Võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, sest tulenevalt
Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotimenetlusest ja järgib seega
§-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-12-53592 märkinud, et võlgnikul on võimalik saada kohustustest vabaks üksnes juhul, kui ta on täitnud ettenähtud seadusest 2 tulenevad kohustused ning suutnud kohustuste täitmist kohtule ka tõendada. Juhul kui võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud, peab ta tooma kohtu ette asjaolud ja tõendama, et ta ei rikkunud kohustusi süüliselt või ei kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja märgib, et võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 64 681,40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlausaldajale tehtud väljamakseid kokku summas 8 331,84 eurot, mis on ligikaudu 12% võlausaldaja saama jäänud nõudest. Võlausaldaja nõudest on tasumata 56 349,56 eurot. Seega on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud väga väike osa võlgnevusest. Kohustustest vabastamise menetluse mõtte kohaselt tuleks võlgnikul tegeleda kogu aeg aktiivselt tasuvama töö leidmisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid menetluse kestel võimalikult suures ulatuses rahuldada. Ringkonnakohus on 21.11.2022 kohtumääruses nr 2-18-4117 märkinud, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel suutma kohtule mõistlikult põhjendada, miks ta on alates tema pankroti väljakuulutamisest olnud nõus sellistel tingimustel töötama ja miks ta ei ole otsinud või soovinud leida paremaid teenimisvõimalusi. Kui võlgnikul on objektiivselt võimalik teenida suuremat töötasu, ei piisa
Kui võlgnik ei suuda selles osas anda kohtule mõistlikke selgitusi, tuleb asuda seisukohale, et võlgnik ei ole täitnud talle
Selle kohustuse süüline rikkumine on aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kui rikkumine kahjustab võlausaldajate huve (
Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt
§-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on möödunud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ja 10 kuud ning kohus vaatab võlgniku kohustustest vabastamise avalduse uuesti läbi. 3.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4. Kohus on Ixxxx Gxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
5.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Ixxxx Gxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 3 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga (Exxxx Eesti AS 18.02.2013-15.03.2019, AS Pxxxxxx 11.03.2019-12.08.2019, Cxxxxxxxx VT OÜ alates 13.08.2019). Alates 21.02.2022 viibib võlgnik lapsehoolduspuhkusel. Kohus märgib, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). AS-i SEB Pank väide, kui võlgnikul on objektiivselt võimalik teenida suuremat töötasu, ei piisa
lg 1 kohustuse täitmiseks minimaalpalga lähedase tulu saamisest, ei ole asjakohane. Võlgniku sissetulekud on menetluse kestel enamjaolt ületanud oluliselt miinimumpalga määra. Lisaks tuleb töötasu numbri juures arvestada ka võlgniku elu- ja tegevuskohta, milleks on xxxxxxxxxxa alevik, xxxxxxxx, kus keskmine töötasu on Statistikaameti andmetel Eesti keskmisest ca 25 % madalam1. Võlgniku viimatine töökoht enne lapsehoolduspuhkusele asumist asus xxxxxxxx ning sealne keskmine palk on ca 20 % madalam Eesti keskmisest. Vaadates võlgniku pangakontole laekuvaid töötasusid (neto), siis brutopalk on võlgnikul olnud ligilähedane maakonna keskmisele, seega ei saa asuda järeldusele, et võlgnik oleks teinud vähetasustatud tööd ning oleks pidanud otsima tulutoovamat töökohta. Eelpool mainitud põhjustel leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
6.3.
Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, puhkusetasu, peretoetus, vanemahüvitis, tulumaksutagastus. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on menetluse Leitav: Statistikaamet→ Avaleht –> Andmebaas → Majandus → Palk ja tööjõukulud – Palk → Aastastatistika → PA004: KESKMINE BRUTOPALK, TÖÖJÕUKULU JA TÖÖTATUD TUNNID MAAKONNA JÄRGI 1 (KVARTALID) 4 kestel olnud kuni kaks ülalpeetavat. Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõuet 8331,84 euro ulatuses. Võlgnik on täitnud menetluse pikendamisel pandud kohustuse tasuda võlausaldaja nõude katteks 2000 eurot. Võlausaldaja on oma seisukohas märkinud, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlausaldaja nõuet rahuldatud ligikaudu 12% ulatuses, mis moodustab väga väikese osa võlgnevusest. Kohus juhib võlausaldaja tähelepanu sellele, et käesoleva menetluse eesmärk ei ole see, et võlausaldaja nõue saaks täies ulatuses rahuldatud. Sellele viitab muuhulgas nii seadus kui ka kohtupraktika.
, mis sätestab menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise tingimused, ei too välja kriteeriumi, et kohustustest vabastamiseks peab võlausaldaja nõue olema rahuldatud täies ulatuses. Kohtupraktikas on vabastatud võlgnikke, kes ei ole võlausaldajate nõudeid üldse rahuldanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
6.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevad kohustused. 8.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku suhtes on menetlust juba pikendatud ning kohus ei pea vajalikuks teistkordset menetluse pikendamist, kuna võlgnik on oma kohustusi täitnud. Kohus märgib, et pikendatud menetluse kestel on võlgnik maksnud võlausaldajale tema nõude katteks 2000 eurot, mis on suhteliselt arvestatav summa võlgniku võimaluste juures. Olukord, kus Eesti erinevates piirkondades annab ettevõtluse arenemise tase seal elavatele-töötavatele isikutele ebaühtlased majanduslikud võimalused, seejuures piirkonnas, kus elab võlgnik, on need võimalused veerandi võrra kehvemad, ei ole objektiivselt etteheidetav võlgnikule 5 personaalselt. Kohustustest vabastamise menetluses ei saa seada eesmärgiks või nõudeks, et kõik võlgnikud asuksid elama näiteks Tallinnasse (kus on sissetuleku saamise võimalused paremad). 9. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Ixxxx Gxxxxx tuleb
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Ixxxx Gxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Ixxxx Gxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Ixxxx Gxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ixxxx Gxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Ixxxx Gxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.