Obsah (7)

§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2022 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-102040 Tsiviilasi AS Aktiva Portfo

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 2 2-22-102040 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja nõude aluseks on Inbank AS ja kostja vahel 05.11.2020 osamaksetega sõlmitud müügileping nr x (edaspidi leping), millega kostja kui ostja ostis kauba maksumusega 1304,99 eurot, makstes kauba eest maksegraafiku alusel. Kokku oli lepitud nii viivisemääras 0,07% päevas, 24% aastas ning intressimääras 25% aastas. Kostja on küll väitnud, et temaga eelpoolnimetatud lepingut sõlmitud ei ole, esitades PPA teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta, kuid nii nagu hageja leiab ka kohus, et PPA teatisest ei nähtu, et kriminaalmenetlus hõlmaks just lepingut x. Kuigi menetlus on alustatud juba 14.10.2021, ei ole kohtule esitatud andmeid kriminaalmenetluse käigu kohta ning kohus leiab, et ainuüksi kuriteoteate uurimisasutusele esitamine ei tähenda ilmtingimata, et kindlasti on toime pandud kuritegu. Isegi kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et kolmas isik on kostja teadmata kostja nimel lepingu sõlminud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Seega puuduvad tõendid, et kostja pole vaidlusalust lepingut sõlminud. Ka Riigkohtu lahendist nr 2-16-124450 (p 22) tuleneb, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti, pangakaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on IDkaart, pangakaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on IDkaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud.
2. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja kui kauba ostja vastavalt hagiavaldusele makseid graafikujärgselt nõuetekohaselt ei täitnud, on hageja nõue põhivõla 1304,99 euro saamiseks põhjendatud.
3. Vaidlust ei ole selles, et hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirju ning lähtuvalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.
4. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingule on kokku lepitud intressimääras 25% aastas. Hagejal on intressinõue 180,31 eurot.
5. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viiviseid lepingujärgses määras 25% aastas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviste suurus 188,60 eurot. Et kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja oma hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on taotlenud ka tulevikus sissenõutava viivise väljamõistmist kohtult

§ 367tähenduses.

Kuna hageja on arvestanud vastavalt viivise arvestusele viivist kuni 24.03.2021 (incl), mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

3 2-22-102040 § 367 alusel viivise tasumata põhisumma jäägilt (1304,99 eurot) alates 25.03.2021 kuni nõude täitmiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksmata põhivõlgnevus 1 304,99 eurot, intress 180,31 eurot, võla sissenõudekulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 188,60 eurot ja alates 25.03.2022 viivis summalt 1 304,99 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Hageja 05.12.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi koosneb tema menetluskulu maakohtus riigilõivust 315 eurot ja õigusabikulust 6 tunni ja 35 minuti eest (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, dokumentide kogumine, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine, 22.04.2022 kostja vastusega tutvumine, seisukoha koostamine, 25.08.2022 kostja vastusega tutvumine, vastuse koostamine, 05.12.2022 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine) summas 810 eurot tunnihinnaga 120 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.
2. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud kohtule hagi hinnaga 1828,30 eurot, millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 315 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras. Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 6 töötunni ja 35 minuti ulatuses (810 eurot). Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 315 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku 1125 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks. 12.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4