et Juhindudes V™S § 29 lg. 1 p. 1, § 132 p. 2, § 133, § 134, § 135 , § 156, KarS § 2 lg. 2, kohus Otsustas: Rahuldada H.K kaebus. Tühistada Lõuna Prefektuuri 29.04.2011 otsus väärteoasjas 2602,11, 001102, millega karistati H.K 26.02.2011 kella 14.20 ajal toime pandud
nõuete rikkumise eest 200 eurose rahatrahviga ja lõpetada H.K käsitletava teo osas väärteomenetlus. Asjas tehtud menetluskulud jätta KrMS § 181 alusel riigi kanda . Edasikaebamise kord Kohtuotsust saab kassatsioonikorras vaidlustada, teatades sellest kirjalikult seitsme
08.04.2011 väärteoprotokolli liiklusõnnetuse põhjustamise eest 26.02.2011 kella 14.20 ajal Tartu linnas Sõpruse pst. ringristmikul. Väärteoprotokolli kohaselt H.K , juhtides sõidukit Audi reg nr. x, ei hoidnud sõitmisel ohutut külgvahet, mille tõttu ristmikult väljudes Sõpruse sillale põrkas sõiduki Audi parema külje esiosaga kokku sõidukiga Mazda reg nr. x. Liiklusõnnetusega põhjustati sõidukitele vigastused. Audi oli vigastud parem esitiib ja sõidukil Mazda oli vigastatud vasak esitiib. 29.04.2011 otsusega väärteoasjas karistati H.K
Teist liiklusõnnetuses osalenud juhti B.R karistati samuti
B.R otsust vaidlustanud ei ole. H.K esitas 19.05.2011 kaebuse Lõuna Prefektuuri 29.04.2011 otsusele väärteoasjas 2602,11, 001102 ning taotles otsuse tühistamist, sest liiklusõnnetuse põhjustas Mazda juht B.R ning H.K-
esitatud süüetteheide ohutu külgvahe nõude rikkumises ei ole põhjendatud ning väidetav rikkumine ei ole tegelikkuses aset
idnud; ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigust ega ole arvestatud tunnistaja ütlustega, kes nägi juhtunut pealt. Kohtuistungil jäi H.K esitatud kaebuse juurde , soovis kaevatava otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri esindaja Hillar
et oli seisukohal ,et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lõuna Prefektuuri 29.04.2011 otsus väärteoasjas 2602,11, 001102 muutmata. Liiklusõnnetuses osalenud mõlemad autojuhid oleks piisava hoolikuse korral saanud liiklusõnnetust vältida. Hoidnuks H.K ohutut külgvahet, oleks liiklusõnnetus olnud välditav. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud tunnistajad, menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis,
iab, et H.K kaebus otsuse tühistamiseks on põhjendatud. LS § 7417 lg 1 sätestab väärteona mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Käesolevas asjas on tõendatud väärteosündmus- H.K juhitud mootorsõiduki Audi reg. nr. x ja S.S juhitud sõiduki Mazda reg. nr. x kokkupõrge Tartus Sõpruse ringil 26.02.2011 kella 14.20 ajal. Väärteomaterjalidega – sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabelid, liiklusõnnetuse skeemid, B.R-i ütlused, H.K ütlused, tunnistaja G.P ülekuulamise protokoll 07. 04.2011 ja tema kohtus antud ütlustega – on tõendatud, et autode kokkupõrge toimus Sõpruse ringilt väljasõidul Sõpruse sillale ning kokkupõrkes sai kannatada sõiduki Mazda vasakpoolne esimene poritiib ja sõiduki Audi parempoole esimene poritiib. 2 Kuna LS § 7417 lg 1 näeb väärteo objektiivse koosseisu tunnusena ette mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, siis tulebki järgnevalt kontrollida, kas H.K , juhtides sõidukit Audi reg.nr-ga x rikkus mõnda õigusaktiga kehtestatud liiklusnõuet. Asjas kogutud tõendid Menetlusaluse isiku H.K ütluste kohaselt sõitis tema Kalda teelt Sõpruse ringile sõites ringi seesmisele sõidurajale ning oli ringi läbides ringi seesmisel rajal. Tema nägi ringi läbides, et temast paremal sõidab Mazda. Ütlustest nähtub, et H.K oli veendunud ,et Mazda sõidab Sõpruse sillale esimesest reast, paiknedes Audi-st paremal. Miks Mazda sõitis sillale suunduvale teisele/sisemisele reale , reale kust sillale sõitis H.K , jäi H.K-
arusaamatuks. H.K ütlustest nähtub, et tema seda varianti ei osanud ette näha. Nähes Mazda Audi parempoolse esitiiva juures, keeras H.K rooli vasakule, kuid ei suutnud sõidukite kokkupõrget vältida. H.K ütlustest nähtub ja situatsiooni analüüsist nähtub, et H.K tegevuses ei olnud ettevaatamatust. H.K soovis sõita Sõpruse sillale ning tegi seda lubatavast sõidurajast, kus ta oli Sõpruse ringi läbides kogu aja paiknenud- ringi seesmises e. teisel rajal. Menetlusaluse isiku H.K ütlustel oli sündmuskohal Mazda juht S.S väitnud, et sõitis Sõpruse ringil esimeses reas, seega mitte ringi seesmises reas. Politseitöötaja oli sündmuskohal selgitanud, et Mazda juht ei oleks saanud/tohtinud minna Sõpruse sillale Sõpruse ringi teisest reast. Kohtus üle kuulatud tunnistaja G.P ütlused kinnitavad , et tema oli Audi-s kaasreisija ja istus juhi kõrval esiistmel. Sõpruse ringilt väljasõidul sillale oli neist paremal pool asunud Mazda hakanud H.K juhitavat Audi n.ö. suruma. Tunnistaja oli tajunud, et H.K oli signaali andnud, et kokkupõrget vältida ning juhtinud autot vasakule, et avariid vältida. Tunnistaja kinnitas, et ta taotleb mootorsõiduki juhilube ning seepärast ta ka jälgib liiklust. Tunnistaja ütlustel oli temale arusaamatu , miks Mazda juht ei sõitnud Sõpruse sillale oma rajast ning kaldus nende rajale; Mazda võinuks sõita Sõpruse sillale oma rajast. Sõpruse ringristmiku skeemilt( tl. 6) on näha , et ringi sisemiselt, s.o. teiselt rajalt on lubatud sõita Sõpruse sillale. Kohus kuulas tunnistajana üle ka politseitöötaja K.K menetlustoimingute käigu kohta, lähtudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-69-05. Tunnistaja-politseitöötaja- K.K ütlustel kohtus olid mõlemate sõidukite juhid väitnud, et sõitsid ringi seesmises reas. Oli ebaselge sõidukite paiknemine enne avariid, ütlused erinevad. Pidurdusjälgi sündmuskohal ei olnud, kiirused olid väikesed. Sõiduradade tähistused olid olnud talveoludest tulenevalt kehvalt nähtavad. K.K kinnitusel võisid Mazda ja Audi paikneda enne kokkupõrget ringristmikul sõiduraja alal kus laius selline, et mõlemad autod mahtusid kõrvuti sõitma. Tunnistaja kinnitas, et ringristmikult väljasõidul oli Audi vasakul ja Mazda Audist paremal. K.K ütlustest saab teha järelduse, et sündmuskohal ei suudetud kindlaks teha avariile eelnenud sõidukite asendit Sõpruse ringristmikul ning mõlemad avariis osalenud sõidukijuhid olid väitnud, et sõitsid ringi seesmisel rajal. Tunnistaja S.S ütlustel tema sõitis Sõpruse ringil teisel rajal, so. seesmisel rajal ning tahtis sõita Sõpruse sillale teiselt rajalt, põrkas aga ringilt väljudes kokku H.K poolt juhitud sõiduautoga Audi. Tema juhitud sõiduki Mazda vasak esitiib sai avariis vigastatud, H.K poolt juhitud sõiduki Audi parem esitiib sai vigastatud. Tema, B.R, oli ringilt väljudes andnud suunatulega märku oma sõidusuunast. 3 Nähtub, et avariis osalenud sõidukijuhtide ütlused on vastuolus. S.S ütlusi käsitledes tuleb arvestada ka sellega, et tegemist on esmase juhtimisõigusega isikuga, kel liiklemiskogemus väike. S.S ütlustest nähtub, et tema oli sõitnud ringristmiku seesmisel rajal ning Sõpruse sillale väljasõidul oli Audi ootamatult temast vasakule tulnud ning ta ei saanud avariid Audiga enam vältida. S.S ütlustel ta peeglisse ei vaadanud ning varem Audit ei märganud kui 0,5 sekundit enne kokkupõrget. S.S ütlusi, selles kirjeldatud situatsiooni , ei kinnita peale tema enda keegi teine. Tõendid on vastuolulised. Prefektuuri poolt ei ole välja selgitatud liiklusõnnetuse kõiki asjaolusid. Ka turvakaamera lindistusi ei ole esitatud, mis võimaldaksid sündmuste käiku täpsemalt jälgida ja analüüsida. Mõlemaid sõidukijuhet karistatud
