Obsah (4)

§ 551§ 667§ 442§ 377

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-8151 Tsiviilasi Kohtla-Järve linna avaldus hooldusõigu

§ 551

lg 1 järgi võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Lapse tagastamine vanematele ei ole veel lapse huvides, sest järelevalveta ringi hulkumine ja asotsiaalse eluviisiga täisealistega suhtlemine oleks jätkuvalt ohtlik. Kohalik omavalitsus on peres omavaheliste suhete parandamiseks määranud tugiisiku, lastekaitsespetsialist on korraldanud koos lapsevanematega ümarlaudu, viinud vanematega läbi erinevaid vestlusi ja suunanud neid psühholoogi juurde, kuid märkimisväärset abi sellest veel pole. MÄÄRUSKAEBUS

1. Laps esitas Viru Maakohtu
2. detsembri 2022 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt lähtus maakohus ebaõigetest asjaoludest ning vanemate hooldusõigus tuleb taastada ja lubada lapsel koju pöörduda. Vanemad suudavad lapse käitumist kontrollida ning laps järgib vanemate juhiseid. Lapse õppeedukus on olnud hea, mis kinnitab, et ta suudab käituda eeskujulikult. Laps ei ole hoolekandeasutuses reegleid rikkunud. Suhted vanematega on muutunud paremaks. Vanemad on kinnitanud, et nad on valmis toetama teda nii õpingutel kui ka eeskujuliku käitumise tagamisel. LasteKS § 21 lg 2 p 2 kohaselt tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Kuna laps soovib koju minna, tuleb seda võtta arvesse ning taastada hooldusõigus.
3. Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub taastada vanemate hooldusõigus ning võimaldada lapsel elada kodus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on olukord laabunud, suhted tütrega on lojaalsed ja mõistvad. Ema märkis, et ta on käinud laste kasvatamise kursusel. Sillamäe hoolekandeasutuses on kasinad elutingimused, seal hoitakse kokku toidult ning lapsel ei võimaldata tegeleda käsitöö ja õmblemisega. Laps ei saa käia ka huviringides, tal on keelatud osaleda kooliprojektides. Laps soovib elada kodus.
4. Avaldaja vaidles lapse ja ema määruskaebusele vastu.
5. Ringkonnakohus küsis avaldajalt, kas laps käib samas koolis, kus enne esialgse õiguskaitse kohaldamist ning kas peresse tagasipöördumisel peaks laps kooli vahetama. Avaldaja vastas, et laps käib samas koolis ega peaks kooli vahetama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada

§ 667lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab teistkordse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Mõlemad määruskaebused rahuldatakse. 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust (

§ 442lg 8).

Maakohtu määruse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kuidas ohustab menetluse ajal kodus elamine last, miks on talle vaja ajutist eeskostjat ning mis põhjusel tuleb menetluse ajaks piirata varahooldusõigust. Maakohus ei ole põhjendanud esialgse õiguskaitse abinõu vajalikkust ja ei ole hinnanud selle proportsionaalsust. 11. Kohus võib hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid (

§ 551

lg 1).

§ 377

lõike 2 alusel võib õigussuhet esialgselt reguleerida, kui see on vajalik olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel. Kuna maakohus eraldas esialgse õiguskaitse abinõuna lapse perest ja määras lapse isiku- ja varahoolduse eestkostjale, peab selleks esinema kaalukad põhjused. Tegu on väga intensiivsete perekonnaautonoomiat riivavate esialgse õiguskaitse abinõudega ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole selliste abinõude kohaldamiseks piisavat alust.

1. Kohtul tuleb lapse heaolu tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid. Vajadusel saab kohus rakendada muid vähem koormavaid abinõusid nii esialgse õiguskaitse kohaldamisel kui ka lõpplahendi tegemisel. Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada, vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (vt ka RKTKm 3-2-1-142-13, p 15). Ringkonnakohus leiab, et praegusel ajal ei esine aluseid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna laps on täitnud koolikohustust, nii laps kui ka vanemad soovivad, et laps elaks kodus ning ei ole esinenud reeglite rikkumist hoolekandeasutuses. Ainuüksi Aspergeri sündroomi olemasolu ei ole piisav alus lapse perest eraldamiseks. On üldteada, et tegu on sotsiaalse suhtlemise eripäraga. Sellisel juhul tuleb nii last kui vanemat nõustada ja neile abi pakkuda. Menetluses pole esile tulnud, et laps oleks viimasel ajal suhelnud võõraste talle ohtlike isikutega. Samuti käib laps samas koolis, kus ta käis enne esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seega ei too lapse koju tagasi pöördumine kaasa kooli muutumist. Kuna lapse vanemad soovivad last ise kasvatada ning ka laps soovib ise koju pöörduda, ei ole lapse huvides tema jätkuv viibimine hoolekandeasutuses. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada, lõpetada esialgse õiguskaitse kohaldamine ning võimaldada lapsel naasta tema perekonna juurde. Lapse vanemad ja ka laps saavad esialgse õiguskaitse lõpetamisel võimaluse veenda avaldajat ja kohut, et lapse kodus elamine on lapse huvides. Kui lapse kodus elamisega tekivad taas probleemid ja lapse heaolu satub ohtu, siis on kohtul õigus kasutada kõiki seaduses ettenähtud võimalusi lapse heaolu tagamiseks.
2. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus lõpplahendi tegemisel. (digitaalselt allkirjastatud)