1-17-7957/11

1-17-7957 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-7957 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid M.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.N (XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 09.01.2018.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 1 (üheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada M.N katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
3. Kohaldada M.N-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul xxxx; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. M.N-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. M.N vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja M.N-ile. prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 19.12.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 24.08.2017.a kohtuotsusega tunnistati M.N süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 22.08.2017.a ja lõpp on 22.06.2018.a. M.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vangistuse ajal on töötanud, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. M.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on lähedasteks ema, isa, vennad. Lähisuhtevõrgustikku kuuluvad veel elukaaslane ja nende ühised lapsed. Elukaaslase sõnul on kõigi pereliikmete vahelised suhted head ja üksteist toetavad, lisas veel, et negatiivse mõjuga tuttavaid M.N Haiba asulas ei ole, kuna seal on vähe aega elatud ja ka varasemalt Keilas elades ei olnud kriminaalseid sõpru, kuna M.N töötas pidevalt Rootsis ja vabadel päevadel oli kodus, tegeles lastega. Elukoht xxxx on heas korras korter, mille omanik on elukaaslane, kes andis ka kirjaliku nõusoleku oma elukaaslase M.N-i sinna elama asumiseks ja elektroonilise seadme paigaldamiseks. Korteris on olemas vastavad tingimused elektroonilise valve seadme 3 paigaldamiseks. Peale vabanemist soovib M.N asuda tööle oma endisele töökohale XxxxOÜ-s, Telefonivestlusel ütles tööandja, et on nõus M.N-i koheselt tööle võtma, kuna on väga hea ja tubli töömees. Lisas, et töökoht on Rootsis, kus M.N enne vangistust töötas. Eestis momendil tööd ei ole, kuid lisas, et samas võib tekkida Eestis vajadus töö tegijate järele. M.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega. Teatab, et töökoht on Xxxx, kus praegugi töötab. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha M.N-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et M.N-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab M.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on M.N olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.N , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused 4 ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/