rikkumise eest- ohutu külgvahe nõude rikkumise eest, mille tagajärjeks oli sõidukite kokkupõrge. Kokku põrganud sõidukite avariijälgedest järeldub, et mõlemad sõidukid soovisid sõita Sõpruse sillale. Tõenäoliselt asusid sõidukid mõnd aega , nagu ka vaatlusprotokollist nähtub, sõiduraja osal , mille laiuseks 4, 9 m. Seda on kinnitanud ka kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas ja ka tunnistaja K.K. Väljasõidul Sõpruse sillale pidid sõidukijuhid lähtuma ristmiku kohal asuvast skeemist, kus on osundatud sõidusuunad sillale. Avariijärgselt Mazda asus Audist paremal; põrkusid Audi parem esiosa ja Mazda vasak esiosa. Tulenevalt loogilisest liiklussituatsioonist, sõites sillale, pidanuks Mazda sõitma sillale paremast reast. Audi juht H.K ja kaasreisija tunnistaja G.P on üheselt kinnitanud, et Mazda asus ringil neist kogu aeg paremal. Seega Mazda juht, alustades väljasõitu Sõpruse sillale , pidanuks väljuma sillale esimesest rajast, mitte aga teisest ,ringi sisemisest rajast. S.S ütlused tema sõiduki paiknemise kohta enne avariid ei ole usutavad ning on vastuolus Audi juhi H.K ja kaasreisija tunnistaja G.P ütlustega. Kohus peab aga arvestama tõenditega, mis on esitatud. Kohtul ei ole alust kahelda eelnimetatud isikute ütlustes, sest ütlused on loogilised ja kooskõlas tekkinud liiklusavarii mehhanismiga. Tekkinud olukorrast tulenevalt B.R sisuliselt takistas Audi väljasõitu sillale. Audi juhil oli piisav alus arvata, et Mazda sõidab sillale paremast reast, sest Mazda asus ringil sõites enne kokkupõrget Audist paremal.
esimese lause kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Manöövri all mõistetakse
lg-
25 vastavalt igasugust pööret või mis tahes ümberreastumist. S.S kandus kõrvalolevale rajale ning põrkas seal kokku Sõpruse sillale suunduva ning H.K poolt juhitava Audi-ga. Eelnevast saab järeldada, et oma sõidutrajektoori muutes ei kontrollinud B.R seda, kas kõrvalrajal liigub samal ajal sõiduk või mitte ja kas tema manööver võib kõrvalrajal liikuvat sõidukit ning selles olevaid sõitjaid ohustada. Seega tuleb asuda seisukohale, S.S rikkus
toodud nõuet, mille kohaselt tuleb mootorsõiduki juhil enne manöövri alustamist veenduda, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Kuivõrd S.S ei ole käesolevas väärteoasjas kaebust esitanud siis kohus tema osas otsustust ei tee. Avariis osalenule B.R-ile on siiski esitatud süüetteheide
järgses koosseisus (ohutu külgvahe nõude rikkumine), mida Lõuna Prefektuur on käesolevas väärteoasjas 29.04.2011 otsusega ka teinud, lähtudes karistamisel KarS § 56 ja järgnevatest KarS 4 ptk. sätetest , siis kohus B.R-i osas algatatud väärteomenetluse ja menetluse läbiviimisel rohkem ei peatu. 4 Kõnealuses liiklusõnnetuses tekkis varaline kahju ning selle kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses mitte H.K poolse liiklusnõuete rikkumisega, vaid B.R-i poolse liiklusnõuete rikkumisega. Esitatud tõendei ning liiklusõnnetuse asjaolusid hinnates ei nähtu, et H.K on rikkunud liiklussituatsioonis ohutu külgvahe hoidmise nõuet, s.o.
LS § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist.
§-st 4 tulenevalt peavad liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid ning
§-
11 vastavalt ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Osundatud sätetest saab järeldada, et igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. H.K oli õiguslik ootus eeldada , et tema sõidurajale kõrvalraja sõiduk ei kaldu , sest sõiduskeem oli ristmikul üleval. Avariisituatsiooni tekkides H.K tegutses ohtu ära hoidvalt- keeras sõidukirooli vasakule, kuid ei suutnud avariid vältida. Seega ei ole tuvastatud tema teos ka
H.K ei võinud ette näha, et tema sõidurajale sõidab S.S poolt juhitud sõiduk. H.K käitumine ei olnud õigusvastane ja ega tema tegevus ei sisaldanud
Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab H.K kaebuse ja tühistab Lõuna Prefektuuri 29.04.2011 otsuse väärteoasjas 2602,11, 001102, millega karistati H.K 26.02.2011 kella 14.20 ajal toime pandud
nõuete rikkumise eest 200 eurose rahatrahviga ja lõpetab H.K teo osas väärteomenetluse V™S § 29 lg. 1 p. 1 alusel- isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Asjas tehtud menetluskulud jätta KrMS § 181 alusel riigi kanda. Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.