamine põhjustab töövõtjale või eksperdile lisakulu tühisõidu näol ja töövõtja või ekspert nõuab selle hüvitamist, kohustub selle hüvitama juurdepääsu mittetaganud pool. Kui W, X või Y jätkab täitemenetluse ajal Kinnistu kasutamist ja ei loobu valdusest, siis on kinnistu valdaja(d) kohustatud alates täitemenetluse algatamisest kuni Kinnistu valdusest loobumiseni või, kui valdusest pole enne loobutud, siis kuni Kinnistu võõrandamiseni tasuma elamu kasutamise eest solidaarselt kasutuseeliseid A´le ja B´le summas 600 eurot kuus, mis jagatakse võrdselt A ja B vahel. Kui selliseks valdajaks on X või Y, siis kasutuseeliste summa, mis on arvestatud eelviidatud perioodi eest, arvestab kohtutäitur enne tulemi jagamist kasutuseeliste summa kinnistut vallanud poole tulemist maha ja kannab võrdses osas A´le ja B´le. Kõik käesolevas kompromissis sätestatud teated edastatakse kompromissis märgitud poolte kontaktandmetele. Kui poole kontaktandmed muutuvad, ent sellest teisi pooli ei teavitata, loetakse poolele teade kättetoimetatuks käesolevas kompromissi toodud kontaktandmetel. 1.
  5. Kõik pooled kannavad ise oma õigusabi- ja muud menetluskulud seoses tsiviilasjaga nr 2-22-9553 ning neil ei ole nõudeid ühegi teise poole suhtes. 1.
  6. Käesolev kompromiss jõustub käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kohtumäärusele edasikaebetähtaega 3 tööpäevani. 1.
  7. Kui kohus poolte kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. 8
(11)
  1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-9553 menetlus.
  2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Tagastada Hageja A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 630 eurot. ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 1.

§ 206lg 2 ja § 430 lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kompromissiga.

Pooled on pidanud läbirääkimisi ning jõudnud kokkuleppele lõpetada käesolev kohtuasi kompromissiga. Kompromissi tingimused on toodud menetlusdokumendi resolutiivosas. Hageja ja kostja paluvad kohtul kompromissi kinnitada ning lõpetada asja menetlus. 2.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on hagejad ja kostjad ka kokkuleppeliselt kinnitanud, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. 3.

§ 150

lg 2 p1 järgi tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. 4.

§ 661

lõike 4 kohaselt on pooltel õigus kokkuleppel lühendada kohtumääruse edasikaebetähtaega. Pooled on kokku leppinud, et 3 tööpäeva on selleks piisav. 5. Pooled on teadlikud, et

§ 432

järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.“. Kohus määras 15.12.2022 määrusega, et lahendada Wi poolt kostja X nimel kompromissilepingu sõlmimise heakskiitmine kohtu algatusel koos hagiasjaga, arvestades hagita menetluse erisusi. Nõmme Linnaosa Valitsus avaldas 22.12.2022, et kompromissilepingu võib heaks kiita. Kostja X lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher avaldas 23.12.2022 muuhulgas, et palub kohtul endal kaaluda, kas oleks otstarbekas tühistada 15.12.2022 määruse punktid 4 ja 5 ning märgib, et ei soovi esitada määruskaebust. Kostja X lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eva Tibar avaldas 02.01.2023 muuhulgas, et kompromissleping vastab alaealise huvidele ning avaldas seisukoha, et ühisomandi lõpetamine kompromisslepingus toodud viisil vastab alaealise kostja X huvidele. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus 2. Perekonnaseaduse (PKS) § 187 lg 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. PKS § 188 lg 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 189 lg 1 ls 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Kohtule esitati 23.11.2022 hagejate ja kostjate vaheline kompromissileping, mille on alaealise kostja X nimel sõlminud tema seaduslik esindaja W. Kompromissiga jagati pärandvara ja kostjad käsutasid endi kinnisasjaõigusi. Kuivõrd kostja X seaduslikul esindajal Wl puudus tehingu tegemiseks kohtu eelnev heakskiit, hindab kohus, kas esinevad alused tehingu hilisemaks heakskiitmiseks. Kohus, tutvunud hageja, Tallinna linna ja alaealise kostja X riigi õigusabi korras määratud lepingulise esindaja seisukohtadega, asub seisukohale, et kostja X seadusliku esindaja Wi tehtud tehingu heakskiitmine on põhjendatud. Kompromiss ei kahjusta alaealise huve ning on mõistlik. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et alaealise huvid on taotletud tehinguga igakülgselt kaitstud, kiidab kohus tagasiulatuvalt heaks kostja X seadusliku esindaja Wi poolt kostja X esindajana Harju Maakohtule 23.11.2022 esitatud kompromissilepingu sõlmimise teiste menetlusosalistega. Kohus märgib vastuseks kostja X lepingulise esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher avaldatule 23.12.2022, milles paluti kohtul kaaluda tühistada 15.12.2022 määruse punktid 4 ja 5, et kohus ei pea 9

(11)põhjendatuks tühistada viidatud määruse punkte 4 ja
  1. Alaealisele kostjale riigi õigusabi korras esindaja määramine ja riigi õigusabi korras määratud esindajalt seisukoha küsimine, kas kiita heaks sõlmitud kompromissileping, oli vajalik alaealise kostja X huvide väljaselgitamisel ning kohtu poolt otsustamaks käesoleva kompromissi heakskiitmine.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kostja X on alaealine. Kohus on heaks kiitnud kostja seadusliku esindaja Wi poolt kompromissilepingu sõlmimise (PKS § 120 lg 1, § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 2). Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromissi tingimused ei ole vastuolus heade kommetega, seadusega ega tsiviilkohtumenetlusteovõimetu kostja X huvidega. Kompromiss ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi. 4. Kohus lõpetab seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 5.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hagejad on taotlenud riigilõivu tagastamist hageja A arveldusarvele XXXXXXXXXXXX. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hagejad tasunud hagiavalduselt kokku riigilõivu 1260 eurot. Hagejad esitasid hagiavalduse, mille hinnaks oli 3500 eurot ning millelt kuulus hagiavalduse esitamisel tasumisel riigilõiv 420 eurot. Hagejad on tasunud hagiavalduselt riigilõivu ettenähtust rohkem 840 (1260-420=840) eurot, mille kohus tagastab hageja A arveldusarvele XXXXXXXXXXXX. Ühtlasi kohus määrab hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust 420 eurost poole 210 eurot tagastamise hageja A arveldusarvele XXXXXXXXXXXX seoses kompromissi sõlmimisega. Kokku kohus tagastab hagejatele riigilõivu 1050 (840+210=1050) eurot. 6.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kohus jätab hagimenetlusega seonduvad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes

§ 172

lg 1 ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud kulu kandnud isiku kanda. 7. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud üksnes kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse osas ning ei laiene tehingu heakskiitmisele. Tehingu heakskiitmise osas kehtib seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaeg. /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(11)Toomas Ventsli kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.