KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 12. detsembril 2022 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-22-14955 D. P.e (P.) hagi P. P.e (P.) vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500.00 eurot Hageja: D. P. (isikukood: xxxx, registrijärgne elukoht: xxxx, tegelik elukoht: xxxx, e-post: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Helen Hääl (e-post: menetlus@concordia.
- ee)Kostja: P. P. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post: aleksei@ratnikovab.com) Istungi toimumise aeg ja koht 22.11.2022 Tallinnas Resolutsioon 1. Rahuldada D. P.e hagi P. P.e vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada D. P.e ja P. P.e abielu, mis on sõlmitud xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abielukanne nr xxxx. 3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 4. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 06.10.2022 esitas D. P. Harju Maakohtule hagi P. P.e vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja hinnangul on abielulised suhted lõppenud pöördumatult ning abielu ei ole enam võimalik taastada ega jätkata. Pooltevahelised suhted on olnud aastaid äärmiselt konfliktsed. Käesoleval hetkel elavad pooled olude sunnil samal aadressil, kuid abielulisi suhteid poolte vahel ei ole alates 2022. a veebruarist. Hageja ei soovi enam kostjaga abielus olla ning see soov on kaalutletud ning läbimõeldud. Kostja keeldub abielu lahutamisest. Hageja kindel soov abielu lahutada on otsustatud hageja poolt juba veebruaris 2022. a, kuid lahutus pole õnnestunud kostja vastuseisu tõttu. Hageja tõi 22.11.2022 toimunud kohtuistungil välja, et pooled on käinud paariteraapias ja lepitaja juures, kuid sellest ei olnud abi ja leppimise võimalust ei ole ning hageja ei ole nõus uuesti pereteraapiasse ega psühholoogi juurde pöörduma. Hageja ei näe leppimise võimalust ega ole nõus leppimisaja andmisega. Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde. 06.10.2022 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada hageja ja kostja vaheline abielu. Kostja vastuväited 12.11.2022 kohtuistungil kostja abielu lahutamisega ei nõustunud, kuna soovib leppida. Kohtuotsuse põhjendused Abielu tõendist nähtuvalt sõlmiti poolte abielu xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis (dtl 4). Nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas artikkel 8 järgi kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes selle riigi õigust:
- a)kus on kohtusse pöördumise ajal abikaasade peamine elukoht; või selle puudumise korral,
- b)kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, tingimusel et sellest ei ole kohtusse pöördumise ajal möödunud rohkem kui aasta, kui üks abikaasadest kohtusse pöördumise ajal endiselt selles riigis elab; või selle puudumise korral,
- c)mille kodanikud mõlemad abikaasad on kohtusse pöördumise ajal; või selle puudumise korral,
- d)kus kohtusse pöördutakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hagiavaldusest ja kohtuistungil antud hageja seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Pooled on käinud korduvalt paariteraapias ja lepitaja juures, kuid sellest ei olnud abi. Hageja on soovinud perekonnaseisuametis abielu lahutada alates 2022. a veebruarist, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja soovib abielu lahutada. Kostja abielu lahutada ei soovi ja palus leppimisaega. Pooled on käinud paariteraapias ja lepitaja juures, kuid pooled ei taastanud abielusuhteid ega leppinud. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on abielu jätkamine võimatu, abielu ei ole võimalik säilitada ja tuleb lahutada, kuna hageja ei ole nõus kostjaga leppima ja abielusuhteid taastama. Lisaks on hageja soovinud perekonnaseisuametis abielu lahutada alates 2022. aasta veebruarist, kuid see ei ole õnnestunud. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et D. P.e hagi P. P.e vastu abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus lahutab D. P.e ja P. P.e abielu, mis on sõlmitud xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abielukanne nr xxxx. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik