← Eesti

1-22-7983/7

Obsah (6)§ 424§ 121§ 65§ 68§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 18. jaanuar 2023, Võru kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-22-7983 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver K

§ 424

lg 2 kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks Prokurör Süüdistatav järgi Ahti Kons isikukood: 38011116513; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;; töökoht: xxxxxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 18.02.2016. a otsusega

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega;

§ 65lg 2 alusel lõplik liitkaristus 3 aastat vangistust.

Tartu Maakohtu 09.10.

  1. a määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 21.09.
  2. a määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa täitmisele. Vangistus täielikult ära kantud 12.03.2020 tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud
  3. – 08.11.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
  4. Tunnistada süüdi Ahti Kons

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata Ahti Konsi eelvangistuses viibitud aeg 07.

– 08.11.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Ahti Konsil kuulub ärakandmisele 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. 1 4.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Ahti Konsi järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Ahti Kons peab: 4.

  1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75lg 2 p 2 alusel keelata Ahti Konsil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Ahti Konsi, peale kohtuotsuse jõustumist kuni käitumiskontrolli lõpuni ja kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest kolme tööpäeva jooksul, tegema alkoholi tarvitamise määra tuvastamiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse. Esimesel kuuel kuul tuleb vereanalüüs teha kord kuus ja alates seitsmendast kuust kord kvartalis s.o iga kolme kuu tagant. Vereanalüüs tuleb teha hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Vereanalüüsi näidud peavad olema kõikidel kordadel 50 ng/mL või väiksemad.

  1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Ahti Konsilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 171,96 eurot ja sundraha 981 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1152,96 eurot.
  2. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda sundraha 106,50 euro ulatuses, so 2022.aastal kehtinud ja käesoleval aastal kehtiva sundraha vahe.
  3. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Ahti Konsil tasuda menetluskulud kokku 1152,96 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 96,08 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu 2 Ringkonnakohtule kirjalikult teatavakstegemisest. 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Ahti Konsi süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 20.11.2014.

a otsusega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tahtlikult mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,14 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus A. Kons liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A. Kons toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Ahti Kons ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Kons tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 1-aastase vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata A.

Konsi eelvangistuses viibitud aeg 07. – 08.11.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud.

§ 69lg 4 alusel kohustada A.

Konsi järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Samuti kohustada A. Konsi

§ 75

lg 4 alusel tegema üldkasuliku töö tegemise perioodil alkoholi tarvitamise määra tuvastamiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli vereanalüüse. Esimesel kuuel kuul tuleb vereanalüüs teha kord kuus ja alates seitsmendast kuust kord kvartalis s.o iga kolme kuu tagant. Vereanalüüs tuleb teha hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Vereanalüüsi näidud peavad olema kõikidel kordadel väiksemad kui 50 ng/mL. Mõista A. Konsilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu 171,96 eurot ja sundraha 981 eurot, s.o menetluskulud kokku 1152,96 eurot. Võimaldada A. Konsil tasuda menetluskulud 1152,96 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil märkis prokurör, et alates

  1. a algusest on sundraha suurus 1087,50 eurot, milles palus jätta riigi kanda 106,50 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Kons tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. 3 Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 171,96 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 106,50 euro ulatuses. A. Konsilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 171,96 eurot ja sundraha 981 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 1152,96 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada A. Konsil tasuda menetluskulud kogusummas 1152,96 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.