Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatavad A.S, isikukood XXX, elukoht: XXX, viibib vahi all Vanglas, ei tööta, algharidusega; EV kodanik; emakeel: eesti keel; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Kaitsjad Gennadi Kull Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.S
lg.2p.4 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
Harju Maakohtu poolt kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta võrra ning liitkaristuseks mõista 5 aastat ja 6 kuud vangistust.
A.S suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista A.S ’ilt riigituludesse sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 695,05 eurot ja kaitsjatasu 249,26 eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-11-8620, sundraha, kaitsjatasu. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel kohtmenetluse pool, süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 02.01.2012.a. Asjaolud ja menetluse käik: A.S-i süüdistatakse selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna 16.05.2011 kella 00:10 ajal Tallinnas XXX trepikojas korter 6 ukse juures nõudis, et tema tuttava elukaaslane KB lubaks tal tema korteris ööbida. Kui KB keeldus ja lubas kutsuda politsei, siis esitas A.S nõudmised uuesti, ähvardades keeldumise korral KB tapmisega, kuni KB nõustus lubama A.S-i korterisse ööbima, kuid ise võttis jope ja hakkas korterist lahkuma, kuna kartis A.S-i, kes oli alkoholijoobes ning agressiivne ja kelle varasematest röövimistest oli KB teadlik. Lahkumisel hoidis KB kätt, milles oli mobiiltelefon, jope taskus. A.S tiris KB käe koos mobiiltelefoniga jope taskust välja ning võttis jõuga mobiiltelefoni Samsung SGH-U900, milles oli ZEN-kõnekaart abonentnumbriga XXX ja mälukaart 512 MB, koguväärtusega 63,91 eurot, enda kätte. KB proovis telefoni tagasi võtta, kuid selle takistamiseks lükkas A.S ta kuklaga vastu seina, millest KB tundis füüsilist valu, samuti ähvardas KB tapmisega, kui viimane teatab toimunust politseile. Pärast seda jooksis A.S koos telefoniga ära ning hiljem hakkas telefoni ise kasutama. Oma tegevusega A.S , varem röövimise toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil füüsilise ja psüühilise vägivallaga, mis on kvalifitseeritav
2 A.S ennast
lg.2 p.4 järgi süüdi ei tunnistanud, kuid tunnistas telefoni äravõtmist kannatanult. Samale seisukohale asus ka A.S ’i kaitsja ning palus süüdistatava tegevus ümber kvalifitseerida avalikuks varguseks. Kohtus andsid ütlusi järgmised isikud: Süüdistatav A.S andis ütlusi selle kohta, et kannatanut tunneb ta nende ühise tuttava kaudu. Ta oli mitmeid päevi ohtralt alkoholi tarvitanud ning läks siis 16.05.2011.a. kannatanu juurde. Algselt soovis ta üldse kohtuda kannatanu elukaaslasega hüüdnimega Karu, kuid kuna teda ei olnud, soovis A.S, et kannatanu annaks talle selgituse teises kriminaalasjas tema vastu antud tunnistuste kohta, millised A.S-i hinnangul olid valed. Selle peale kannatanu palus tal lahkuda ning lubas kutsuda politsei. Ta võttiski telefoni taskust välja ning A.S, kes oli tingimisi karistatud, tahtmata uusi probleeme, võttis kannatanult telefoni ära ning lahkus. Mingisugust vägivalda ta ei tarvitanud. Ei olnud isegi mingit füüsilist kontakti. Kui ta oleks tõesti kannatanut vastu seina lükata tahtnud, oleks kannatanul pea katki läinud. Kannatanu hüüdis talle järgi, et andku ta telefon tagasi, kuid telefoni ta kannatanule ei tagastanud, vaid pani sinna oma SIM kaardi ning hakkas seda kasutama. A.S möönis, et oli sedavõrd purjus, et ei teadnud isegi, miks midagi teeb. Purjus oli ta ka järgmisel päeval, kui politsei ta kinni pidas. Kannatanu KB andis ütlusi selle kohta, et teab A.S-i oma elukaaslase HK kaudu, kuid läbikäimist temaga ei ole. 16.05.2011.a. tuli A.S, olles alkoholijoobes kannatanu juurde sooviga kohtuda Karuga, kuid kuna viimast ei olnud, soovis ta hoopiski ööseks jääda. Kannatanu keeldus ja ütles A.S-ile, et ei taha teda sinna, kuna ta on purjus ning kannatanu kardab teda. Kuna A.S ei lahkunud ja üritas ennast korterist sissepressida, sai kannatanu ta niikaugele, et läksid koridori edasi suhtlema. Koridoris hakkas A.S aru pärima ka eelmises kriminaalasjas kannatanu polt antud ütluste kohta. Kannatanul oli jope seljas, taskus telefon, mille võttis välja, et kella vaadata ning seejärel pani telefoni taksusse tagasi. A.S nägi seda, võttis kannatanust kinni, läks kähmluseks, mille käigus A.S tiris kannatanult telefoni käest ja lükkas ta peaga vastu seina nii, et kannatanul oli valus. Kannatanu hinnangul oligi tema lükkamine vastu seina tingitud sellest, et ta proovis oma telefoni tagasi saada ning A.S lükkas ta endast eemale. Kannatanu hinnangul oli A.S sedavõrd tugevas alkoholijoobes, et ei andnud endale aru, mida teeb. Telefon oli Samsung SGH-900 , mälukaart oli 512 MB, väärtusega 63,91 eurot. Telefoni sai kannatanu politseist tagasi. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid ja muid dokumente: kahtlustatava A.S-i kahtlustatavana kinnipidamiseprotokoll
Kannatanu ütlustes ei ole põhjust kahelda, kuna ei kaitsja ega prokurör ei tuvastanud tema ütlustes vastuolu ka kohtueelses menetluses antud ütlustele, seega saab lugeda, et KB ütlused on olnud ühesed kogu kriminaalasja uurimise vältel. Seevastu tuleb A.S-i ütlused osas, et mingit füüsilist vägivalda ei toimunud, lugeda ennastõigustavaks ning võib eeldada, et kuriteo ümberkvalifitseerimist soovib A.S üksnes soovist vastutada kergema karistusliigilise kuriteo toimepanemise eest. Veel on A.S ütlused kaheldavad kohtu jaoks ka seetõttu, et ta on ise kinnitanud oma tugevat alkoholijoovet. Nii ütles A.S kohtule, et oli päevi enne sündmust järjepidevalt alkoholi tarvitanud, purjus oli ta ka järgmisel päeva, kui politsei ta kinni pidas. Kohtu hinnangul on üsnagi eluline järeldada, et sellises päevi kestnud alkoholi tarbimise tulemusena ei suuda inimene oma käitumises olla adekvaatne ning ei pruugi tajuda oma füüsilise käitumise tugevust. Seevastu on KB, hoiatatuna valeütluste andmise eest, kindlalt korduvalt kohtuistungil väitnud, et A.S tõukas teda vastu seina, ta lõi oma pea ära ja tundis valu. Kuigi kaitsja proovis viidata asjaolule, et mitte ühegi arstliku kinnitusega pole peapõrutus tõendatud ning kannatanu väitis, et tal järgmisel päeval pea enam ei valutanud, ei oma kohtu hinnangul nimetatud väide tähtsust. 14. jaanuari 2003. a otsuses nr 3-1-1-131-02 väljendatud seisukohale, mille kohaselt vägivald on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. See võib ilmneda nii kehalises väärkohtlemises (
), piinamises (
), kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises (
Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süükohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Vägivalla 4 kasutamisel on tegemist röövimisega. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Füüsilise vägivalla all peetakse ka silmas löömist, mis on inimese keha järsk ühekordne mehhaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine ning
Tulenevalt
lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:
Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. A.S on varem 3-l korral karistatud isik. Vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Käesoleva I astme kuriteo pani ta toime katseajal.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, siis suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. A.S oli tunnistatud süüdi Harju Maakohtu 24.03.2011.a. otsusega
lg.2p.4;§ 199 lg.2p.4,5,9;§ 202 lg.2 järgi ja karistatud 2 aasta ja 8 kuulise vangistusega, millest koheselt kuulus ärakandmisele 8 kuud vangistust. Vaatamata sellele pani ta juba 16.05.2011.a. öösel alkoholijoobes toime uue kuriteo, so samuti röövimise. Seega tuleb A.S-i karistada vangistusega. Võttes arvesse, et A.S tegutses kaudse tahtlusega, kuriteoga kahju ei tekitatud ning seda, et süüdistatav on ka vabandanud kannatanu ees, leiab kohus, et mõistetav karistusmäär võib karistuseesmärkide saavutamiseks olla miinimumilähedane. Kohus juhindub KrMS §§ 311- 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 5 Tarmo Käi Rahvakohtunikud Ülle Parmas 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.