Obsah (5)

§ 199§ 213§ 65§ 64§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-6964 Kohtukoosseis Andres Parmas, Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kriminaalasi

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9, samuti 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning Oleg Fotejevi süüdistuses

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7.

oktoobri

1. a kohtuotsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad F.N-i kaitsja ja süüdistatav Oleg Fotejev F.N (IK XXX); XXX; elukoht: XXX (ajutine elukoht XXX); varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud
2. mail 2016; tõkendina kohaldatud vahistamist; Oleg Fotejev (IK 38905030320); XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud; kahtlustatavana kinni peetud
3. aprillil 2016; tõkendina kohaldatud vahistamist Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar F.N-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska ja Oleg Fotejevi kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann Süüdistatavad Prokurör Kaitsjad RESOLUTSIOON
4. Jätta F.N-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska ja süüdistatav Oleg Fotejevi apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
5. Määrata Liis Suik Advokaadibüroole seoses vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska poolt F.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks).
6. Välja mõista F.N-ilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse F.N-ile eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
7. Oleg Fotejevile on

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdistus esitatud selles, et varem süstemaatiliselt toime pandud varguste eest karistatud isikuna varastas ta 16.-

1. aprillini 2016 kolm lukustatud jalgratast koos lisavarustusega, tegutsedes kahel korral üksi ja ühel korral koos F.N-iga. 1.
2. F.N-ile on

§ 199

lg 2 p 7 järgi süüdistus esitatud selles, et varem varguste eest karistatud isikuna varastas ta ajavahemikul 16.-17. augustini 2014 grupis koos teise isikuga JU esemeid 390 euro väärtuses ja AK-lt 360 euro väärtuses.

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi on talle süüdistus esitatud selles, et varem süstemaatiliselt toime pandud varguste eest karistatud isikuna varastas ta

1. aprillil 2016 kaks lukustatud jalgratast, tegutsedes ühel korral üksi ja ühel korral grupis koos O. Fotejeviga. Samuti varastas ta
2. aprillil 2016 kolm mobiiltelefonide akulaadijat kokku väärtuses 7,5 eurot. Samuti on F.N-ile

§ 213

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi süüdistus esitatud selles, et varem varguste eest karistatu d isikuna sekkus ta ajavahemikul 8.-

1. oktoobrini 2015 varalise kasu saamise eesmärgil grupis koos JŽ ja seni tuvastamata Denissi-nimelise meesterahvaga andmetöötlusprotsessi PIN-koodi ja paroolikaardi paroole ebaseaduslikult sisestades ning kasutas ja võttis kannatanu AV Swedbank arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX neljal korral raha, tekitades kannatanule varalist kahju kokku 252,52 eurot. 2.1.Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega lühimenetluses tunnistati O. Fotejev süüdi

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja teda karistati ühe aasta kuue kuu vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Maakohus jättis muutmata O. Fotejevile tõkendina kohaldatud vahistamise ja arvas eelvangistuses viibitud aja (alates

1. aprillist 2016) karistusaja hulka. Maakohus mõistis O. Fotejevilt menetluskuludena ositi 12 kuu jooksul riigieelarve tuludesse välja sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 384 eurot. 2.
2. Maakohus tunnistas F.N-i

§ 199lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süüdi 16.

augustil 2014 toimepandud varguses ja karistas teda selle kuriteo eest kuue kuu vangistusega.

§ 65lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks Harju Maakohtu 14.

novembri

1. a ja
2. veebruari
3. a otsustega mõistetud raskema karistusega, mille F.N on osaliselt ära kandnud. Samuti tunnistas maakohus F.N-i süüdi

§ 199

lg 2 p -de 7, 8 ja 9 järgi, karistades teda ühe aasta kuue kuu vangistusega ning

§ 213lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, karistades teda ühe aasta kuue kuu vangistusega.

Liitkaristuseks mõistis maakohus F.N-ile

§ 64lg 1 alusel 2 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust varasema karistuse ära kandmata osa 4 kuud 24 päeva võrra ning mõisteti F.N-ile liitkaristuseks vangistus üks aasta kaheksa kuud kakskümmend neli päeva. F.N-ile tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja eelvangistuses viibitud aeg (alates

1. maist 2016) arvati karistusaja hulka. Maakohus mõistis F.N-ilt menetluskuludena ositi 12 kuu jooksul riigieelarve tuludesse välja sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 396 eurot ja sundtoomise kulud 18,7 eurot. 2.
2. Maakohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid ja mõistis F.N-ilt ja O. Fotejevilt solidaarselt JH kasuks välja 450 eurot; F.N-ilt KK kasuks 317,90 eurot; A OÜ kasuks 7,50 eurot; JU kasuks 390 eurot; AK kasuks 360 eurot ning AV kasuks 252,52 eurot. O. Fotejevilt mõisteti AS kasuks välja 840 eurot. 2.
3. Samuti lahendas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused. 3.
4. Maakohus leidis, et O. Fotejevi ja F.N-i süü neile inkrimineeritud kuritegudes on süüdistatavate süü omaksvõtuga kohtuistungil ja kriminaalasja materjalide põhjal veenvalt tuvastamist leidnud. Süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. 3.
5. Süüdistatavad võtsid kohtuistungil õigeks ka nende vastu esitatud tsiviilhagid, mistõttu TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldas kohus hagid täies ulatuses. 3.
6. O. Fotejevile karistust mõistes märkis maakohus, et karistust raskendavad asjaolud tema suhtes puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mis lubab mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades O. Fotejevi varasemat intensiivset kuritegelikku käitumist ja isikuandmeid, samuti kriminaalasja tehiolusid, kuriteoepisoodide rohkust ning kannatanutele tekitatud varalise kahju suurust, tuleb maakohtu hinnangul O. Fotejevit karistada reaalse vangistusega. O. Fotejevit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h analoogsete varavastaste kuritegude eest. Ta on korduvalt kandnud ka reaalset vangistust, kuid järeldusi oma käitumisest seniajani teinud ei ole. Samas märkis maakohus, et kannatanutele tekitatud kahju ei ole nii suur, et see õigustaks O. Fotejevi karistamist pikaajalise vangistusega. Kohus märkis veel, et varastamine on kujunenud O. Fotejevi elustiiliks ja vargustest on saanud tema tuluallikas, mis asendab tööd või muid võimalusi inimväärselt elatist teenida. Tema tegutsemine ei olnud juhuslik ning ta ei lasknud end häirida ka turvameetmetest. Karistuse raskust mõjutab muu hulgas asjaolu, et O. Fotejev tegutses grupiviisiliselt. Maakohus leiab veel, et arvestades O. Fotejevil sissetuleku puudumist, seda, et ta ei tööta, pole tasunud varem mõistetud rahatrahve ning ta peab seoses süüditunnistamisega niigi täitma veel rahalisi kohustusi, on kaheldav, et talle rahalise karistuse mõistmisel õnnestuks sellist karistust täita. Neil kaalutlustel karistas maakohus O. Fotejevit ühe aasta kuue kuu vangistusega, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. Maakohtu hinnangul ei saa O. Fotejevile mõistetavat karistust asendada üldkasuliku tööga, sest talle oli eelmiste kohtuotsustega korduvalt antud võimalus näidata, et ta on mõistetud karistustest järeldusi teinud, kuid ta pani uued kuriteod toime vabanemisest vähese aja möödumisel. 3.
7. F.N-ile karistust mõistes märkis maakohus, et tema suhtes puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mis lubab määrata karistust alla keskmise karistusmäära. Arvestades F.N-i varasemat karistatust ja isikuandmeid, samuti kriminaalasja tehiolusid, kuriteoepisoodide rohkust ning kannatanutele tekitatud varalise kahju suurust, tuleb maakohtu hinnangul süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. F.N on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h analoogsete varavastaste kuritegude eest. Ta on korduvalt kandnud ka reaalset vangistust, kuid järeldusi oma käitumisest seniajani teinud ei ole.
8. augustil 2014 toime pandud grupiviisilise varguse pani F.N toime kavatsetult, tekitades kahele isikule varalist kahju. Seda pidas kohus tema süüd suurendavaks asjaoluks. Teo toimepanemisest möödunud aega aga tema süüd vähendavaks asjaoluks. Kohus arvestas, et F.N oli selle kuriteo initsiaator. Arvestades ka süüdistatava kahetsust, hindas maakohus tema süüd selles kuriteos keskmisest väiksemaks ja leidis, et teda tuleb selle kuriteo eest karistada sanktsiooni alammäärale lähedase vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel arvestas maakohus seda, et

§ § 199 lg 2 p-des 7 ja 9 (

1. augusti
2. a episood) ettenähtud kuritegu on toime pandud enne Harju Maakohtu
3. novembri
4. a ja
5. veebruari
6. a otsuste kuulutamist, mistõttu tuleb see liita nende otsustega mõistetud karistusega

§ 65lg 1 sätete kohaselt.

Kuna on tegemist samalaadse kuriteoga, mille eest teda karistati ka Harju Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega, siis on võimalik lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Edasiselt märkis maakohus, et F.N-i ei saa

§ 199

lg 2 p -des 7, 8 ja 9 sätestatud kuritegude eest karistada kergemaliigilise karistusega, sest see ei vasta tema süü suurusele ega ka tema majanduslikule olukorrale. Kannatanutele tekitatud varaline kahju ei ole samas nii suur, et õigustaks F.N-i karistamist pikaajalise vangistusega. Varastamisest on saanud F.N-ile elustiil ja sissetulekuallikas, mis asendab talle töötegemist ja muud inimväärset sissetulekut. Ta pani vargusi toime grupiviisiliselt, mida ei saa ka tähelepanuta jätta. F.N-i legaalsete sissetulekute ebapiisavusest saab järeldada, et isik ei ole ka oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks piisavalt maksevõimeline. Seetõttu, arvestades süü suurust ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leidis maakohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammäärale lähedases määras üks aasta kuus kuud.

§ 213

lg 2 p-de 1 ja 4 puhul arvestas maakohus samuti F.N-ile karistust mõistes tema süü suurust, süüteo toimepanemise asjaolusid ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leides, et kohane karistus on ühe aasta kuue kuuline vangistus. Kohtu hinnangul F.N-i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud isikuna ta pidi kindlasti teadma, mis on võõras vara. Samuti pidi ta teadma, et võõrale isikule kuuluva pangakaardi kasutamine ilma omaniku loata on kriminaalkorras karistatav süütegu. Ta pani arvutikelmuse toime grupis ja kavatsetult, eesmärgiga saada varalist kasu. Seega F.N , kes on eelnevalt karistatud varavastaste süütegude eest, jätkas samaliigiliste süütegude toimepanemist juba uuel tasemel, mis kohtu hinnangul tingib süüteo iseloomu tõttu tema karistamist ainult vangistusega, sest ka seadus ei näe teist alternatiivi. Arvestades kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust, saab karistuse mõista alla sanktsiooni keskmise määra. Mõistes liitkaristuse

§ 64

lg 1 alusel arvestas maakohus seda, et F.N mõistetakse süüdi mitmete kuritegude eest, mistõttu kohane liitkaristus on kaks aastat vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. Maakohus moodustas F.N-ile

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse ka varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga.

Maakohus leidis, et F.N-ile mõistetavat karistust ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga, sest talle on eelmiste kohtuotsustega korduvalt antud võimalus näidata, et ta on mõistetud karistustest järeldusi teinud, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo ning sellistel asjaoludel ei ole võimalik vangistuse asendamine üldkasuliku tööga või tingimuslik karistusest vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele vastavalt

§ 74lg 5.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4.1. F.N-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska palub maakohtu otsuse tühistada karistuse mõistmise osas ning mõista F.N-ile kergema karistuse. Kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja tema isikule. Maakohtu hinnangul on F.N-i suhtes kõik leebemad mõjutusvahendid ammendunud ning mõistetav liitkaristus tuleb reaalselt täies ulatuses ära kanda. Seejuures ei ole võimalik karistust asendada üldkasuliku tööga ega teda tingimisi karistuse kandmisest vabastada. Kaitsja hinnangul ei välista asjaolu, et F.N on varem vabastatud ennetähtaegselt tema poolt üldkasuliku töö tegemise võimalikkust või tema allutamist elektroonilise järelevalve alla teatud perioodiks. F.N on kindel elukoht ning see võimaldab elektroonilise valve kohaldamist. Samuti on ta töövõimeline ning füüsiliselt terve, mistõttu on ta võimeline tegema üldkasulikku tööd. Seetõttu tuleks tõsiselt kaaluda neid variante karistuse mõistmisel. Samuti ei ole kaitsja arvates F.N-ile

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning

§ 213lg 2 p -de 1 ja 4 eest mõistetud karistused proportsioonis.

Juba oma tegevuse iseloomu poolest on

§-s 213 ette nähtud tegu vähem ohtlik, mistõttu on põhjendatud

§ 213lg 2 p-de 1 ja 4 eest kergema karistuse mõistmine.

4.

1. O. Fotejev oma apellatsioonis palub arvestada, et viibib vanglas ja tal ei ole võimalust kohtukulusid ja hagisid tasuda. Isegi vanglas töötades ei jätkuks tema igakuisest sissetulekust väljamõistetud summade tasumiseks. Seetõttu palub ajatada tasumise kohustuse kuni tema vabanemiseni. Ta märgib veel, et võtab endale kohustuse leida vabaduses töö ja hagid tasuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
3. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
4. Kriminaalkolleegium leiab, et F.N-i kaitsja ja süüdistatava O. Fotejevi apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus, O. Fotejevi apellatsioon on ka osaliselt asjakohatu ja seda alljärgnevatel põhjustel.
5. F.N-i kaitsja apellatsioonis esitatud taotlused karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. F.N-ile varguste ja arvutikelmuse eest mõistetud karistused jäävad tuntavalt alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus on nii mõistetavaid üksikkaristusi kui ka liitkaristusi arusaadavalt ja põhjalikult motiveerinud. Karistused ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. F.N on kriminaalkorras süstemaatiliste v arguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Tema süüd on maakohus asjakohaselt hinnanud alla keskmise jäävaks, kuid seda just toimepandud varguste ja arvutikelmuse kvalifitseeritud koosseisude kontekstis. Karistuse raskus on proportsioonis F.N-i süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid ning tuvastatud on kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlik kahetsus. Ka kohtu põhjendused selle kohta, miks ei saa mõistetud liitkaristust jätta tingimisi täitmisele pööramata või seda üldkasuliku tööga asendada on veenvad. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetavate üksikkaristuste ja liitkaristuste osas põhjendatud järeldusele.
6. O. Fotejevi apellatsioonis esitatud taotlus ajatada väljamõistetud summade tasumine, ei vasta seadusele ega ole ka sisuliselt põhjendatud. Maakohus on O. Fotejevile andnud juba 12 kuud aega menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohus leiab, et taotlus ajatada tsiviilhagide tasumine on arutataval juhul asjakohatu. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata mh otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Sellekohast taotlust ei ole O. Fotejev ega tema kaitsja aga maakohtus esitanud.
7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
8. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.