Obsah (9)

§ 637§ 101§ 9§ 635§ 638§ 655§ 116§ 188§ 113

2-20-19165 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 637lg 3 sätestatut järgides muutunud sissenõutavaks.

Hageja lisab ühtlasi, et tõenäoliselt vaidlus tööde üleandmise ja tasu sissenõutavuse üle ka puudub, kuivõrd juba märgitult on kostja esitatud arve osaliselt tasunud ehk tasu maksmise kohustust täitma asunud. Puudutavalt 2 hageja poolt esitatud viivisenõuet, põhineb hageja nõudeõigus

§ 101

lg 1 p 6, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral (mis seisneb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel) nõuda viivist. Viivise nõudeõiguses on pooled leppinud kokku täiendavalt ka Lepinguga ning täpsemalt Lepingu punktis 8.2, milline annab hagejale õiguse nõuda maksetähtpäevade rikkumise korral viivist suuruses 0.1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arvestades, et kostja on seisuga 21.12.2020.a. võlgnetava summa (10 550 eurot) tasumisega viivituses 924 päeva, on seisuga 21.12.2020.a. sissenõutavaks muutunud viivised summas 9 748.20 eurot (lisa 10 – viivisraport). Vajab seejuures selgitamist, et viiviseid arvestab hageja alates 12.06.2018.a. Kuigi arve nr 51/2018 maksetähtpäevaks on hageja märkinud arvelt nähtuvalt 3 päeva, sätestab Leping, et esitatud arved kuuluvad tasumisele 14 tööpäeva jooksul pärast arve esitamist (vt Lepingu punkt 6.3.). Seega muutus arve nr 51/2018 sissenõutavaks 12.06.2018.a. Hageja palub samuti välja mõista viivised nö edasiulatuvalt Lepingujärgses määras ehk suuruses 0,1% põhivõlast kalendripäevas kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Kostja vastus

1. Kohtule 26.04.
2. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Pooled ei ole sõlminud töövõtulepingut nr 07/
3. Hageja esitatud failil puuduvad poolte allkirjad ning kostja kinnitab, et tema sellist lepingudokumenti allkirjastanud ei ole. Hageja ei ole ka tõendanud, et pooled lepiksid muul viisil kokku hageja poolt esitatud töövõtulepingu nr 07/17 lepingudokumendis kajastatud tingimuste kohaldamises. Kostja osundab, et hageja esitatud lepingudokumendi p 3.
4. kohaselt pidid tööd lõppema
5. novembril
6. a. Samas hagi lisast 9 on näha, et makseid on tehtud valdavalt pärast väidetava lepingu tähtaja lõppu. Kuna hageja ei ole väitnud, et kostja ei ole maksnud tähtaegselt, siis antud vastuolu kinnitab, et hageja poolt esitatud töövõtulepingu nr 07/17 lepingudokumendis kirjeldatud tingimustel pooled lepingut ei sõlminud. Seega ei ole hageja tõendanud ka tööde kogumaksumust.
7. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tööd vastu võtnud või et hagejal oli õigus lugeda töid vastuvõetuks, hagis väidetud mahus. Hageja esitatud protokoll nr EP-18-00431/101 ei tõenda, et elektrisüsteem on renoveeritud, sihtotstarbeliselt kasutatav ega ka seda, et selleks vajalikud elektritööd tegi hageja. Hageja esitas pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja tasunud hagejale 10 450 eurot. Sellega on hageja osaliselt tehtud töö eest ka kostja poolt täielikult makstud ning hageja ei ole tõendanud, et tal oleksid antud summat ületavad nõuded kostja vastu. Hageja esitatud pangakonto väljevõttest ei nähtu, et kostja oleks maksete selgituses viidanud arvele nr 51/2018 nagu pahauskselt väidab hageja hagiavalduse pp 5,
8. Sellepärast on hagiavalduse pp 5, 9 sisalduv hageja väide väär ja kohut eksitav.
9. Kostja ei ole arvet nr 51/2018 aktsepteerinud, selle arve vormistas hageja tagantjärgi. Oma võltsituse vastuväite näitlikustab kostja sellega, et
10. mai
11. a arve nr 51/2018 on koostatud summale 11 200 eurot (hagi p 3). Samas on hageja
12. a II kvartali kogukäibeks deklareerinud 3 280,78 eurot ehk kolm korda väiksema summa. Hagis viidatud arve nr 51/2018, mis kannab kuupäeva
13. mai
14. a, on hageja edastanud kostjale alles
15. novembril
16. a ja faili meta-andmetest on näha, et see oli loodud
17. novembril
18. a. Seega tuleb tõdeda, et hageja on tagantjärgi fabritseerinud arve, et luua näilik alus oma põhjendamatuks hagiks. Hagi on tervikuna põhjendamatu. Hageja ei ole ka tõendanud, et poolte vahel oleks kokkulepe viivisemääras 0,1% päevas. 3 Kohtu põhjendused
19. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
20. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 18.09.
21. a töövõtulepingu nr 07/17, mille p 2.
22. kohaselt pidi hageja teostama perioodil 18.09.
23. a kuni 30.11.
24. a Alu alevikus asuva Mäe 6 korterelamu elektrisüsteemi rekonstrueerimistööd (tl 7). hageja väitel on kostja jätnud tööde lõpliku valmimise järgselt hagejale tasumata arve nr 51/2018 summas 10 550 eurot (tl 9). Hageja tasunõudele lisandub viivis perioodi 12.06.
25. a kuni 21.12.
26. a eest summas 9 748,20 eurot ning viivis TsMS § 367 alusel.
27. Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal kostja vastu tasunõue ning ka viivisenõue. Kostja ei ole hagejaga sõlminud lepingut nr 07/17 ega aktsepteerinud arvet nr 51/
28. Hageja 27.11.
29. a e-kirja manuses olev arve on faili metaandmete kohaselt loodud alles 27.11.
30. aastal. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks vaidlusalused tööd vastu võtnud või oleks hagejal õigus lugeda töid vastuvõetuks. Kostja on tasunud hagejale 10 450 eurot, hageja ei ole tõendanud, et tal oleksid antud summat ületavad nõuded kostja vastu (tl 26, 4546).
31. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 ja

