Obsah (14)

§ 155§ 143§ 41§ 113§ 88§ 142§ 145§ 403§ 367§ 35§ 42§ 44§ 101§ 94

Tsiviilasi nr 2-21-8387 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-8

§ 155

lg 1 järgi, seega on tema puhul tegemist tarbijakäenduslepinguga

§ 143lg 1 mõttes, kuna kostja II on füüsiline isik.

12. Kostja II leiab, et viivisekokkulepe, millega lepiti kokku intressimäär 29,04% aastas on tühine ning eraisikust tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Tühise tingimuse asemel tuleb kohaldada seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut (

§ 41lg 2).

13. Kostjad nõuavad seadusjärgse intressimäära kohaldamist, milleks on

§ 113lg 1 kohaselt 8% aastas.

Kostjad leiavad, et viiviste nõudmine viivisemääras 0,5% päevas ei ole kooskõlas kehtivate seadustega. Arvestuslik intress perioodi 20.02.2020. a – 17.08.2020. a eest oleks kostjate arvates 1073,04 eurot.

§ 113lg-s 1sätestatud määras arvutatav viivis perioodil 21.03.2020.

a – 08.03.

1. a on 2177,39 eurot.
2. Kostjad leiavad, et liisingulepingu punktis 7.1 määratud maksete tasumise järjekord on ebamõistlik ning üleliia koormav ning võlgnevuse tasumise järjekord tuleb kindlaks määrata vastavalt

§ 88lg-s 6 sätestatule.

1. Hageja poolt tehtud lisakulud summas 2781,91 eurot ei olnud vajalikud ning hageja ei ole neid kulusid tõendanud. Hageja nõuded hooldus- ja vahenduskulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja pole andnud kostjatele täiendava tähtaega liisingueseme tagastamiseks, vaid sai selle oma valdusesse vahendaja abil ülesütlemiseteate saatmisega juba samal päeval ehk 17.08.
2. a. Samuti jääb arusaamatuks vahendustasu hind summas 745 eurot.
3. Hageja on märkinud, et liisingueseme väärtus liisinguandjale tagastamise hetkel oli 18 500 eurot. Kostjad on seisukohal, et 02.09.
4. a hageja poolt esitatud hindamisakt on ebatõene, kuna auto hindaja on ebakompetentne, hindamisakt ei vasta Eesti Liisingühingute Liidu liikmete ja Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu liikmete poolt kinnitatud juhendile. Nimelt pole hindaja hindamisaktile lisanud hinnatava sõiduki minimaalselt neli fotot ega kogunud infot sarnaste modifikatsiooniga sõidukite pakkumiste kohta enimlevinud kasutatud sõidukite müügiportaalidest. Hindamisaktile pole märgitud hindaja nimel sõiduki ülevaatuse teostanud ja akti koostanud isiku(te) ees-ja perekonnanimi(ed) nagu seda nõuab juhend sõidukite hindamiseks. Kostjad on seisukohal, et auto turuväärtus oli 30 000 eurot. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSELE (tl 57-59, 83-85)
5. Hageja ei ole nõus kostjatega, et XX.XX.XXXX käenduslepingu sõlmides ei ole kostja II tegutsenud majandus- või kutsetegevuses

§ 155

lg 1 järgi, seega on tema puhul tegemist tarbijakäenduslepinguga

§ 143lg 1 mõttes, kuna kostja II on füüsiline isik.

Lähtuvalt äriregistri väljavõttest on kostja II ATK Invest OÜ XXX, seega osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene

tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. 3 18. Viivisekokkulepe, millega lepiti kokku intressimäär 29,04% aastas ei ole tühine ega eraisikust tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Samuti ei ole viivise kokkulepe tühine

42 lg 3 p 5 alusel. 19. Kostjate seisukoht, et võlgnevuse tasumise järjekord tuleb kindlaks määrata vastavalt

§ 88lg-le 6 sätestatule, on puudulik.

Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe tasumise järjekorra kohta ja ebaselgeks jääb, mis on kostja arvates esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuseks, mis on kõige vähem tagatud kohustuseks, mis on võlgnikule kõige koormavamaks kohustuseks ja mis on varem tekkinud kohustuseks.

