1-17-8396/14

1 Kriminaalasi nr 1-17-8396 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8396 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.B , isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 03.07.2017 ja lõpp 03.02.2018 RESOLUTSIOON Jätta U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.B kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.10.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-8396 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.01.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (6 kuud) ning U.B-le mõisteti 2 liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. U.B karistuse kandmise alguseks loeti 03.07.
2. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on U.B kriminaalkorras karistatud 11 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Enamasti paneb isik toime varavastaseid kuritegusid, kuid ei ole välistatud ka vägivalla kasutamine kehalise väärkohtlemise näol, mida on ette tulnud varasemalt. Käesolev karistus on samuti mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Seoses lühikese karistusajaga ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. 17.10.2017 seisuga ei ole isik tööle asunud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx. Tegemist on ühiselamu toaga, kus isik elas koos elukaaslase E S ja tema kolme alaealise lapsega. Peale võimalikku vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja ema elukaaslane. Korter kuulub ema elukaaslasele. Isiku ema on veendunud, et tema juurde poeg siiski ei tule, vaid läheb elukaaslase juurde elama omal soovil. Kinnipeetaval on rahvastikuregistri andmetel põhiharidus. 8 klassi haridust omandas isik Narva
3. koolis, misjärel asus õppima Sillamäe Kutsekooli, mis jäi pooleli. Teatavad oskused on omandanud töö kõrvalt – lukksepp, puidupingitöö. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Enne praegust vangistust töötas isik enda sõnul ametlikult isoleerijana. Lisaks omab isik enda sõnul tööstaaži santehnikuna 17 aastat ning on olnud ka kalur. TÄITIS’e andmetel on isikul rahalisi võlgnevusi ca 12 548 euro ulatuses, mille tasumine pole kindel. Vanglas kinnipeetav tööle asunud ei ole. Peale vabanemist puudub isikul kindel töökoht. Eeldatavasti hakkab teda materiaalselt toetama tema ema. Isiku lähedasteks on tema ema L S ja ema elukaaslane R K. Kinnipeetava isa on surnud. Isik on pere ainus laps. Väidetavalt on suhted lähedastega regulaarsed ja toetavad. Käesolev kuritegu on toime pandud elukaaslase E S suhtes (kehaline väärkohtlemine), kuid ta suhtleb elukaaslasega edasi. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on tänaseni isikud, kes on kriminaalse taustaga. Isik võib olla mõjutatav. Kinnipeetav naudib kohati riskivat elustiili, vajades adrenaliini. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vabaduses vaheldusid alkoholi tarvitamise ja kainuse perioodid. Alkoholi kuritarvitamise tõttu on isik kaotanud ka töö. Joobes on kinnipeetav vägivaldne. Isiku enda arvates tarbib ta alkoholi mõõdukalt ning ta ei näe alkoholi tarvitamises probleemi, kuigi ta on katseajal korduvalt rikkunud talle pandud kohustusi. Kinnipeetav pisendab oma süüd väiksemaks, leides enese õigustamiseks põhjuseid. Narkootikumide tarvitamist alustas isik 19-aastaselt amfetamiiniga, et olla ärkvel. Ta süstis 2-3 korda nädalas, siis puhkas ja mõne aja möödudes alustas uuesti. Isik varastas narkootikumide hankimiseks. 5 aasta jooksul kuni
4. aastani süstis ta heroiini. Pärast seda enam narkootikume ei tarvitanud. Kinnipeetav on olnud ravil, kuid praegu ei vaja enda sõnul meditsiinilist sekkumist. Isik on motiveeritud olema kaine. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetav näeb oma tegevuste tagajärgede puhul kahju vaid iseendale. Isik kordab tehtud vigu, on süstemaatiline õigusrikkuja, samas mõistab, et seaduserikkumiste soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, väldib nendega tegelemist, tarvitades alkoholi. Kindlad eesmärgid isikul puuduvad. Vestluses ei väljenda kinnipeetav otseselt kuritegelikke hoiakuid, kuid õigustab tihti oma käitumist, võrreldes seda teiste isikute raskete kuritegude ja käitumisega. Ametiisikute suhtes on kinnipeetav salliv, teeb koostööd omakasu nimel. Varasemalt on isik 3 rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Motivatsioon vabaneda kuritegelikust käitumisest on nõrk. Vangla hinnangul on isik ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb võimalikus füüsilise valu tekitamises ning varavastaste kuritegude toimepanemises oma sõltuvusprobleemi rahuldamiseks. Oht on kõige tõenäolisem hetkedel, mil isik on alkoholijoobes ning on seetõttu konfliktialdis, samuti perioodidel, mil isikul on majanduslikud raskused ja ta vajab raha alkoholi ostmiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 45%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus otsustab U.B vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks soovitab vangla kohaldada KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi ning määrata U.B-le katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et L S sõnul on peres suhted head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse telefoni teel ja käiakse ka kokkusaamistel. Kinnipeetav on vallaline, lapsi ei ole. Isiku kuritegeliku käitumise põhjal saab järeldada, et tal oli vabaduses probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mida tunnistab ka L S. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. See on ühetoaline kõigi mugavustega korter, mille omanik on R K. Hetkel elavad sellel elamispinnal L S ja tema elukaaslane R K. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, kus elavad elukaaslane E S ja 3 alaealist last. L S väitel poeg ei soovi koos temaga elada ning planeerib peale vabanemist minna elama oma elukaaslase juurde aadressile xxxx. Kinnipeetava ema kinnitas vestluses, et ta on valmis poega materiaalselt toetama. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on U.B määratud seitsmel korral. Viimasel korral pöörati U.B karistus täitmisele Viru Maakohtu 04.04.2017 määrusega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks U.B tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks alates vabastamise hetkest 6 (kuus) kuud. U.B-le määrata KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused. U.B ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama läheks ta oma armsa elukaaslase juurde aadressile xxxx. Elukaaslane ootab teda ning käib teda vanglas vaatamas. Kohus otsustas, et ta oli elukaaslase suhtes vägivalda kasutanud. Garanteeritud töökoha kohta paber puudub, aga töökoht ootab teda. Tööle hakkaks ta xxxx, ta on seda tööd ka varem teinud. Tööle hakkaks ta firmas xxxx, kus töötas ka siis, kui eelmine kord vabanes. Tegelikult oli narkootikumide tarvitamine 19 aastat tagasi, mitte alates
5. eluaastast. Kuritegu ta ei pannud toime alkoholijoobes. See on valesti kirjas. Kui kohus leiab, et ta on paranemise teele asunud, siis laseb ta välja ja kui ei leia, siis ei lase. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa U.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, U.B ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 4 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.B ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 7 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Enamasti on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul rahalisi võlgnevusi ca 12 548 eurot, mis kohtu hinnangul võib raskendada isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses. Vanglas kinnipeetav tööle asunud ei ole. Vabanemisel töökoha olemasolu kohta kinnipeetaval garantiikirja ei ole, kuid väidetavalt on tal võimalus asuda tööle firmas xxxx, kus ta töötas ka enne vangistust. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Eeltoodust tulenevalt võib alkoholi tarvitamise jätkamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, eriti arvestades seda, et isik ise ei näe alkoholi tarvitamises probleemi. Kuivõrd isik on rikkunud kriminaalhooldusega kaasnenud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu Viru Maakohtu 04.04.2017 määrusega pöörati varasem tingimuslik karistus täitmisele, puudub kohtul kindlus, et isik enne tähtaega vabanedes suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti jätkas isik talle Viru Maakohtu 22.01.2016 otsusega määratud katseajal kuritegude toimepanemist, kui pani toime oma elukaaslase suhtes kehalise väärkohtlemise. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kuigi prokuratuuri seisukohast nähtub arvamus toetada kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamist, märgib kohus, et nimetatud seisukoht ei ole kohtule siduv. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti selle, et kinnipeetava ema on valmis teda vabanemisel materiaalselt toetama Vabanemisel on isikul olemas elukoht oma elukaaslase juures, samas viimane kuritegu on toime pandud elukaaslase suhtes. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik