lg 4 kohaselt kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Vastuseks kohtu järelepärimisele on kohtuväline menetleja 11.11.2021 kohtule kinnitanud, et kohtuvälise menetleja lahend oli menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 17.03.
§-le 114 lg 4 ja kehtivale kohtupraktikale (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.12.2010 otsus asjas 3-1-1-99-10 p 16) ei sõltu kaebetähtaja kulgemise algus kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest, vaid õiguslik tähendus on vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav Ka
§-s 70 lg 5 on sätestatud, et menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi saatmine menetlusalusele isikule ei muuda §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. R.Z on kohtule kaebuse esitanud 10.11.2021 s.o enam kui 7 kuud pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebaja ei ole esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuid on põhjendanud kaebetähtajaga seonduvaid asjaolusid. Kaebaja on selgitanud oma kaebuses, et ei ole kohtuvälise menetleja otsust kätte saanud ning trahvinõudest sai teada 2.11.2021 kohtutäiturilt. 15.02.2021 väärteoprotokollist nähtub, et R.Z keeldus 15.02.2021 väärteoprotokollile allkirja andmast. R.Z on ka oma kaebuses kinnitanud, et keeldus protokollile alla kirjutamast. Ka sisaldab protokoll kannet, et R.Z keeldus protokolli vastu võtmast, kuna ei nõustunud väärteo lühikirjelduses toodud süüdistusega. Protokollile allakirjutamisest keeldumine ja protokolli koopia mitte vastuvõtmine ei anna alust hakata kaebetähtaega lugema otsusest teadasaamisest (milleks kaebuses toodust tulenevalt on 2021 aasta novembri algus, kui kaebaja sai teada sundtäitemenetluse alustamisest).
§-s 70 lg 2 on sätestatud, et kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast.
lg 4 järgi saanuks ka R.Z ise arvutada kohtuvälise menetleja otsuse teatavaks tegemise kuupäeva.
lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. R.Z on oma menetlusliku käitumisega ise tekitanud olukorra, kus ta kohtuvälise menetleja otsuse sisust ei saanud enne sundtäitemenetluse alustamist teada. Kaebajal puudus igasugune alus eeldada, et allkirja andmisest keeldumise tõttu jääb väärteoasi lahendamata. 2
R.Z-i kaebus tuleb
lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, kuna ta pole kaebuse esitamist tähtaja ennistamist taotlenud. Kaebaja pole tähtaja ennistamist taotlenud, kuna peab ise kaebust esitatuks tähtaegselt. Nagu kohus eespool leidis, on see kaebaja arusaam ekslik.
lg 2 sätete kohaselt tuleb kaebuse läbi vaatamata jätmise korral tagastada kaebuse esitanud isikule ka kaebus. Kuigi R.Z-i avaldus ei vasta kõigile
§-s 115 sätestatud kaebusele esitatavatele nõuetele, ei pea kohus antud olukorras (kus kaebus tuleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse puudumise tõttu niikuinii jätta läbi vaatamata) otstarbekaks jätta kaebust muude puuduste tõttu käiguta. Avalduse sisu võimaldab aru saada, millist kohtuvälise menetleja otsust ja miks R.Z vaidlustab. Seetõttu saab
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.