lg 1 järgi Lühimenetluses Natalia Duškina Süüdistatav Andre Reino ik: 39506040257, xxxx kodanik, xxxx, töökoht xxxx, kannab karistust xxxx, xxxx, elukoht enne karistuse kandmisele asumist: xxxx. tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.07.2022 kuni 09.07.2023, KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 11.12.2021, s.o 1 päev Varasem karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Harju Maakohtu 02.02.2021 otsusega 1-20-9420
MS § 238 lg 2 kohaselt 4 kuud;
lg 1 alusel kandmisele kuuluv vangistus 3 kuud 27 päeva.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju MK 27.02.2020 otsusega 1-20-1555 mõistetud ärakandmata karistusse võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 3 kuud ja 26 päeva ning rahaline karistus 51 päevamäära ulatuses, s.o 535, 50 eurot, mis kuulus täitmisele iseseisvalt. Vangistus jäeti
lg 1, 3, 5 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat, kontrollnõuete täitmise kohustusega, mis tulenevad
lg 1 p 1–6 ning
1 Pärnu Maakohtu 09.07.2022 kandmata karistus täitmisele, alguseks loeti 08.07.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Andre Reinole mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.
lg 2 ja § 75 lg 5 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.02.2021 otsusega nr 1-20-9420 mõistetud ja Pärnu Maakohtu 09.07.2022 määrusega täitmisele pööratud karistusega, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.02.2021 otsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu 09.07.2022 määrusega täitmisele pööratud vangistuse ärakandmata osa 10.01.2023 seisuga, s.o vangistus 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 4 (neli) päeva ja Harju Maakohtu 02.02.2021 otsusega mõistetud liitkaristuse osaks olev rahaline karistus 51 (viiskümmend üks) päevamäära ulatuses, s.o 535 (viissada kolmkümmend viis) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o Andre Reino kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.12.2021, s.o 1 (üks) päev, lugedes mõistetud ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 3 (kolm) päeva, millise ärakandmist arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.01.2023. Liitkaristuse osaks olev tasumata rahaline karistus 51 (viiskümmend üks) päevamäära ulatuses, s.o 535 (viissada kolmkümmend viis) eurot ja 50 (viiskümmend) senti viiakse
lg 2 alusel täide iseseisvalt.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada Andre Reino suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolm) kuuks.
kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kriminaalasja kohtueelsel menetlusel 09.07.2022 Andre Reino suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kuni 09.07.2023 tühistada vangistuse täitmisele pööramisest tulenevalt tõkendi kohaldamise aluse äralangemise tõttu. Andre Reinolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087 (tuhat kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 200 (kakssada) eurot ja 40 (nelikümmend) senti ning kohtumenetlusel 129 (sada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, kokku kaitsjale makstud tasu 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulu 49 (nelikümmend üheksa) eurot; s.o kokku menetluskulu 1466 (tuhat nelisada kuuskümmend kuus) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Andre Reino, 1-227933, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse 2 kohtuistungil kätteandmise võimatusel Andre Reinole tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi nr 7.1-3/434 kulu 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. SÜÜDISTUSE SISU Andre Reinot süüdistatakse selles, tema juhtis tahtlikult 11.12.2021 kella 01.35 ajal Harjumaal Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 35. kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Xxxx, reg-nr xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove: indikaatorvahendi lugem 1,12 mg/l; isikul veres etanooli 2,51 mg/g, ±0,06, s.o vähemalt 2,45 mg/g, k=2). Sellise tegevusega rikkus Andre Reino liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Andre Reino toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde. Süüdistatav taotles enda ülekuulamist ning selgitas, et valis 11.12.2021 enda kaaslaseks alkoholi. Tarvitas alkoholi erinevatel põhjustel, viibis erinevates sotsiaalüksustes, programmides. Tundis üksindust ning tarvitas alkoholi ja otsustas Haapsalu Kutsehariduskeskusest sõita Tallinna. Tunnistaja tegi politseile väljakiutse ja politsei tuli kohale. Sai teada, et auto viiakse politsei parklasse ja teda kainestusmajja. Juhtimisõigus on alates 2020.st aastast. Juhtimisõigus on vajalik eelkõige töötamiseks xxxx. Töötas Xxxx xxxx kolm kuud, töö lõppes 11.12.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Andre Reino juhtis 11.12.2021 kella 01.35 ajal Harjumaal Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt.
Andre Reinole
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatav ülekuulamisel ütlusi anda ei soovinud. Samas nähtub tunnistaja M. J.e ütlustest, et nägi enda ees liikumas sõidukit, mille juht ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ning hiljem tuvastati, et sõidukit juhtis süüdistatav, kellel tuvastati alkoholijoove. Arvestades süüdistatava seisundit ning joobe suurust saab asuda seisukohale, et süüdistatavale oli üheselt aru saadav, et ta on juhile keelatud seisundis ning sellest saab järeldada, et süüdistatav oli eelnevalt suures koguses alkoholi tarvitanud. Seega ei saanud talle tulla ka üllatuseks, et sisse joodud alkohol tekitab joobe. Isikuna, kellele on omistatud juhtimisõigus, on ta teadlik ka sellest, et sellises seisundis sõiduki juhtimine on keelatud ning selline käitumine karistatav. Sellest järeldab kohus, et Andre Reino käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Andre Reino pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd süüteokoosseisu sanktsiooni puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 26-27) nähtub, et süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning süüdistatavat on kahel korral karistatud varguste toimepanemise eest süstemaatiliselt. Andkeetandmete kohaselt süüdistatav ei tööta ning kannab täitmisele pööratud pikemaajalist vangistust. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta (tl 20) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 2019 aasta jooksul oli 6115 eurot. Süüdistatava enese sõnade kohaselt töötas ta viimati
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud, millest loeti ära kantuks eelvangistus 3 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti vangistus 3 kuud ja 27 päeva.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 27.02.2020 otsusega nr 1-20-1555 otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva ning tasumata rahaline karistus 51 päevamäära ulatuses ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti vangistus 2 aastat 3 kuud ja 26 päeva ja rahaline karistus. Mõistetud vangistus jäeti süüdimõistetu suhtes
lg 1, 3 ja 5 alusel 3 aastase katseajaga kohaldamata ning süüdimõistetu allutati elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile. Pärnu Maakohtu 09.07.2022 määrusega pöörati ärakandmata vangistus täitmisele karistuse kandmise aja algusega alates 08.07.2022. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime Harju Maakohtu 02.02.2021 otsusega määratud katseajal, tuleb taaskord kohaldada
lg 2 sätteid.
lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita Harju Maakohtu 02.02.2021 otsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu 09.07.2022 määrusega täitmisele pööratud karistuse ära kandmata osa kohtuotsuse kuulutamise kuupäevale eelneva aja seisuga, s.o 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva ning Harju Maakohtu 02.02.2021 otsusega mõistetud liitkaristusena osana mõistetud ja tasumata rahaline karistus 51 päevamäära, s.o 535, 50 eurot, mis viiakse
Lisakaristus Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude 7 toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on juba eelpool hinnanud üle keskmisena
Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu on kohus analüüsinud juba eelpool. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et kriminaalasja materjalide kohaselt tuvastati süüdistataval alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 2,45 mg/g, mis ületab LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud alkoholijoobe alammäära oluliselt, s.t süüdistatav oli sõidukit juhtides keskmises joobes. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba LS § 224 lg 1 või lg 2 sätestatud väärtegude, s.o lubatud alkoholipiirmäära ületamise puhul. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole, mistõttu karistusandmed lisakaristuse kohaldamist rakendama ei sunniks. Samas peab kohus vajalikuks kohtupraktikast tulenevalt rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kuivõrd süüdistatava veres tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 2,45 mg/g, siis on tegemist mitte piirmäära olulise ületamisega, vaid alkoholijoobega, mis oli keskmine ning sellises seisundis sõiduki juhtimine näitab isiku hoolimatut suhtumist oma teosse. Peale selle peab karistuse mõistmisel arvestama ka üldpreventiivse eesmärgiga, s.o õiguskorra kaitsmise huvidega ja selleks on ka eesmärk kaitsta liikluskorda, mille eiramine põhjustab ohu teistele liiklejatele. Seejuures peab karistus andma ka