) § 234 lg 1 alusel E.R-ile karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuks, kuna ta 04.07.2011.a kell 23:45 Ida-Virumaal Narva-Jõesuus Vabaduse tn maja 88 juures, juhtides mootorsõidukit KIA Carnival reg.nr xxx APA, tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku ütlusega, vaatlusprotokolliga, tunnistaja Roman Hütti ütlustega, ettekandega ja sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik ei tunnista oma süüd, menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast ja süstemaatilist väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohaldati tema suhtes lisakaristust. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (
) § 38 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
lg 1 järgi.
lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ning
II KAEBUS E.R kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas 17.08.2011.a kaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajja, milles palus tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissovi 27.07.2011.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,11,005168 täielikult ja kaebus läbi vaadata kohtu poolt kohtuistungil. Kaebuse kohaselt leidis kaebuse esitaja, et ta ei pea ennast süüdlaseks M.Denissovi poolt väljatoodud süüteo eest, kuna ei pannud seda toime. Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine (KarS § 23). Ta ei viibinud temale kuuluva sõiduki rollis ja ei viinud täide väljatoodud väärtegu Vabaduse tänava maja nr 88 ees kell 23.45, 04.07.2011.a. Tema jaoks jääb selgituseks kuidas ja millisel viisil tegid politseinikud kindlaks, et nende poolt väljatoodud väärtegu on ellu viidud tema poolt. Kaebuse esitaja leidis, et tunnistajana teise patrullpolitseiniku kasutamine on vastuolus KarS § 66 lg 2 kuna ta on alluv tema suhtes protokolli teinud ametnikule ja ei saa olla erapooletu antud olukorras. Antud tunnistaja on samuti ka ametnik samas asutuses, kus viidi läbi väärteomenetlust. Tõenditeks tema poolt toime pandud süüs peavad olema ainult KarS § 63 vastavad. Kaebuse esitaja arvab, et väärteoasja materjalides puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et ta viibis Vabaduse tänav maja nr 88 ee kell 23.45, 04.07.2011.a. Kaebuse esitaja soovis osaleda kohtuistungil ja palus kutsuda tunnistajad M ja H . Samuti esitas kaebuse esitaja avalduse võtta kaebuse menetlusse Viru Maakohtu Narva kohtumajja. 2
-15 lg 1 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb 4
järgi sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Kohus leiab, et pole alust kahelda tunnistaja R H ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja andis ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. R H ei ole isiklikult tutvunud ega kaebuse esitaja kui ka teise tunnistajaga, ta on sõltumatu tunnistaja, kes andis ütlusi selle kohta, mida ise nägi. R H on politseitöötaja, kelle igapäevane töö on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peab tunnistaja kontrollima, et liiklejad järgiksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel peab ta koheselt reageerima. Tunnistaja ütlustes ei esine vastuolusid vaatlusprotokollis fikseeritud andmetega. Kohtu hinnangul on veenev tunnistaja seletus, mille kohaselt on ta kindel, et just E.R juhtis 04.07.2011.a kell 23:45 Ida-Virumaal NarvaJõesuus X tn maja xx juures mootorsõidukit KIA Carnival reg.nr xxx APA. Tunnistaja nägi E.R-i mitu korda: nägi autojuhti, kui ta sõitis oma autoga politseiautost mööda, peale mida tunnistaja kontrollis autojuhti foto järgi politsei sisesüsteemi kaudu (KAIRI) ning jälle nägi E.R-i pärast auto peatamist, kui ta jooksis politseiautost mööda, seega on kohus veendunud, et antud väärteoasjas on eksimus välistatud. Kohtul on alltoodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et tunnistaja R H ütlused saavad olla antud juhul küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks. Kohtu hinnangul vaatlusprotokoll, mille kohaselt „sõiduauto süütelukul puudus võti“, suurendab tunnistaja ütluste usaldusväärsust, sest juhul, kui sõiduauto oleks ärandatud, siis ärandaja ei hakkaks aega raiskama ning oleks jätnud maha auto koos auto võtmega. Kohus ei loe kaebuse esitaja ja tunnistaja P A ütlusi usaldusväärseteks allkirjeldatud motiividel. Kohus kahtleb kaebuse esitaja ütlustes, kaebuse esitaja ütlused on vastuolulised. Kohus avaldas usaldusväärsuse kontrollimiseks kaebuse esitaja ütlusi, mis olid antud kohtuvälises menetluses ning kus E.R kirjutas oma käega, et „tema sõnade järgi kirjutatud õigesti ja tema poolt läbi loetud“. Kaebuse esitaja ei saanud kohtule tõepäraselt selgitada ütluste vastuolulisuse põhjust. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kohus ei loe kaebuse esitaja ütlusi eluliselt usutavamaid, sest ei ole usutav, et E.R paneb oma auto tänavale - valvamata territooriumile, siinjuures ei lukusta autot ning jätab veel autosse auto võtme. Samuti kohtu hinnangul ei ole "eluliselt usutav", et juhul, kui keegi helistab ja räägib isikule, et teda otsib politsei, et tema autoga midagi juhtus, isik jääb rahulikuks, ükskõikseks ja ei kiirusta olukorda välja selgitama. Kohus leiab, et tunnistaja P A ütlused on E.R-i õigustavad ning antud soovist vabaneda E.R-i väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. E.R ja P A on pikaajalised head tuttavad ning kohus ei saanud kaebuse esitajalt selget vastust, miks E.R taotles A ülekuulamist 6 kuu möödumisel peale väärteoprotokolli koostamist – 23.01.2012 toimunud kohtuistungil. Seega, kõrvutanud tunnistaja Roman Hütti ütlusi, sõiduki vaatlusprotokolli ning kaebuse esitaja ja tunnistaja P A ütlustega, peab kohus menetlusaluse isiku ning tunnistaja P.A , ütlustest 5
Täidetud on kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused. Kohus leiab, et E.R täitis objektiivse koosseisu otsese tahtlusega, sest ta nägi kohustusliku peatamise märguannet, vaid eiras seda ja püüdis autoga politseitöötajatelt põgeneda. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et E.R on talle süüks arvatud
S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja tegevuses väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd. Peale selle arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Puutuvalt karistuse kohaldamisse on kohtuväline menetleja kirjutanud käsitletavasse otsusesse järgmist: Kergendavad asjaolud: ei ole. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast ja süstemaatilist väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra huvidest tuleb kohaldada süüdlase suhtes lisakaristust. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1… Asjaolu, et otsuses puudub viide raskendavatele asjaoludele näitab, et kohtuväline menetleja ei leidnud ka karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt selles lahendis karistuse kohaldamise kohta kirjutatu on minimaalne võimalik karistuse põhjendamiseks. Nii on kohtuväline menetleja õigesti osutanud KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele- isiku süüle, samuti kergendavate asjaolude puudumisele, hinnanud võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (seda on tehtud sõnadega 6
lg 1 järgi rikkumise puhul on kohtu hinnangul tegemist mitte ainult liiklusalas rikkumisega, vaid ka avaliku võimu vastase rikkumisega. E.R pani toime väärteo otsese tahtlusega. Kohus leiab, et kohaldatud karistus- rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses ehk 400 eurot ja lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks- kogumis on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi. Valitud karistuses- rahatrahv sanktsiooni keskmises määras ja lisakaristus keskmises määraskajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral.
lg 1 ja lg 2 loovad karistusraamid § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavale rikkumisele ja määratud karistus mahub neisse raamidesse. Kohtu hinnangul on rahatrahvi määr valitud rikkumisele vastavalt. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma (varasemad karistused ei ole mõjunud) ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki ja on etteantud karistusraamide piires kohaldatud põhjendatult. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute rikkumiste toimepanemine sellesama isiku poolt. Sama menetlusaluse isiku poolt on toime pandud kuus Liiklusseaduse rikkumist, mille eest on määratud rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmised. Fakt, et varasemate rikkumiste eest määratud rahatrahvid ja lisakaristused ei ole hoidnud ära uute väärtegude toimepanemisest, tähendab, et noil eelmistel kordadel süüle ja üldpreventiivsetele eesmärkidele vastavad trahvid ja lisakaristused ei ole mõjutanud isikut hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest ja seekord tuleb rakendada süüle ja ka eripreventiivsetele eesmärkidele vastavat karistuse kombinatsiooni nii karistuse liigi kui ka määra valikul. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule E.R-ile kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. Kõike eelnevat arvestades jätab kohus VTMS § 132 p.1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja E.R-i kaebuse rahuldamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Larissa Prokopenko Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.