1-15-8272/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8272 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus süüdimõistetu V.G karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu V.G (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. aprilli 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 4 Viru Maakohus 22.01.2016 otsusega tunnistas V.G süüdi KarS § 331 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jättis kohus vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et V.G ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning lg 2 p-des 2,21 nimetatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Katseaja alguseks loeti 22.01.
6. 22.04.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande. Ettekandest selguvalt rikkus V.G kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ametnik tegi kohtule ettepaneku määrata süüdimõistetule lisakohustuseks osalemine sotsiaalprogrammis. Viru Maakohus 29.04.2016 määrusega kriminaalhooldaja taotluse rahuldas ja kohustas V.G KarS § 75 lg 3 ja § 75 lg 2 p 8 alusel katseaja jooksul osalema sotsiaalprogrammis. 10.06.2016 registreeris Viru Maakohus kriminaalhooldaja teise erakorralise ettekande, milles oli tehtud ettepanek pöörata V.G karistus täitmisele. Ettekande esitamise tingis asjaolu, et süüdimõistetu oli taas rikkunud keeldu mitte tarvitada alkoholi ja jätnud 03.06.2016 ilmumata ka registreerimisele. Viru Maakohus 28.07.2016 määrusega jättis erakorralise ettekande rahuldamata, kuid pikendas KarS § 74 lg 4 alusel V.G katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 22.10.
7. 24.03.2017 esitas kriminaalhooldaja uue erakorralise ettekande, milles palus pöörata V.G-le mõistetud karistuse täitmisele. Ettekande kohaselt tuvastati 09.02.2017 kodukülastuse käigus süüdimõistetu väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,752 mg/l. Seletuses kirjutas V.G, et jõi õlut sõbra surma tõttu. Maakohtu määrus Viru Maakohus 04.04.2017 määrusega pööras V.G-le Viru Maakohtu 22.01.2016 otsusega mõistetud karistuse 6 kuud vangistust KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Lahendi seisukohad on järgmised. Kohus tuvastas, et 09.02.2017 rikkus V.G kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Rikkumist on V.G tunnistanud, tuues põhjuseks sõbra surma ning märkides, et joove ei olnud suur, ta jõi vaid klaasi õlut. Kohtu hinnangul ei ole taoline põhjendus rikkumist õigustavaks asjaoluks. Tuvastatud joovet (väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,752 mg/l) ei saa kindlasti pidada väikseks ning selle saavutamiseks peab tarvitama märkimisväärse koguse alkoholi. Tegemist on korduva samalaadse rikkumisega. Varasemate rikkumiste eest määras kohus V.G-le täiendava kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis ning pikendas katseaega 3 kuu võrra. Hoolimata sellest on V.G alkoholi tarvitamist jätkanud. Seega esinevad formaalsed alused tema karistuse täitmisele pööramiseks. V.G ühtki objektiivset takistust kohustuste täitmata jätmiseks ei olnud. Ta otsib üksnes õigustusi rikkumistele. See näitab, et süüdimõistetu ei ole huvitatud katseaja korrektsest läbimisest ega oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. Kohus andis V.G-le võimaluse kanda karistust vabaduses olles ning alludes käitumiskontrolli nõuetele. Kuriteo asjaolusid arvestades oli üheks nõudeks alkoholi tarvitamise keeld. V.G rikkus seda nõuet korduvalt ning näitas sellega, et vangistuse alternatiivina leebemate meetmete rakendamine ei ole piisav, suunamaks teda hoiduma tegevustest, mis tema puhul suurendavad uute kuritegude riski. Kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole otstarbekas ja V.G karistus tuleb KarS § 74 lg-st 4 juhindudes täitmisele pöörata. Määruskaebus Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse V.G ise. Ta taotleb lahendi tühistamist. V.G selgitab, et jõi 09.02.2017 natuke piiritusejooki lähedase sõbra matustel. Antud ajal on ta leidnud endale töö alates 04.04.
8. Sobivat töökohta otsis ta 6 kuu jooksul ega tahaks seda kaotada. Ta läbib ka alkoholivastast ravi ning leiab, et see aitab tal edasiselt hoiduda alkoholi tarvitamisest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Maakohus on oma lahendis põhjendatult tuvastanud kõigepealt selle, et V.G on katseaja jooksul korduvalt eksinud keelu vastu mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu analoogsed rikkumised jätkusid vaatamata kohtu püüdele mõjutada ja suunata teda täiendava lisakohustuse 2 2 määramise ja katseaja pikendamise teel. Viimast eksimust on V.G ise üritanud välja vabandada sellega, et tema lähedane sõber suri. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et taoline selgitus õigustavaks asjaoluks ei ole. Nimelt ei saa süüdimõistetu olukorras, kus tema karistuse täitmisele pööramata jätmise üheks tingimuseks on kohustus alkoholi mitte tarvitada, end välja vabandada isiklike katsumustega. Seda, et kohus võib tema karistuse katseaja tingimuse rikkumise tõttu täitmisele pöörata, süüdimõistetu teadis. V.G rikkumised on seega hinnatavad tahtlikena, vabandatavad need temale ei ole ja tema karistus tuleb täitmisele pöörata. Süüdimõistetu senine käitumine annab põhjuse seisukohaks, et katseaja veelkordne pikendamine või lisakohustuste panemine eesmärki ei täidaks. Karistuse täitmisele pööramata jätmiseks ei anna alust ka V.G kinnitused tööle asumisest ja alkoholiprobleemiga tegelemisest. Praegune õigusjärelm on süüdimõistetu enda korduvate rikkumiste tagajärg. Samuti ei saa märkimata jätta, et V.G vastavad väited on täielikult paljasõnalised. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 3