üldsusele signaali selle kohta, et liiklust ohustanud juhid kõrvaldatakse lisakaristust kohaldades liiklusest, mis peaks suurendama ka teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades seda, kuidas süüdistatav tunnistajate ütluste kohaselt sõidukiga liikles ja sellega toime ei tulnud, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on käesolevas kriminaalasjas oluline ka üldpreventiivsest eesmärgist lähtuvalt ja kõik asjaosalised saavad aru, et selline käitumine ei jää karistuseta ja selline ohtlik juht kõrvaldatakse ka mõneks ajaks liiklusest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine on mitte ainult põhjendatud, vaid ka vajalik. Kuigi süüdistatav väitis, et talle on juhtimisõigus vajalik töö tegemiseks, viidates sellele, et ta töötas xxxx ja saaks vangistuse kandmiselt vabanemise järgselt taas töötada xxxx, leiab süüdistatav, et selline põhjendus ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmisel. Juhtimisõigust ei saa ära võtta vaid
lg 2 sätestatud asjaolu esinemisel, kuid käesolevas kriminaalasjas sellise asjaolu esinemist tuvastatud ei ole. Kui isikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik, käitub isik juhina liikluses viisil, mis välistab teiste liiklejate ja nende vara ohustamise ja juhtimisõigusest ilmajäämise. Käesoleval juhul käitus süüdistatav täpselt vastupidi. Lisaks selgitas süüdistatav, et ta töötas xxxx vaid kolm kuud ning see töö lõppes kuriteo toimepanemise päeval, s.o 11.12.2021. Seega arvestades seda, et süüdistatav peeti 8 tagaotsitavana kinni 08.07.2022, siis on xxxx töötamisest käesolevaks ajaks möödunud üle aasta ning kohtul puudub igasugune veendumus selles, et pärast kaheaastase vangistuse ärakandmist, s.o kolme aasta möödumisel viimasest xxxx töötamise ajast saab süüdistatav uuesti xxxx töötada. Süüdistatava karistuse kandmiselt vabanemise ajaks võib olla väga palju muutunud nii majanduslikus mõttes kui ka süüdistatava mõttelaadis. Seega ei saa kohus süüdistatava põhjendustega juhtimisõiguse vajalikkusest arvestada. Arvestades aga süüdistatava karistusandmeid ning süüdistatava kahetsust, peab kohus võimalikuks vaatamata üle keskmise süüle kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, joobe tuvastamise kulu, ekspertiisikulu ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Joobeseisundi tuvastamiseks tehtud uuringud (saatekiri ja selle lisa 37T tl 9) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove, s.o süüteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud jätta süüdistatava kanda täies mahus. Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi süüdistatava sissetulek on olnud väike ja varasem rahaline karistus on jäetud tasumata, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavat varem korduvalt kohtu poolt karistatud, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Kohtueelsel menetlusel on määratud süüdistatava terviseseisundi ja süüdivuse tuvastamiseks ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mis oli täiendav menetluskulu. Kohus leiab, et ekspertiisi määramine oli süüdistatava terviseandmeid arvestades vajalik, tuvastamaks seda, kas süüdistatav on süüdiv või kas ta vajab sundravi. Kuivõrd ekspertiistulemus viitas süüdistatava süüdivusele ning tuvastati, et süüteo toimepanemise ajal oli süüdistatav võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning ta tegutses tavalises alkoholijoobe seisundis, leiab kohus, et tekkinud menetluskulu oli põhjendatud, kuivõrd selle tulemusel oli võimalik otsustada edasise menetluse kulg. Samas leiab kohus, et tegemist ei ole ekspertiisiga, mis aitas kaasa kriminaalasja lahendamisele, kuivõrd sellega ei kogutud süüdistatava süüd kinnitavaid 9 tõendeid, vaid tuvastati kriminaalmenetluse jätkamise võimalikkus, mistõttu ei pea kohus õigeks selle menetluskulu väljamõistmist süüdistatavalt ning see menetluskulu tuleb jätta süüdistatavalt välja mõistmata ning KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel riigi kanda. Kohus leiab, et välja mõistetavate menetluskulude suurusest ja süüdistataval püsiva legaalse sissetuleku puudumisest ning mõistetava liitkaristuse pikkusest lähtuvalt esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus saab aru, et süüdistatav ei pruugi ka pikaajalist vanglakaristust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud ja saada sissetulekut, kuid pikemat tähtaega menetluskulu hüvitamiseks kohus anda ei saa, kuivõrd seadus ei võimalda pikema tähtaja määramist. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.