lg 1-3 alusel tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 40 eurot Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank AS, EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor Bank AS või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220205110808. 5. Määrata, et kohtuvälise menetleja otsusega D.T ´ile LS § 201 lg 2 alusel mõistetud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot tuleb
lg 1-3 alusel tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 60 eurot Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank AS, EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor Bank AS või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber
lg-s 2 sätestatut viidates, et kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast, leides, et kaebaja suhtes väärteoasjades määratud karistused ületavad igati
2 Kaebuse kohaselt tekitab väärtegude eest määratud karistused kaebajale raske majandusliku olukorra järgmistel põhjustel. Kaebaja ametikohale on tööandaja ette näinud ametiauto kasutamise vajalikkuse, mida kaebaja kasutada ei saa hetkel sõiduõiguse puudumise tõttu. Lisaks ei ole kaebajal võimalik minna sõidueksamit sooritama, rõhutades, et sõiduõiguse omamine on vaid sõidueksami taga, sest koroonast tingituna on sõidueksamite järjekorrad Tallinnas 3-4 kuud. Samuti on juhtimisõigust omamata sõiduki juhtimise eest kaebaja jaoks karistuseks see, et ta ei saa sõidueksamile minna kuivõrd rikkumine toob endaga kaasa aastase keelu eksami sooritamisele. Eeltoodust tulenevalt on lisaks rahalisele karistusele kaebaja jaoks lisakaristuseks ka sõidueksamile mittepääsemine. Kuivõrd ametiauto kasutamine ei ole võimalik, on kaebaja sunnitud tööalaseid sõidud tööaja efektiivseks kasutamiseks tegema taksoga, millised kulud tuleb tal endal kanda, eelpooltoodud ajaperioodil. Tekkinud olukord aga omakorda tähendab kaebajale lisakohustusi, mistõttu leiab, et temale määratud trahvid põhjustavad talle veelgi raskema majandusliku olukorra. 1.4 Kohtuväline menetleja esitas kirjalikud seisukohad, mille kohaselt D.T-le etteheidetavad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Menetlusalune isik on kaebuses asunud oma tegu õigustama seoses COVID-19 tulenevate ebamugavuste ja võimalike riskidega ühistranspordi kasutamisel ning 2018 aastal läbitud autokooliga. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole need asjaolud käsitletavad kergendavate asjaoludena ja ei mõjuta kuidagi tema süü suurust. Kaebaja rõhub asjaolule, et tal on tegemata üksnes Transpordiameti sõidueksam ning ta on läbinud rohkelt sõiduõppe tunde. Seaduse järgi ei ole vahet kas isik on ennast alles autokooli kursusele registreerinud, või tal on tegemata sõidueksam - mõlemal juhul on tegemist juhtimisõiguseta isikuga, kellel ei ole lubatud liikluses osaleda mootorsõidukijuhina. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks ametiauto kasutamise võimatus, sest menetlusalusel isikul ei ole kunagi olnud õigust B-kategooria mootorsõidukiga liikluses osaleda. Siinkohal peab ka rõhutama, et igasugune karistuse kandmine ei pea ega saagi olla isiku jaoks meeldiv. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventsiooni ning mõistetakse karistus. Käesoleval juhul arvestades isiku süü suurust ja isiku poolt kahetsuskirjas väljendatud kahetsust saab jääda sanktsiooni keskmäära juurde ehk kohtuvälise menetleja poolt 29.10.2020 koostatud otsus on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et antud väärteoasjas on karistus määratud proportsionaalselt ja korrektselt ning põhjused rahatrahvi määra muutmiseks puuduvad. Kokkuvõtlikult on kohtuväline menetleja seisukohal, et, kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 29.10.2020 koostatud üldmenetluse otsuste tühistamine.
lg 2 alusel võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebaja ei ole käesoleval juhul põhjendanud trahvi ajatamist, kuid kohtuväline menetleja ei ole vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumisele ositi. 3 2. Kohtuotsuse põhjendused 2.1 Kohus, tutvunud D.T poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuste ja seisukohtadega ning kontrollinud väärteoasjade materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. 2.2 Kohus on seisukohal, et D.T-le määratud karistused (LS § 201 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot ja LS § 201 lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot) tuleb jätta muutmata, küll aga kuulub kaebus osaliselt rahuldamisele määratud karistuste kandmise viisi osas. Kohus on seisukohal, et
lg 1 ja 3 alusel kuulub kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsusega määratud rahatrahvid tasumisele 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus põhjendab oma otsust alljärgnevalt. 2.3 Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele ning hindab tõendeid nende kogumis. 2.4 Otsustamaks D.T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus te õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseisu tunnused ja kontrollib vastavalt kolmeastmelisele deliktistruktuurile kõiki asjaolusid. 3. 01.10.2020 toimepandud väärtegu 3.1 Väärteoprotokollis heidetakse D.T-le ette, et ta juhtis 01.10.2020 kell 07:40 Tallinnas, xxx juures mootorsõidukit Mazda 6 reg/nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust rikkudes seega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pannes toime LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo. 3.2 Puudub vaidlus selle üle, et D.T puudus 01.10.2020.a mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisaks sellele, et D.T seda ise tunnistab, tõendab mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumist ka 02.10.2020.a päringu vastus Maanteeameti Liiklusregistrist, mille kohaselt D.T kehtivaid juhilubasid ei ole. 3.3 Asjas puudub vaidlus ka selle üle, et D.T 01.10.2020.a kella 07:40 ajal Tallinnas, xxx juures mootorsõidukit Mazda 6 reg/nr XXX juhtis. Seda asjaolu kinnitab menetlusalune isik ise oma ütlustes, et ta ei saanud seoses koroonaviirusega ühistransporti kasutada. Samuti kaebuses välja toodud seisukohas avaldab D.T kahetsust avaldades, et juhtis mootorsõidukit kuna seoses COVID 19 viiruse levikuga ei soovinud ta kasutada ühistransporti, selleks, et käia tööl Tallinna linnast Saue linna kuivõrd sel ajal oli ühistransport inimesi täis mis suurendab tõenäosust nakatuda viirusesse. Juhtimise fakti kinnitab ka tunnistaja R. K., kes teostas liiklusjärelevalvet Tallinnas Pärnu mnt-l kui märkasid xxx juures suunaga Teelise tn poole sõidukit, mille rutiinse sõiduki kontrollimise käigus selgus, et sõiduki omanikul D.T´l ik: XXX puudub juhtimisõigus, mistõttu otsustasid ametnikud sõiduki kontrollimiseks peatada. Ütluste kohaselt osutus juhiks D.T. kes tunnistas, et tal puudub juhtimisõigus. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis juht sõidukis üksinda. 4 3.4 01.10.2020.a patrullpolitseinik Ander Vist poolt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt D.T juhtis Pärnu mnt 534 juures sõidukit Mazda 6 reg/nr XXX ning liiklusjärelevalve käigus tema kontrollimisel selgus, et isikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus ning otsustati kõrvaldada D.T sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 01.10.2020.a kell 07:40 kuni vastava juhtimisõiguse omandamiseni. 3.5 Seega eeltoodust tulenevalt on menetletava väärteo objektiivse koosseis täidetud – D.T juhtis mootorsõidukit Mazda 6 reg/nr XXX 01.10.2020 kell 07:40 Tallinnas, Pärnu mnt 534 juures omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes seega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt 3.6
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et D.T pani teo toime otsese tahtlusega
lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. D.T teadis, et tal puudub juhtimisõigus, vaatamata sellele asus ta sõidukit juhtima. Oma seisukohas toob D.T välja, et ta on asunud juhtimisõigust omandama 2018 aastal, läbinud nõutava teooriaeksami kuid läbimata on sõidueksam. Seega pidi D.T olema teadlik enda poolt toime pandava teo tagajärgedes või vähemalt möönis seda. 3.7 Kohtu hinnangul on kaebaja põhjendused selle kohta, et Covid19 viiruse levikust tulenevalt ei soovinud kaebaja kasutada ühistransporti kuivõrd kaebajal on hirm nakatuda viirusesse põhjendamata kuivõrd Tallinnast Sauele on võimalik liikuda ohutult distantsi hoides ja kaitsevahendeid kasutades erinevatel aegadel nii bussi kui rongiga. Samuti on võimalik liikuda taksoga. Kohtu hinnangul püüab kaebaja enda käitumist õigustada erinevatel põhjustel leides, et ühest küljest saab ta aru, et oma käitumisega seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate tervise ja heaolu kuid leiab, et ta tunneb end autokooli pooliku läbimise tõttu väga kindlana liikluses mootorsõidukijuhina ning juhtimisõigust ei ole tal ainuüksi sel põhjusel, et ta pole läbinud Transpordiameti sõidueksamit. Kohus selgitab, et juhtimisõiguse omamine on õigus, mille saab isik, kes on täitnud teatud eeldused ning sooritanud vastavad eksamid mille käigus kontrollitakse kas isik on võimeline iseseisvalt liikluses sõidukijuhina osalema. Kui need eeldused on täitmata ei saa hinnata end mitte ühegi argumendiga kindlaks juhiks liikluses. Kohtu hinnangul tõstatavad kaebaja välja öeldud argumendid küsimuse, kas avaldatud kahetsus on siiras ning kas kaebaja ise ka usub, et ta kahetseb oma tegusid kui taolisi põhjendusi kirjutab. 3.8 Kohus, tuginedes otsuse tegemisel kirjalikele tõenditele, menetlusaluse isiku kaebuse sisule ning kohtuvälise menetleja seisukohale, leiab, et tõendamist on leidnud D.T poolt LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatud keelu tahtlik rikkumine ja kohtu hinnangul on D.T tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, toimepanemine. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5 4. 03.10.2020 toimepandud väärtegu 4.1 Väärteoprotokollis heidetakse D.T-le ette, et ta juhtis 03.10.2020 kell 08:42 Tallinnas, Tulika tänaval mootorsõidukit Mazda 6 reg/nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust olukorras kui juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes seega LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning pannes toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo. 4.2 Puudub vaidlus selle üle, et D.T puudus 03.10.2020.a mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisaks sellele, et D.T seda ise tunnistab, tõendab mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumist ka 06.10.2020.a päringu vastus Maanteeameti Liiklusregistrist, mille kohaselt D.T kehtivaid juhilubasid ei ole. 4.3 Asjas puudub vaidlus ka selle üle, et D.T 03.10.2020.a kella 08:42 ajal Tallinnas, Tulika tänaval (Endla tn ja Sõle tn vahel) juhtis mootorsõidukit Mazda 6 reg/nr XXX. Seda kinnitab menetlusaluse isiku hiljem esitatud kahetsuskiri väärteoprotokollile mille sisu kattub kaebusega kohtule. Nii kahetuskirjas kohtuvälisele menetlejale kui ka kaebuses toodud kaebaja seisukohas avaldab D.T kahetsust avaldades, et juhtis mootorsõidukit kuna seoses COVID 19 viiruse levikuga ei soovinud ta kasutada ühistransporti, selleks, et käia tööl Tallinna linnast Saue linna kuivõrd sel ajal oli ühistransport inimesi täis mis suurendab tõenäosust nakatuda viirusesse. 4.4 03.10.2020.a patrullpolitseinik J. M. poolt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt D.T juhtis sõidukit Mazda 6 reg/nr XXX ning liiklusjärelevalve käigus tema kontrollimisel selgus, et isikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus ning otsustati kõrvaldada D.T sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 03.10.2020.a kell 08:42 kuni vastava juhtimisõiguse omandamiseni. 4.5 Väärteomaterjalide juurde on lisatud ka 01.10.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et D.T juhtis 01.10.2020 sõidukit Mazda 6 reg/nr XXX ning D.T kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 01.10.2020.a kell 07:40 kuni vastava juhtimisõiguse omandamiseni. 4.6 Väärteomaterjalide hulgas on CD-R plaat, millel on väärteoasja 230220017019 toimepandud episoodi politsei pardakaamera salvestus. Salvestiselt on näha sõiduki Mazda reg nr XXX liikumine Tallinnas, Tulika tänaval, politseipatrull sõidab sõidukile järele Sõle tänavale, Mazda juht sooritas tagasipöörde suundudes Paldiski mnt-le, millelt Mazda liikus taas Sõle tänavale. Videosalvestiselt on tuvastatav, et peatamine politseinike poolt toimus Sõle tn 3 juures tänaval. Samuti on videosalvestiselt tuvastatav asjaolu, et sõiduki pargib ümber peale peatumist politseiametnik Sõle tänaval asuvale vabale parkimiskohale. 4.7 Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et D.T kõrvaldati 03.10.2020 juhtimiselt teistkordselt kuivõrd 01.10.2020 ta juba kõrvaldati juhtimiselt ning ta on oma allkirjaga kinnitanud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustuses nii 01.10.2020 kui ka 03.10.2020, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida enne kui ta on omandanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse. 4.8 Seega eeltoodust tulenevalt on menetletava väärteo objektiivse koosseis täidetud – D.T juhtis mootorsõidukit Mazda 6 reg/nr XXX 03.10.2020 kell 08:42 Tallinnas, Tulika tänaval (Endla tn ja Sõle tn vahel) omamata vastava kategooria mootorsõiduki 6 juhtimisõigust olukorras kui juht oli varem s.o 01.10.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes seega LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, mille kohaselt 4.9
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et D.T pani teo toime otsese tahtlusega
lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. D.T teadis, et tal puudub juhtimisõigus, ta oli kõrvaldatud juhtimiselt 2 päeva varem s.o 01.10.2020 ning vastavalt talle oli koostatud juhtimisõiguseta juhtimise eest väärteoprotokoll. Vaatamata sellele asus ta sõidukit juhtima ning põhjendab oma kohtule esitatud seisukohas, et ta on asunud juhtimisõigust omandama 2018 aastal, läbinud nõutava teooriaeksami kuid läbimata on sõidueksam. Seega pidi D.T olema teadlik enda poolt toime pandava teo tagajärgedes või vähemalt möönis seda. Seega pani D.T 03.10.2020 sõiduki juhtimise juhtimisõiguseta toime vähemalt otsese tahtlusega. 4.10 Mis puutub kaebaja põhjendustesse selle kohta, miks ta sõidukit nii 01.03.2020 kui ka 03.10.2020 juhtis ei pea kohus vajalikuks ennast korrata jäädes käesoleva otsuse 01.10.2020 episoodi analüüsis toodud seisukohtade juurde (vt p 3.7). 4.11 Kohus, tuginedes otsuse tegemisel kirjalikele tõenditele, menetlusaluse isiku kaebuse sisule ning kohtuvälise menetleja seisukohale, leiab, et tõendamist on leidnud D.T poolt LS § 90 lg 1 p-s 1 ja 3 sätestatud keelu tahtlik rikkumine ja kohtu hinnangul on D.T tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud toimepanemine. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5. Karistus Kohtu hinnangul on D.T ´le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul määramisel on arvestatud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja raskendavate asjaolude puudumist ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. 5.1 LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et D.T´le määratud karistus 01.01.2020 toimepandud väärteo eest vastab tema süü suurusele. Hinnates mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja ilma vastavate koolituste ning ettevalmistuseta isiku poolt mootorsõiduki kui suurema ohuallika juhtimist linnaliikluses, kus on palju liiklejaid ning nähtavasti Tallinnast Sauele liikudes peab läbima ka maantee, kus mootorsõidukid liiguvad suurtel kiirustel, tuleb D.T süü suurust talle LS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel hinnata keskmiseks. 7 Selle episoodi puhul arvestab kohus D.T kahetsust kergendava asjaoluna ning nähtuvalt kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsustuses on karistuse määramisel seda asjaolu arvesse võtnud ka kohtuväline menetleja. Kohtule esitatud kaebuses kaebaja möönab, et oma käitumisega on eksinud kahel korral Eesti Vabariigis kehtivate seaduste vastu, kuna ei ole omandanud juhtimis õigust. Samuti väljendub kahetsus selles, et kaebaja on omalt poolt püüdnud teha kõik endast oleneva juhtimisõiguse saamiseks. Kaebaja rõhub asjaolule, et tal on tegemata üksnes Transpordiameti sõidueksam ning ta on läbinud rohkelt sõiduõppe tunde. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ja märgib, et kehtiva seaduse järgi ei ole vahet kas isik on ennast alles autokooli kursusele registreerinud või tal on tegemata sõidueksam - mõlemal juhul ei ole isikul juhtimisõigust omandatud ja selline isik ei tohi ühelgi juhul liikluses mootorsõidukijuhina osaleda, eriti igapäevaselt kodunt tööle sõitmiseks ega ka olukorras kus tööandja võimaldab kasutada ametisõidukit. Kohus selgitab, et tööandja poolne ametiauto kasutamise võimalus on esiteks võimalus mitte kohustus, samuti peab menetlusalune isik aru saama, et kui tööandja annab taolise võimaluse ei tähenda see, et ta tohib sõidukit juhtida kuivõrd juhtimisõiguse annab Eesti Vabariigis välja vaid Transpordiamet. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks ametiauto kasutamise võimatus, sest menetlusalusel isikul ei ole kunagi olnud õigust B-kategooria mootorsõidukiga liikluses osaleda. Kohtuväline menetleja on D.T LS § 201 lg 1 väärteo toimepanemise eest karistanud 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kuivõrd D.T on isikuks kellel ei ole kehtivaid karistusi on rahatrahvi kohaldamine põhikaristusena menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmises määras. Eripreventiivselt arvestab kohus asjaolu, et isikul ei olnud kehtivaid karistusi väärteo toimepanemise hetkel. Karistusmäära üle otsustamisel tuleb eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvesse võtta ka üldpreventiivseid aspekte. Eeskätt on kohtu hinnangul käesoleval juhul vajalik riigil rõhutada, et kaebaja poolt toime pandud tegu soodustab liiklussüütegude laialdast levikut ning kahjustab ümbritsevate isikute õiguskindlust. Kohtu hinnangul on sanktsiooni keskmises määra karistuse kohaldamine, s.o 400 euro suurune karistus, arvestades eeltoodut ning samuti seda, et D.T on varem väärteokorras karistamata isik, piisav ja proportsionaalne süü suurusega ning vastab karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. 5.2 LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et D.T´le määratud karistus 03.01.2020 toimepandud väärteo eest vastab tema süü suurusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga igati, et menetlusalune isik, olles varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud ja enda sõnade kohaselt autokooli lõpetanud kindel mootorsõidukijuht, peab seda enam teadma, et juhtimisõiguseta isikul on keelatud liikluses mootorsõidukit juhtida. Arvestades asjaolu, et esmakordselt kõrvaldati menetlusalune isik juhtimiselt 01.10.2020 ja väärtegu leidis aset kõigest 2 päeva hiljem ehk 03.10.2020, siis ei teinud D.T enda jaoks esimesest juhtumist mitte mingisuguseid järeldusi ning jätkas juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist. Mootorsõiduki juhtimine on kohtu hinnangul suurema ohuallika juhtimine ning vastava ettevalmistuseta isiku poolt on tegemist üldohtliku väärteo toimepanemisega kuivõrd ohtu seatakse paljude teiste liiklejate elu ja tervis. Samuti arvestab kohus seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel, hommikusel ajal – Tallinna kesklinnas. Kohtu hinnangul on kell 08:42 Tallinna kesklinna piirkonnas liikudes tipptund, kus liigub palju liiklejaid. See on kellaaeg, mil paljud lapsed lähevad kooli ning inimesed tööle. Oskusteta sõiduki juht tihedas liikluses, vaatamata juhi enda poolsele 8 enesekindlusele, et tal on kõik vajalikud teadmised ja oskused olemas on kohtu hinnangul liikluses äärmiselt ohtlik kombinatsioon kuna taolistes situatsioonides on liiklusõnnetused kerged juhtuma. Arvestades asjaolusid kogumina leiab kohus, et D.T süü tuleb LS § 201 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel hinnata suureks. Siinkohal ei pea kohus D.T kahetsust siiraks kuivõrd D.T näol on tegemist isikuga, kes jätkas sõiduki juhtimist olukorras kus ta kaks päeva varem juhtimiselt kõrvaldati. Kohtu hinnangul ei ole võimalik lugeda siiraks kahetsust teistkordselt juhtimisõiguseta juhtimist olukorras kus isik õigustab sõiduki juhtimist nii Covid19 pandeemiast tulenevate ebamugavuste ja võimalike riskidega ühistranspordi kasutamisel ning 2018 aastal läbitud autokooliga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja hinnanguga, et need asjaolud ei ole käsitletavad kergendavate asjaoludena ja ei mõjuta kuidagi D.T süü suurust. Kohus jääb siinkohal punktis 5.1 toodud asjaolude juurde, et vaatamata olukorrale, et kaebajal on tegemata üksnes Transpordiameti sõidueksam ning ta on läbinud rohkelt sõiduõppe tunde ei ole kehtiva seaduse järgi vahet kas isik on ennast alles autokooli kursusele registreerinud või tal on tegemata sõidueksam - mõlemal juhul ei ole isikul juhtimisõigust omandatud ja selline isik ei tohi ühelgi juhul liikluses mootorsõidukijuhina osaleda. Samale seisukohale, mis punktis 5.1 toodud, jääb kohus ka tööandja poolt ametiauto võimaluse kasutamisele. Kohtuväline menetleja on D.T LS § 201 lg 2 väärteo toimepanemise eest karistanud 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kohus ei lugenud menetlusaluse isiku kahetust siiraks, seega ei ole see ka kergendava asjaoluna arvestatav. Kohus hindas menetlusaluse isiku süü suureks ning leiab, et ka määratav karistus pidanuks vastama süü suurusele kuid arvestades eripreventiivselt seda, et menetlusalusel isikul puudusid varasemad kehtivad karistatused otsuse tegemise hetkel ja olukorda, et menetlusalune isik oma süüd tunnistab, on põhjendatud temale karistuse määramine sanktsioonimäära keskmises määras. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, tagades õiguskorra kaitsmise huvid läbi riikliku hukkamõistu väljendamise ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. 5.3 Mis puutub kaebaja viiteid mõlema kohtuvälise menetleja otsuse juures
lg 2 toodud aluste mittearvestamise kohta selgitab kohus, et viidatud paragrahv kehtestab karistusraamid nendeks juhtudeks, mil karistusseaduse üldosa näeb ette kohtu õiguse või kohustuse kergendada süüdlase karistust ning käesoleval juhul ei esine mitte ühtegi argumenti miks peaks üldse kaebaja isiku suhtes
Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohas tooduga, et
lg 1 kohaselt võib kohus kergendada isiku karistust
üldosas nimetatud juhtudel
Seadus näeb ette üksnes kohtu õiguse ja teatud juhtudel ka kohustuse kergendada süüdlase karistust ning seda järgnevate juhtumite esinemisel: tegevusetus (
lg 2), kaasaaitamine (
lg 5), osavõtja eriline isikutunnistus (
lg 2), süüteokatse (
lg 6), kõlbmatu süüteokatse (
lg 2), eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (
lg 2), piiratud süüdivus (
), keelueksimus (
Lisaks eriosa sanktsioonist erineva karistusraami kohaldamine on kohustuslik üksnes osavõtja erilise isikutunnuse puudumisel (
Seega puudus kohtuvälisel menetlejal 9 käesoleval juhul võimalus tugineda
lg 2 ning antud juhul ei ole
5.4 Kohtu hinnangul on kaebaja väited selle kohta, et rahatrahvid põhjustab talle raskema majandusliku olukorra põhjendamata kuivõrd kaebaja isik peab mõistma, et kui ta paneb toime süüteo järgneb sellele ka vastutus. Juhtimisõigus on kaebaja isiklik õigus, mille omandamine ei ole kuidagi seotud antud väärtegude toimepanemisega. Tõepoolest, LS § 106 lg 1 p 3 kohaselt antakse auto juhtimisõigus ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel ei ole karistatust LS §-s 201 sätestatud väärteo eest. Kohtu hinnangul ei ole juhtimisõiguseta juhtimise näol tegemist vähetähtsa väärteoga, mille puhul võinuks piirduda hoiatusega. Käesolevas asjas esineb menetlusaluse isiku karistamiseks arvestav avalik menetlushuvi, kuna väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Menetlusalune isik, alustades mootorsõiduki juhtimist juhtimisõiguseta ja olles väidetavalt läbinud mootorsõidukijuhi teooriakoolituse, oli teadlik, et selline tegevus on keelatud ja sellega kaasnevad piirangud juhtimisõiguse taotlemisel, sellele vaatamata eiras ta liiklusreegleid tahtlikult. Inimlikult on mõistetav menetlusaluse isiku soov saada juhtimisõigus, kuid see ei ole kohtu hinnangul argumendiks, mis põhjendaks väärteomenetluse lõpetamist või hoiatusega piirdumist, samuti ei ole juhtimisõiguse väljastamise piirangud karistuseks isikule väärtegude toimepanemise eest. 5.5 Kaebuste lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslikud ja põhjendatud otsused, millega D.T tunnistati süüdi LS § 201 lg 1 järgi ja LS § 201 lg 2 järgi, seega jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus nõustus rahatrahvide suurusega sanktsiooni keskmises määras leides, et määratud rahatrahvid peaksid suutma mõjutada D.T edaspidi uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et määratud karistused on proportsionaalsed, kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega ega koorma menetlusalust isikut liigselt. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul alust menetlusalusele määratud trahvisummade vähendamiseks. 5.6 Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses taotlenud rahatrahvide ajatamist põhjendades seda raske majandusliku olukorraga mida peaasjalikult tekitavad määratud rahatrahvid koosmõjus põhjendustega, mis hõlmasid taksoarvete tasumist ning sõidueksami sooritamise võimatust. Kohus selgitab, et ka ilma rahatrahvide määramiseta peaks kaebaja isik tasuma taksoarveid kui otsustab taksoteenust kasutada, samuti eksami sooritamise võimatuse on kaebaja isik ise endale loonud kui otsustas juhtimisõiguseta sõidukit juhtima asuda seega ei saa siinkohal kuidagi põhjendada, et riik on kaebaja majandusliku raske olukorra põhjustanud. Küll aga kuivõrd isik oma kohustusi põhjendab ning esineb olukord kus isikul tuleb tasuda nii rahatrahvid kui ka leida moodused liiklemiseks, nõustub kohus, et mõistetud põhikaristust aitab leevendada võimalus tasuda seda osade kaupa.
lg 1 sätestab, et mõistetud rahatrahvi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata ositi ja selle täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetlusaluse isiku majanduslikku seisundit arvestades võimaldada rahatrahvi tasumine ositi ning seda 10 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest nii, et ühes kalendrikuus tasutav rahatrahvi osa peab olema vähemalt 40 eurot väärteoasjas 2317,20,009933 ja 60 eurot väärteoasjas 2302,20,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.