Obsah (5)

§ 238§ 217§ 130§ 180§ 326

1-17-7062 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. augustil 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-7062 Kohtukoosseis Kohtunik Pavel Gontšarov,

§ 238lg 1 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, karistuseks jäi 2 kuud 20 päeva vangistust, Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati 2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 kuud 18 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati ÜKT-ga 78 tundi töö sooritamise ajaga 10 kuud (24.07.2017 seisuga sooritatud 7 tundi, sooritamata 71 tundi), 7 kehtivat väärteokaristust tõkend: puudub,

§ 217

alusel kahtlustatavana kinni peetud 22.07.2017 kell 14.57), apellatsioon Prokurör Meelis Sentifoli RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava N.H (N.H) apellatsioon Harju Maakohtu
2. juuli 2017.a. otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohus otsustas 24.07.2017.a. otsusega lühimenetluses (kiirmenetluse korras) süüdi tunnistada N.H KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada N.H-le mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes mõistetavaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevalt mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6177 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 71 tundi üldkasulikku tööd ehk 2 kuud ja 11 päeva vangistust võrra, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 22.07.2017.

§ 130

lg 41 alusel süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks kohaldada N.H N.H) suhtes vahistamist ja võtta ta vahi alla kohtusaalis. Rahuldada Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel N.H-lt välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 54 (viiskümmend neli) eurot ja 56 senti (Maxima Eesti OÜ arveldusarve nr: EE221017433423, Swedbank AS).

§ 180

lg 1 alusel välja mõista N.H-lt kriminaalmenetluse kulud - II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 352,50 (kolmsada viiskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et N.H võib menetluskulu tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 35,25 eurot. Maakohtu otsus on kuulutatud tervikotsusena 11.08.

2. N.H on kohtu alla antud süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime varguseid (karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.06.2017 otsusega kriminaalasjas 1-17-6177 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi), 07.07.2017 kella 12:38 ajal Tallinnas Nõmme tee 23a asuvas Maxima Eesti OÜ -le kuuluvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist Maxima Eesti OÜ-le kuuluva kauba viski Ballantines 0,7 l maksumusega 18,99 ja liköör Vana Tallinn 0,5 l maksumusega 8,29 eurot, seega kauba kogumaksumusega 27,28 eurot, möödus kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata; Samuti tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime varguseid, 16.07.2017a kella 14:35 ajal Tallinnas Nõmme tee 23a asuvas Maxima Eesti OÜ -le kuuluvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist Maxima Eesti OÜ-le kuuluva kaubaviski Ballantines 0,7 l maksumusega 18,99 ja liköör Vana Tallinn 0,5 l maksumusega 8,29 eurot, seega kauba kogumaksumusega 27,28 eurot, möödus kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata; Samuti tema, isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime varguseid, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, 22.07.2017a kella 14:57 ajal Tallinnas Nõmme tee 23a asuvas Maxima Eesti OÜ -le kuuluvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist Maxima Eesti OÜ-le kuuluva kauba- viski Ballantines 0,7 l maksumusega 18,99 ja liköör Vana Tallinn 0,5 l maksumusega 8,29 eurot, seega kauba kogumaksumusega 27,28 eurot, möödus kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt koos kaubaga, millest tulenevalt kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Oma tegevusega pani N.H toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. Harju Maakohtu otsusele esitas 10.08.2017 apellatsiooni süüdistatav N.H, kes vaidlustab maakohtu otsust temale mõistetud karistuse osas. Süüdistatav märgib, et temale mõistetud karistus on liialt range ning palub tühistada maakohtu otsus temale reaalse vangistuse mõistmise osas. Apellant palub jätta temale mõistetud vangistus täitmisele tingimisi pööramata. Süüdistatav märgib, et tema poolt toime pandud vargused olid tingutud raskest majanduslikust olukorrast. Tal ei jätku raha söögi ja ravimite ostmiseks. Alates 1996 aastast põeb ta Sclerosis multiplex’it, mis vanglatingimustes süveneb veelgi. Süüdistatav kahetseb oma tegusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 31-1-43-11, p 6; 3 1 1 64 11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. KarS § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aasta 6 kuuline vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud N.H süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium leiab, et maakohus asus õigele seisukohale, et varastamine on kujunenud N.H elustiiliks. Maakohus märkis asjakohaselt, et nimetatud järeldust kinnitab asjaolu, et kriminaalasjas temale esitatud süüdistuse kohaselt on ta varguseid toime pannud korduvalt, ligi 2 nädala jooksul kolmel korral. Varguste ja ühe varguse katse toimepanemise intensiivsus ning järjekindel soov varastada kaupa kauplusest (kõik kolm episoodi on toime pandud ühes ja samas kaupluses) näitavad ilmekalt, et N.H on väljakujunenud harjumus varastada igal juhul, kui see talle sobivaks osutub. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on N.H-st varem varavastaste süütegude eest korduvalt karistatud.
7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et süüdistatava apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.