1. Kostjate väide, et hageja pole andnud kostjatele täiendava tähtaega liisingueseme tagastamiseks ei vasta tõele. 05.08.
2. a kirjas hoiatas hageja kostjaid liisingulepingu ülesütlemise kohta ning palus hageja teavitada sõiduki asukoht. Kuni 17.08.
3. a oli kostjal aeg liisingueseme vabatahtlikuks tagastamiseks.
4. Kostjate järeldus, et hageja peab tõendama kahju olemasolu, on arusaamatu. 12.06.
5. a Riigikohtu lahendis nr 2-18-7296 (p 23) on öeldud, et võlausaldaja peab tõendama kahju olemasolu põhivõlast suurema viivisenõude korral. Antud juhul nõuab hageja 15.09.
6. a hagi täpsustuses viiviseid põhivõlaga võrdses summas ehk 9 252,39 eurot.
7. Sõiduki hindamise akti 17.08.
8. a kohaselt oli liisingueseme väärtuseks 18 500 eurot, mis oli õiglane hind selle auto jaoks, kuna auto oli tehniliselt XXX ja XXX. Autol esinesid mitmed XXX, mis mõjutasid sõiduki väärtust ning auto ei saanud läbida tehnoülevaatust.
9. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu liikmete poolt kinnitatud juhend kannab soovitusliku iseloomu. Eesti Liisingühingute Liit on vabatahtlik MTÜ ja hagejal ei ole kohustust teha hinnangu vastavalt selle juhendile. Ei oma tähendust, et firma XXX on uus ning

-ist ei tulene, et hindaja peab omama vastavat sertifikaati sõidukite hindamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hageja loobus põhivõla nõudest summas 18 500 eurot, hüvitisest laenuintresside tasumisega viivitamise eest summas 1162,60 eurot ja leppetrahvist summas 2775,24 eurot, kokku 22 437,84 eurot (tl 69, 72) ning esitas viivise nõude summas 9252,39 eurot. Kohus võtab hagist osaliselt loobumise vastu ning lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse hageja nõude osas summas 13 185,45 eurot (18 500 + 1162,60 + 2775,24 – 9252,39).
2. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
3. Poolte vahel on vaidlus järgmiste asjaolude üle: - Kas kostja II puhul on tegemist tarbijakäenduslepinguga võlaõigusseaduse (

) § 143 lg 1 mõttes või mitte? - Kas 02.09.

1. a hageja poolt esitatud hindamisakt liisingueseme kohta on ebatõene ja kui suur oli liisingueseme väärtus liisinguandjale tagastamise hetkel? - Kas lepingu tüüptingimused on tühised ning kohaldub seadusejärgne intress ja viivis? - Kas hageja on tõendanud sõiduki liikluskindlustuse, müügi vahenduse, keemilise puhastuse, remondi ja kindlustuskulusid ja nende vajalikkust summas 2781,91 eurot?
2. Hageja nõue kostja I vastu tuleneb XX.XX.XXXX XXX ja ATK Invest OÜ vahel sõlmitud liisingulepingust nr XXX (tl 7-12) ja kostja II vastu XX.XX.XXXX XXX ja T. K. vahel sõlmitud käenduslepingust nr XXX (tl 14).
3. Kohus ei nõustu kostjate väitega selle kohta, et neile ei antud täiendavat tähtaega liisingueseme tagastamiseks. XXX on saatnud kostjatele 16.03.
4. a ja 15.06.
5. a 4 (tl 20-21) liisingulepingu ülesütlemise hoiatused, kus on märgitud, et lepingu ülesütlemise korral tuleb liisinguese XXX üle anda. Leping öeldi üles 17.08.
6. a (tl 22). Liisingulepingu p 11.2 järgi lepingu ülesütlemisel punkti 11.1 alapunktides toodud alusel, kohustub liisinguvõtja tagastama liisinguandjale liisingueseme seitsme kalendripäeva jooksul alates lepingu ülesütlemisest. Seega oli kostjatele juba lepingu sõlmimisel teada liisingueseme tagastamise tähtaeg ning see ei saanud tulla neile üllatusena.
7. Samuti märgib kohus, et asjakohane ei ole kostja väide selle kohta, et võlgnevuse tasumise järjekord tuleb kindlaks määrata

§ 88

lg 6 järgi, kuna

§ 88

kohaldamise eelduseks on võlgnikul mitme kohustuse olemasolu võlausaldaja ees, mida antud juhul ei esine.

1. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt liisingueseme võõrandamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlga kokku summas 25 392,01 eurot, millest põhivõlg on 9252,39 eurot, intressid 3875,32 eurot, viivised 9252,39 eurot, lepingutasu 150 eurot, võla sissenõudmiskulud, meeldetuletus kirjade eest 80 eurot ja liisingu eseme realiseerimiseks vajalikud kulud 2781,91 eurot.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas 24.09.
3. a hageja ja kostja II sõlmitud kokkuleppes kostja I kohustuse täitmiseks antud kostja II käendus on tarbijakäendus

§ 143lg 1 mõttes või mitte.

32. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (

§ 142

lg 1).

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 145lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

33. Käenduslepingu nr XXX (tl 14) p 1.1 ja 1.2 järgi vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I (põhivõlgnik) ja hagejal on õigus nõuda kostjalt II kohustuse täitmist, sh vastutab kostja II

§ 145

lg 2 järgi ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige leppetrahvi, viivise, kahju samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest. 34.

§ 142

lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks käesoleva lepingu järgi on 73 000 eurot. 35.

§ 143järgi tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

Poolte vahel sõlmitud käenduslepingust nähtuvalt on käenduslepingule alla kirjutanud kostja II ja kuna kostja II on füüsiline isik, siis on tegemist tarbijakäenduslepinguga

§ 143

lg 1 järgi ning kohaldamisele kuuluvad mh tarbijakrediidilepingu (

§ 403jj) sätted.

36. Seadus (

§ 367

lg 3) kohustab liisingueseme liisinguandjale jäämisel arvestama hüvitisnõude esitamisel eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal, mitte selle müügihinda. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 367

lg 3 kohaselt tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, kulutuste hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel

§ 367

lg-test 1 ja 2 tulenevast liisinguandja nõudest maha arvata liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal (vt nt Riigikohtu

1. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 17).
2. Kohus on seisukohal, et kohtus leidis tõendamist hageja poolt märgitud liisingueseme hind summas 18 500 eurot seisuga 17.08.
3. a XXX hindamisaktiga. Kostjad on küll vaidlustanud sõiduki hinna, kuid ei ole kohtule vastupidiseid tõendeid esitanud ning on loobunud nende esitamisest (tl 99).
4. Kostjad on ka viidanud lepingu tüüptingimustele ja sellele, et intressi ja viivise kokkulepe on tühine. 5
5. Liisingulepingu üldtingimused võivad olla tüüptingimused

§ 35

mõttes, mistõttu tuleb üldtingimuste p 11.11, mille kohaselt on viivisemäär 0,5%, päevas kehtivust hinnata

§ 42

järgi, mille lg 1 näeb ette, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. 40. Riigikohus on leidnud, et võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Seega laieneb

§ 42lg 3 ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele.

Kui

§ 42

lg 3 kohaselt tuleb samas sättes nimetatud tüüptingimused lugeda tarbijast lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks, siis

§ 44

kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1150-06).
3. Kohus leiab, et kostjad ei ole põhjendanud eelviidatud lepingu punktis 11.11 sätestatud viivisemäära ebamõistlikult kahjustavat iseloomu ning arvestades lepingu sõlmise eesmärki, olemust ning kaaludes lepingupoolte huve, ei saa pidada üldtingimusi ühte lepingupoolt ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult kahjustavaks.
4. Intressi kokkulepe on lepingu p 1.6 põhitingimuste osas ning

§ 42

kontekstis ei saa hinnata intressi kui tasu suurust krediidi eest ebamõistliku tüüptingimusena

§ 42

lg 2 järgi, kuna see puudutab nii lepingu põhieset kui ka hinna ja üleantu väärtuse suhet. 43.

§ 101

lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 44. Kostjad leiavad, et liisingulepingu p-s 11.11 kokkulepitud viivise kokkulepe on tühine ebamõistlikult kõrge viivisemäära tõttu. Kostjad paluvad jätta esitatud viivisnõue rahuldamata ning paluvad esitatud viivist

§ 113lg 8 ja § 162 alusel vähendada.

45. Lepingu p 11.11 järgi on pooled kokku leppinud viivises määraga 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kohus on seisukohal, et kuigi lepingus sätestatud viivisemäär on oluliselt kõrgem

§ 113

lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Kostja I on liisingulepingu sõlminud majandustegevuses, kostja II on kohustust vabatahtlikult käendanud, tegemist ei ole erakordse ja lepinguvabadust kuritarvitava tingimusega. Seega leiab kohus, et viivise kokkulepe on kehtiv. Hageja nõuab kostjatelt viivist perioodi 21.03.2020. a kuni 25.05.2021. a eest (tl 73) põhinõudega võrdses summas 9252,39 eurot. Seega on hageja juba ise viivist vähendanud. 46.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3. Liisingulepingu põhitingimuste p-s 1.6 on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 29,04%, milleks on perioodi 20.03.
4. a kuni 17.08.
5. a eest 3875,32 eurot, mis kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele. 6 48.

§ 367

lg 4 järgi liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

1. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjate seisukoht, selle kohta, et kulutused sõiduki liikluskindlustuse, müügi vahenduse, keemilise puhastuse, remondi ja kindlustuskulude eest ei ole vajalikud ja tõendatud. XXX arve nr XXX;06.10.2020 järgi (tl 29) on sõidukile teostatud põhjalik puhastus summas 168 eurot, XXX poolt esitatud arve nr XXX;26.10.2020 järgi on sõiduki varuosade ja remondikulu kokku 1862,32 eurot (tl 30), XXX arve nr XXX;02.03.2021 (tl 31) on kulu liikluskindlustuse ja vahenduse müügi eest 745 eurot ja kindlustuskulu 6,59 eurot XXX kindlustusmaakleri arve nr XXX;18.08.
2. a järgi (tl 32).
3. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu p kohaselt 11.10 peab liisinguese olema tagastamise hetkel samas seisukorras ja komplektsuses, milles liisinguese oli selle üleandmise hetkel, arvestades normaalset kulumist. Kui tagastatav liisinguese ei vasta lepingu tingimustele, kõrvaldab liisinguvõtja omal kulul puudused või tasub liisinguandjale puuduste kõrvaldamise ning hooldus- remondi- ja taastamistööde maksumuse ja leppetrahvi.
4. Kohus on seisukohal, et eelpoolnimetatud arvetega on tõendatud, et hageja on liisinguesemele vastavad kulutused summas 2781,91 eurot teinud ning tulenevalt liisingulepingu p-st 11.10 ja

§-st 367 lg 4 tuleb kostjatelt solidaarselt need kulutused hageja kasuks välja mõista.

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 25 392,01 eurot, millest põhivõlg on 9252,39 eurot, intress 3875,32 eurot, viivis 9252,39 eurot, lisakulud 2781,91 eurot, võla sissenõudmiskulud 80 eurot ja lepingutasu 150 eurot. Menetluskulud
2. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
4. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 900 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1350 eurot (kokku 11,25 töötunni ulatuses arvestusega 120 eurot tund), millele käibemaksu ei lisandu.
5. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 25 000 eurot kuni 50 000 eurot tasuda riigilõivu 900 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud 900 eurot, seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostjate poolt hüvitamisele.
6. Kuigi kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, peab lepingulise esindaja kulu suurus, mis vastaspoolelt välja mõistetakse, vastama tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
7. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades, et hageja on mitmel korral oma nõuet täpsustanud ning pärast kostjate vastuväidet ka osaliselt nõudest loobunud ja vastukaaluks viivisenõude esitanud, ei pea kohus nende toimingute tegemiseks kuluvat ajakulu põhjendatuks ning loeb 7 hagiavalduse koostamisega seotud toimingud kogumis põhjendatuks 4 tunni ulatuses (sh hagi täpsustamise koostamise ajakulu).
8. Seega peab kohus, arvestades vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid (hagiavalduse koostamine, kostjate vastusele seisukoha koostamine, istungil osalemine ja menetluskulude nimekirja koostamine) ning nende vajalikkust, mahtu ja sisu, põhjendatud ajakuluks kokku 7,25 tundi summas 870 eurot (7,25 tundi x 120 eurot) (ilma käibemaksuta).
9. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1770 eurot.
10. Seega on põhjendatud kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1770 eurot ilma käibemaksuta (900 eurot riigilõiv + 870 eurot lepingulise esindaja kulud).
11. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel I ja II solidaarselt tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 8