lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (
Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik 2 Tsiviilasi 2-22-4766 elatusmiinimum (2021. aastal 233,60 eurot). Kui K. K. i sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (
MS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – so 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (
MS § 47 lg 4).
lg-le 1 (
Asjaolud Tartu Maakohtu 22.06.2022 määrusega kuulutati välja K. K. i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 08.08.2022. Võlausaldajad olid
Pankrotihaldur esitas 22.09.2022 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete suuruste, rahuldamisjärkude ja jaotiste määramiseks. Tartu Maakohtu 23.09.2022 määrusega kinnitati võlausaldajate nimekiri. Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule 12.12.2022 kinnitamiseks lõpparuande ja taotlused: 1) kinnitada K. K. i pankrotimenetluse lõpparuanne; 2) lõpetada K. K. i pankrotimenetlus; 3) vabastada Einar Vallandi K. K. i pankrotihalduri kohustustest; 4) määrata K. K. i pankrotihaldurile töötasu 558,98 eurot, millele lisandub käibemaks 111,79 eurot, ning mõista tasu välja K. K. i pankrotivarast OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, konto nr XXX); 5) kinnitada töötasu pankrotivarast väljamaksmisel pankrotivara arvel kantav kulu 0,38 eurot; 6) otsustada K. K. i kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. LÕPPARUANNE 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (
Võlgnik viibis peaaegu kogu pankrotimenetluse kestel Tartu Vanglas. Riik eraldas osa võlgnikule vanglasse kantud rahast nõuete fondi. Rahandusministeerium kandis nõuete fondi kogutud rahast võlgniku pankrotivarasse (SEB Pank AS-is võlgniku nimele avatud arvelduskontole nr XXX) 631,15 eurot. Pankrotieelse 3 Tsiviilasi 2-22-4766 nõude rahuldamise tulemusena laekus kohtutäitur Oksana Kutšmeilt pankrotivarasse 40 eurot. Pankrotivara väärtuseks kujunes 671,15 eurot. 2. Andmed
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (
Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.
lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.
lg 113 võimaldab halduril taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Tasu taotlemisel toimingutasuna ei ole vaja pidada tööaja arvestust. K. K. i pankrotimenetlus ei olnud keskmisest keerulisem. Kohtult tasu taotledes võtab haldur arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on varem olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Haldur taotleb kohtult pankrotihaldurile töötasu 558,98 eurot, millele vastavalt
§-le 65 lg 11 lisandub käibemaks 111,79 eurot. Kõrvutades taotletava tasu suurust justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kehtestatud tasumääraga, mida kohaldatakse halduri töötasu hüvitamisel riigi vahenditest (66 eurot tund), ilmneb, et taotletav töötasu vastab tasule, mida riik maksab pankrotihaldurile 8,45 töötunni eest. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol XXX AS-is SEB Pank raha 671,15 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab selle summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu 670,77 eurot, lisaks saab AS-ile SEB Pank tasuda ülekande teenustasu 0,38 eurot. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
lg 2 p 5): Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
lg 2 p 6)
lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur tegi ses asjas iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 4 Tsiviilasi 2-22-4766 2) suhtles võlgniku ja võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning fikseeris kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa; Nõuete kaitsmise raames vaatas läbi 4 nõudeavaldust summas 11 592,53 eurot. Nõuetele ei esitatud vastuväiteid. 3) kuna pärast pankroti väljakuulutamist võttis haldur võlgniku ainsa arvelduskonto kasutusele pankrotivara hoidmiseks, avas pärast võlgniku ennetähtaegselt tingimisi vanglast vabanemist võlgnikule tema igapäevaste arvelduste tarbeks AS-is SEB Pank uue arvelduskonto nr XXX. Teist kontot vajab võlgnik edaspidi ka kohustustest vabastamise menetluses, et eristada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kogutavat raha võlgniku kasutuses olevast rahast. Vastavalt 01.07.2022 jõustunud FiMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud avalduste menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2022. aasta 30. juunini. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja kuni 30.06.2022 kehtinud
lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis teeks kohtule usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Teate koosoleku aja, koha ja päevakorra kohta avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.09.2022. Koosolek pidi toimuma 28.09.2022 algusega kell 10.00, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Haldur arvab, et juhul kui võlausaldajad ei võta osa
lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Võlgnik on väidetavalt esitanud kohtule kirjaliku avalduse, et on nõus ise täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (
lg 2 p 8): Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
lg 3) Võlgnik on pankrotiavalduses oma maksejõuetuse põhjusena toonud esile alkoholist sõltuvusse sattumise, mõtlematute laenude võtmise ja raha kulutamise meelelahutusele. Alkoholijoobes olles vähenes probleemide lahendamise oskus ja tahtejõud, suurenes impulsiivsus. Võlgnikul 5 Tsiviilasi 2-22-4766 näib olevat vastupandamatu vajadus juhtida mootorsõidukeid sellele vaatamata, et tal endal ei ole mootorsõidukit ning sõiduki juhtimisõigust ja -oskust, kuid tihti on enne juhtima asumist alkoholijoove ja ebapiisav huvi selle suhtes, kas muule isikule kuuluv sõiduk on sõitmist lõpetades veel terve või mitte. Võlgniku valikuid silmas pidades on loomulik, et tema vabaduses viibimise ajavahemikud ei kujunenud kuigi pikaks. Võlgniku maksejõuetuse üldiseks eelduseks võib pidada seda, et juba väga noorena kujunesid tal hoiakud ja väärtushinnangud, mis ei soodustanud hariduse omandamist ja elus enesega toimetulemist. Võlgnik on minevikus olnud pahatahtlik või vähemalt hoolimatu teiste isikute vara suhtes ning ühiselu reeglite suhtes üldiselt. Selline ellusuhtumine ei ole toonud kasu võlgnikule enesele, ammugi mitte teistele. Näib nii, et võlgnikul ei ole seni olnud piisavalt vastutustunnet, mis võimaldaks elada materiaalset toimetulekut tagavat elu. Ei ole täiesti kindel, kas võlgnik on praeguseks teadvustanud, et tema isikliku heaolu suurenemine ei ole võimalik, kui ta püsivalt ei panusta üldise heaolu suurendamisse (oma teadmiste ja oskuste abil mõne üldiselt vajaliku või kasuliku eesmärgi saavutamisse). Siiski, nii võlgnik ise kui võlgniku ennetähtaegselt vangistusest vabastamise avaldust läbi vaadanud kohus on viidanud positiivsetele muutustele võlgniku mõtlemises ja käitumises ning on avaldanud lootust, et eriti kõrvalise toe olemasolu korral võlgnik võib olla suuteline hoiduma minevikus tehtud vigade kordamisest. Võlgniku väitel peab ta pärast vanglast vabanemist kuus kuud elama turvakodus, kus püütakse endisi vange abistada varasemast paremate harjumuste ja suhtumise kujundamisel ning sõltuvusest vabanemisel. Võlgniku varalised probleemid on minevikus harrastatud eluviisiga paratamatult kaasnev nähtus. Halduri arvates ei ole siiski õige väita, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Halduri arvates ei saa omaette kuriteona käsitada seda, kui omaks võetud maailmavaade ja eluviis takistab isikul elada nii, et ta suudaks teenida oma vajaduste rahuldamiseks vajalikku sissetulekut, hoiduda teiste isikute kahjustamisest ning täita kõik oma tegevusega kaasnevad kohustused. Väitmata et võlgnik on olnud kunagi maksejõuline, muutus võlgnik eeskätt valitud eluviisi tõttu hiljemalt 2019. aastal püsivalt võimetuks täitma oma kohustusi. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 09.12.2022 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 19.12.2022 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne vastab
Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne K. K. i (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu
lg 5,
tähenduses, vaid nn muu asjaolu.
K. i pankrotimenetluses pärast
§-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist.
lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles 6 Tsiviilasi 2-22-4766 võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist
08.08.2022 koostatud pankrotimenetluse kulude kalkulatsioonis taotles haldur tasu toimingutasuna. Haldur palub määrata tasu toimingutasuna summas 558,98 eurot, millele lisandub käibemaks 111,79 eurot, kokku 670,77 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 670,77 eurot, sh käibemaks 111,79 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Samuti kinnitab kohus pangaülekande teenustasuna tasutava kulu 0,38 eurot ja kulu kanda pankrotivara arvel. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. K. K. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma
Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, võlgnik on andnud
Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud
7 Tsiviilasi 2-22-4766
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada K. K. i kohustustest vabastamise menetluse.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldaja kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldaja esitanud vastuväiteid sellele, et K. K. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on 04.07.2022 andnud kirjaliku nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb K. K. i ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab K. K. i esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 järgi peab
K. i töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
K. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal aastal hiljemalt 15. detsembril. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui K. K. i sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.