Obsah (5)

§ 9§ 2§ 19§ 26§ 14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-11810 Tsiviilasi S. B.i võlgade ümberkujundamise avaldus Menetlu

§ 9

lg-tes 1 ja 2 ettenähtud vormil, tasuma riigilõivu ning usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi 1 500 eurot.

1. Avaldaja esitas 22.08.2022 avalduse nõuetekohasel vormil, tasus riigilõivu ning taotles deposiidi tasumise võimaldamist osamaksetena. Ühtlasi taotles võlgnik 31.08.2022 esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamist enne avalduse menetlusse võtmist.
2. Kohus edastas võlgniku avalduse, selle täiendused ja nendele lisatud dokumendid võlgniku ainsale võlausaldajale (S AS-ile) seisukoha avaldamiseks avalduse menetlusse võtmise ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse osas. S AS teatas 05.09.2022, et ei anna nõusolekut pandiga tagatud nõude ümberkujundamiseks ning avaldas seisukohta, et võlgniku makseraskused on ületatavad avaldaja vara realiseerimisega võlgade katteks, mille tagatiseks kõnealune vara ongi seatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus jätab S. B avalduse menetlusse võtmata, esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei vaja lahendamist usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks nõutud deposiidi tasumise tähtaja pikendamise (osamaksetena tasumise võimaldamise) taotlus.
4. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule võimalus ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust ehk püsivat maksejõuetust (

§ 2lg 3).

Kohtu hinnangul ei ohusta avaldajat püsiv maksejõuetus, mille vältimiseks võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud. Võlgnik on vaidlusaluse korteri (xxxx) väärtuseks hinnanud 100 000 eurot (dtl 60), kohtutäitur on määranud enampakkumise alghinnaks 116 000 eurot (dtl 40). Võlgniku kohustus S AS ees oli 08.06.2022 seisuga 42 346,04 eurot (dtl 6 ja 32). Seega ületab korteriomandi väärtus avaldaja kohustusi ligikaudu 2,3-2,7 kordselt. Tagatisvara realiseerimise korral saab tõenäoliselt S AS nõue rahuldatud ning avaldajale jääb rahalisi vahendeid uue eluaseme soetamiseks või üürimiseks. 8.

§ 19

lg 1 kohaselt on võlgade menetluse algatamise eelduseks võlgniku makseraskused, mis ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata. 9. Kohus nõustub avaldajaga, et asjaolusid arvestades on tal makseraskused

§ 19lg 1 teise lause tähenduses.

S AS on avaldajaga sõlmitud laenulepingu üles öelnud, nõuab kogu laenujäägi kohest tagastamist ning avaldajal ei ole likviidseid rahalisi vahendeid, et korraga tasuda laenujääk 42 346,04 eurot ilma laenu tagatiseks seatud korteriomandit võõrandamata. Võlgnikul on raskus panga ees sissenõutavaks muutunud rahalise kohustuse täitmisega. 10. Kohus on võlgniku makseraskustele vaatamata seisukohal, et menetluse algatamise eeldus on täitmata. Lisaks makseraskustele eeldab

§ 19

lg 1 kohaldamine, et makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgniku makseraskused on praegusel juhul ületatavad tagatisvara võõrandamisega ning seda võib võlgnikult mõistlikult eeldada. 11. Võlgniku makseraskused on ilmselgelt ületatavad vara realiseerimisega võlgade katteks, kuna tagatisvara väärtus ületab võlgniku kohustusi vähemalt kahekordselt (dtl 6, 32, 40 ja 60). Vara võõrandamist selle kohustuse katteks, mille tagatiseks on kõnealune vara seatud, võib üldjuhul mõistlikult eeldada. Võlgnik ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaks praegusel juhul alust teistsuguseks järelduseks.

§ 19lg-s 1 kehtestatud menetluse algatamise eeldus on täitmata.

1. Võlgade ümberkujundamise menetluse üheks eelduseks on seegi, et võlgnikul on või saab olema sissetulek. Avaldaja on olnud töötu üle kahe aasta ega ole täitnud oma kohustusi panga ees pika aja jooksul (enda kinnitusel vähemalt alates 2021.a novembrist, dtl 6). Väide, mille kohaselt on avaldaja töökohta leidmas ja sissetulekut omandamas, jääb paraku paljasõnaliseks.
2. Kohus arvestab nii võlgniku kui tema võlausaldaja õigustatud huve. Swedbank AS on 05.09.2022 seisukohas põhjendatult välja toonud, et

§ 26lg 6 välistab võlausaldaja nõusolekuta pandiga tagatud nõude ümberkujundamise.

S AS-i nõue on pandiga tagatud ning pank on teatanud, et ei nõustu S. B. nõude ümberkujundamisega. Arvestades lepinguvabaduse põhimõtet on laenuandjal põhimõtteliselt õigus otsustada, kas öelda kohustuse rikkumise korral leping üles ning kas sõlmida võlgnikuga maksegraafik või mitte. Pangal on õigustatud huvi kohustuse täitmise nõudmiseks ning asjaolusid arvestades ei ole praegusel juhul põhjendatud kohtupoolne sekkumine võlausaldaja majandustegevusse ning võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu tema sundimine kohustuse ajatamisega nõustuma. 14. Kohus jätab avalduse

§ 14lg 1 p 1, Ts

MS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel menetlusse võtmata. Avaldus ei ole kooskõlas

§ 2

lg-s 3 kehtestatud eesmärgiga ning täitmata on

§ 19lg-st 1 tulenev menetluse algatamise eeldus.

15. Kuna S. B.i avalduse menetlusse võtmise eeldused on täitmata ning kohus avaldust menetlusse ei võta, jääb rahuldamata esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile