← Eesti

1-17-2807/12

Obsah (8)§ 180§ 126§ 318§ 245§ 306§ 199§ 339§ 326

1-17-2807 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2807 Kohtunik Orvi Tali Kriminaalasi G.U süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5,

§ 180

lg 1 alusel G.U-lt riigi tuludesse välja sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 408 eurot.

§ 180lg 3 alusel määras kohus, et menetluskulud kokku summas 1113 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1

(3)1-17-2807 XXX lepingulise esindaja Claudia Delmas-Scherer esitatud tsiviilhagi 125 euro nõudes rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti G.U-lt XXX kasuks välja 125 eurot. G.U-lt kinnipidamisel ära võetud ja Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 10.03.2017. a määrusega arestitud ning Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole kantud sularaha summas 125 eurot jäeti aresti alla Prantsuse Suursaatkond Eestis esitatud tsiviilhagi hüvitamise tagamiseks ning kohtuotsuse jõustumisel määrati kanda XXX AS Swedbank panga arvelduskontole, lugedes tsiviilhagis esitatud nõude täidetuks. 2 CD plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku tagakaanel, määrati hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

  1. 08.05.2017 esitas G.U apellatsiooni, milles palub jätta sundraha osaliselt või täielikult riigi kanda, kuna ta on maksejõuetu. Ta saab seoses enda tervisega pensioni 105 eurot, samuti on tal probleemid tööle saamisega. Samuti ei ole ta nõus X XX kasuks 125 euro välja mõistmisega, kuna jääb arusaamatuks, kuidas määratleti materiaalne kahju. Rahakassa kadumine XXX on näha videosalvestiselt, mis asub CD -plaadil ja mida tema ei ole näinud. Kaebaja palub videosalvestis tema jaoks alles hoida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et G.U apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  3. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 318

lg 3 p-ga 4 ja lg-ga 4 piiratakse kohtumenetluse poolte apellatsiooniõigust kokkuleppemenetluse asjades. Kokkuleppemenetluse tuumaks on süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine kohtumenetluse poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi. Kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis

§ 245

lg-s 1 sätestatud tingimustes.

§ 245

lg 1 p-de 8, 11 ja 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse muuhulgas kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, tsiviilhagiga seonduv ja süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. 6. 20.01.2017 on G.U , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe (tl 9-10), milles on välja toodud kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, samuti on välja on toodud tsiviilhagiga seonduv, sh on kokku lepitud, et G.U-lt kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 125 eurot jäetakse aresti alla XXX esitatud tsiviilhagi hüvitamiseks. Kokkuleppes on välja toodud ka süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud – kaitsjatasu 72 eurot kohtueelses menetluses, millele lisandub kaitsja kohtumenetluses osalemise tasu, ning sundraha 705 eurot. Samuti on pooled jõudnud kokkuleppele menetluskulude kandmise individualiseerimises, s.o menetluskulude tasumises süüdistatava poolt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuigi

§-st 245 lähtuvalt ei pea kokkulepe hõlmama asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega seonduvat, siis

§ 306

lg 1 p-st 13 tulenevalt ning § 248 lg 1 p-s 4 sätestatut arvestades ei tohiks neid küsimusi jätta märkamata ka kokkuleppemenetluse raames kohtuotsust tehes. Ja omakorda: kui kokkuleppemenetluse raames tehtud kohtuotsuses on asitõenditega seonduvaid küsimusi kajastatud ilma, et süüdistatavat ja kaitsjat oleks kohtuistungil sellest teavitatud ning nende nõusolekut küsitud, on põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest (RKKKo 3-1-1-52-07). Arutatavas asjas on aga juba kokkuleppes märgitud, et 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, hävitatakse kohtuotsuse jõustumisel 2

(3)1-17-2807 (tl 9 pöördel). Kokkulepe on avaldatud uuesti maakohtu 20.04.
  1. a istungil, kus süüdistatav on kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb kokkuleppe juurde. Kaitsja on jäänud samuti kokkuleppe juurde ning palunud see kinnitada.
  2. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kõikide kokkuleppemenetluse raames tehtud otsustuste vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud apellatsioonis sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta apellatsioon

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16).

8. Apellatsioonis, mille on esitanud G.U , ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele ega kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 318lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus G.U apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.