ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (
Samuti on maksuhalduril õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (
5.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11). 6.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50. 7. Maksuhaldur on algatanud X, X ja X vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega (
Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).
lg-st 1 on juhatuse liikme kohustuseks tagada deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Maksuhaldur on toonud taotluses välja mitmeid asjaolusid, mis viitavad sellele, et X OÜ maksukohustuste (mis on üle läinud X OÜ-le (likvideerimisel) täitmata jätmine võib olla tingitud juhatuse liikmete ülesannete nõuetekohasest täitmata jätmisest (
Näiteks on X, X ja X perioodil, kui äriühingul oli maksuvõlg, võtnud äriühingu pangakontodelt välja sularaha, mille kasutamine ettevõtluse tarbeks on kaheldav (vt taotluse lisad 9 ja 10). Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et X OÜ maksuvõla (tekkinud X OÜ maksukohustustest (mis on üle läinud X OÜ-le (likvideerimisel)) tasumata jätmine on tingitud X, X ja X tegevusest (ehk raha pangakontodelt välja võtmisest). Seega ei saa välistada äriühingul tekkinud maksuvõla ning X, X ja X tegevuse vahel põhjusliku seose olemasolu ning tema vastutust (
Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks võib olla rahalise nõude või kohustuse määramine summas 28 616,02 eurot (sh põhivõlg 19 740,86 eurot ja intressinõuded 8875,16 eurot), millele lisandub maksuvõlalt arvestamisele kuuluv arvestuslik intress vastavalt
Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (
Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et X OÜ-lt (likvideerimisel) maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi (vt taotluse lisad 15, 17 18). Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et X OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga (alustatud on likvideerimismenetlust). Lisaks on maksuhaldur selgitanud, et äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks (vaata ka lisad 19-22). Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning ka edaspidine sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline. 1 Lisa 1 10. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (
Maksuhalduri taotluse põhistus ja esitatud pangakontode väljavõtted annavad põhjendatud aluse eeldada, et puudutatud isikud on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust teadlikult ning põhjustanud kohustuste teadliku täitmata jätmisega äriühingule maksuvõlgade tekkimise. Sellises olukorras esineb ka alus arvata, et puudutatud isikutel puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. 11. Kohus peab võimalikuks, arvestades puudutatud isikute käitumist äriühingu juhatuse liikmetena X OÜ kohustuste täitmata jätmisel, et isikud võivad hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on põhjendatud ja vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 12.
Äriühingu maksuvõlg tuleneb esitatud deklaratsioonidest, äriühing on õigusvõimeline (likvideerimismenetlus on pooleli) ning maksuvõlga ei ole kustutatud.
§-s 98 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne aegumistähtaeg (5 aastat) ei ole möödunud (
lg 3) kui isikud on esitanud tagatise
Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
). Kui isikud soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 28 616,02 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.