§ 9

lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud allkirjastamata lepingu nr 07/

1. Kohtu hinnangul ei ole pooled lepingus fikseeritud tingimustel konsensust saavutanud, ühestki käesolevas menetluses kogutud tõendist ei nähtu, et poolte vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub hagejale 21 000 eurot. Lepingu tingimuste osas kokkuleppe puudumist tõendab ka asjaolu, et hageja on kostjale vaidlusaluse arve nr 51/2018 saatnud esmakordselt alles 27.11.
2. a. Hageja enda poolt kohtule esitatud töövõtulepingu p 6.
3. ja 6.
4. kohaselt tellija teostab maksed vastavalt tööde aktide alusel koostatud arvetele 14 tööpäeva jooksul. Puudub vaidlus selles, et ühtegi lepingu punktile 6.
5. vastavat akti hageja koostanud ega kostjale esitanud ei ole, käesolevas menetluses puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale ka arvet nr 51/2018 esitanud kooskõlas vaidlusaluse lepinguga. 12.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt

§ 637

sätestatule on töövõtuleping tasuline leping.

§ 637

lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 638

4 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping elektritööde teostamiseks. 15.03.

1. a seisuga oli hageja teostanud elektritöid ning osaliselt jätnud need ka tegemata, mis nähtub kostja poolt hagejale 15.03.
2. a koos lepingu ülesütlemisavaldusega esitatud fotodelt. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et 18.03.
3. a on hageja lepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud ning hageja esitab nõudmise, et edaspidi on tööde lõpetamine võimalik üksnes kirjalikul kokkuleppel (tl 83).
4. Tõendeid selle kohta, et pärast 15.03.
5. a oleks hageja kostjale mingeid töid teinud või kirjaliku kokkuleppe sõlminud tööde lõpetamiseks, kohtule esitatud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 638

teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud ning töö oli lepingukohane ja täielik. Hageja seda tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa hageja tugineda ka väitele, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutnud elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva auditi läbiviimisest, s.o. 22.05.2018. a. See asjaolu ei vabasta hagejat enda tõendamiskoormisest. Võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (

§ 638teine lause, Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14).

1. Kostja esitas 15.03.
2. a hagejale lepingu ülesütlemise avalduse põhjusel, et hageja oli viivitanud tööde teostamisega rohkem kui 3,5 kuud ning hageja poolt lõpetamata tööd takistavad remonttööde teostamist.

§ 655lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

§ 116

lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 188

lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 116

lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline lepingurikkumine. Kohtu hinnangul käesoleval on käesoleval juhul täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks, kuivõrd hageja on lepingut rikkunud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et töö on hageja poolt teostamata. Hageja sai taganemisavalduse kätte 18.03.

1. a. Kohtu hinnangul on kostja kehtivalt lepingust taganenud. Puudub vaidlus selles, et kostja on tasunud hageja poolt teostatud tööde eest 10 450 eurot. Kostja on oma lepingulised kohustused täitnud, hageja vaidlusalusel objektil töid ei lõpetanud, mistõttu ei ole hagejal õiguslikku alust ka raha saamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kuivõrd hageja põhinõue summas 10 550 eurot ei kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivise nõue. 5 Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3).
4. Kostja menetluskulude nimekirja järgi (tl 161-162) moodustavad menetluskulud 1 320,80 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on kantud kulud põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 130 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 320,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6