Obsah (6)

§ 101§ 120§ 96§ 97§ 100§ 108

1 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-18210 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A ja B hagi Y v

§ 101lg-tele 3 ja 4.

3. Välja mõista kostjalt Ylt elatis hageja B (isikukood: xxxxxxxxxxx) kasuks alates 01.10.2022.a igakuise elatusrahana 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 79 senti (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja 15%

§ 101

lg 7) kuni B (sündinud 24.03.2022) täisealiseks saamiseni so 24.03.2040.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

2

1. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja X XXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank, selgitusega „elatis“. arveldusarvele nr.
2. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD A ja B seaduslik esindaja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Y vastu elatise nõudes. Kostja alates 01.10.2022 laste ülalpidamises ei osale, väites, et emapalgast piisab. Hagejate seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatise seadusega ettenähtud miinimummääras. Kostja esitas 20.12.2022 e-kirja teel vastuse hagile, milles nõustus elatise maksmisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub Kostja 20.12.2022.a vastuses nõustus elatise maksmisega hageja poolt nõutud ulatuses. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1, § 108. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 120

lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünni tõenditest nähtub, et X ja Y on alaealiste laste A ja B vanemad, seega on X oma alaealiste laste seaduslikuks esindajaks. 3 Tulenevalt

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vanemate õigused on sätestatud

8-ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97

lg 1).

§ 100

lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a muutus

elatise arvestamise regulatsioon. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on

1. aastal on 209,2 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4) . Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot.

§-s 101 lg 3 baassumma on viidatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi. Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneks käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 209,2 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,2 + 46,44 =255,64 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot, kolmanda lapse kohta 100 eurot Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 255,64 – 30 = 225,64 eurot. Tulenevalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuivõrd A (sünd 2020.a) ja B (sünd 2022.a.), vanusevahe on 2 aastat, tuleks B elatise summat võrreldes esimese lapse A summaga vähendada 15% .

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 4 Kostja 20.12.2022 vastuses nõustus elatise maksmisega hageja poolt nõutud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt Ylt elatise välja alljärgnevalt: • Hageja A kasuks alates 01.10.2022.a igakuise elatusrahana 225,64 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) kuni A (sündinud 03.09.2020) täisealiseks saamiseni so 03.09.2038.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni; • Hageja B kasuks alates 01.10.2022.a igakuise elatusrahana 191,79 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja 15%

§ 101

lg 7) kuni B (sündinud 24.03.2022) täisealiseks saamiseni so 24.03.2040.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Hagejate kasuks väljamõistetud elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja X arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank, selgitusega „elatis“. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik