← Eesti

2-20-18762/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-18762 T

§-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada. 8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebuse resolutsioonist nähtuvalt vaidlustab avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tuvastas korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 3 tühisuse, millega otsustati: 1) sõlmida raamatupidaja RKga tööleping alates

  1. juuni
  2. a kuni
  3. september
  4. a ja välja maksta ühekordse maksena summas 259,36 eurot (bruto). Tehtud väljamakselt tasuda kõik maksud; 2) Seoses advokaadibüroo arvetega koguda 150 eurot iga korteriomandi kohta ajaperioodil
  5. november
  6. a kuni
  7. jaanuar
  8. a. See summa tuleb lisada igale korteriomandi KÜ Männiku tee 103 arvele summas 50 eurot/kuus antud perioodi jooksul (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). 4

(7)Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (

§ 463lg-ga 2) alusel jõustunud.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel (

§-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

  1. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole üldkoosoleku päevakorra p-dega 1 ja 2 seotud otsuseid vastu võetud. Avaldaja hinnangul oleks maakohus pidanud tühistama kõik üldkoosoleku otsused. Kolleegium avaldaja seisukohaga ei nõustu. 10.
  2. Kolleegiumi nõustub maakohtuga, et päevakorra p-de 1 ja 2 osas ei ole vastu võetud otsuseid, sest need ei ole suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele ning nendel puudub korteriühistu edasisele tegevusele õiguslik mõju. Avaldajale saadetud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt oli päevakord järgmine:
  3. Uue põhikirja kinnitamine (päevakorra p 1);
  4. Korterite ruutmeetrite ülevaatamine ja vajadusel parandamine (päevakorra p 2);
  5. Reservkapitali kogumine erakorralisteks remonttöödeks ja muudeks kuludeks (päevakorra p 3). Viidatud protokolli p-st 1 nähtuvalt toimus uue põhikirja üle arutelu, mille käigus vaadati uus põhikiri läbi ja otsustati projektis muuta maksude jagamise osa. Samuti otsustati põhikirja mitte vastu võtta, kuna korteriomanikele välja saadetud projekt ei olnud kättesaadav seitse päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumist. Üldkoosoleku protokolli p-st 2 nähtuvalt toimus korteriomandite ruutmeetrite ülevaatamine. Korteriomandite suuruste kohta on protokollis esitatud informatiivne tabel. 10.
  6. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete häälte kui tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele (vt ka Riigikohtu
  7. märtsi
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12). Kolleegium märgib, et seaduse mõtte kohaselt on vajadus tunnistada kehtetuks või tuvastada tühisus otsuste osas, mis on vähemalt kaudseltki käsitletavad vastava organi otsustena, kuid millel esinevad formaalsed või materiaalsed (sisulised) puudused. Selliste otsuste hulka kuuluvad eelkõige otsused, mille alusel on võimalik taotleda kannete tegemist juriidilise isiku kohta käivatesse registritesse või millel võib vastava juriidilise isiku edasisele tegevusele olla teatud õiguslik mõju. Õiguskirjanduses on leitud, et konkreetse juriidilise isiku puhul seondub tema organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise vajadus vaid nende otsustega, mille tegemisega on seotud kvoorumit ületav osa vastava juriidilise isiku organi liikmetest ja/või mille alusel ei ole välistatud õiguslik mõju vastava juriidilise isiku edasisele tegevusele, sh muudatuste tegemine registris. Samuti on leitud, et juriidilise isiku organi otsusena ei ole käsitletav vastava organi poolt otsuse tegemisest (mille otsustamist on pädev isik taotlenud) keeldumine või esitatud informatsiooni teadmiseks võtmine, millisel juhtumil puudub otsusele omane reguleerimistahe (vt Saare, K. TsÜS § 38, komm 3.
  9. – Varul, P jt. (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010). Arvestades eeltoodut ei rikkunud maakohus kohtulahendi põhjendamise kohustust, sest otsuste puudumise tõttu ei pidanud maakohus analüüsima päevakorra p-dega 1 ja 2 seotud väiteid otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohta. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks sellekohaseid määruskaebuse väiteid täiendavalt analüüsida.
  10. Määruskaebuse väite kohaselt on avaldaja
  11. juulil 2021 (ekslikult märgitud
  12. juuli
  13. a) esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks seoses korteriühistu seaduslike esindajate ja 5

(7)lepingulise esindaja esindusõiguse puudumisega. Avaldaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole avaldaja väiteid käsitlenud. 11.
  1. Esmalt märgib kolleegium, et avaldaja
  2. juuli
  3. a seisukohast ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks. Samuti oleks menetluse lõpetamise taotlemine vastuolus avaldaja menetlusliku positsiooniga. Küll aga on avaldaja esitanud väiteid korteriühistu seaduslike esindajate ning lepingulise esindaja esindusõiguse puudumise kohta, mille osas maakohus ei ole seisukohta võtnud. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-st 8 (

§ 463lg-ga 2) tulenevat põhjendamiskohustust.

Asjaolu, et vaidlustatud määrus on viidatud osas jäänud põhjendamata, ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ning selle rikkumise saab kolleegium kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi. 11.

  1. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et korteriühistul ei ole esindusõiguslikke isikuid, kes saaksid käesolevas menetluses korteriühistu nimel menetlustoiminguid teha. Maakohtu menetluses on
  2. juunil 2021 korteriühistu vastusele alla kirjutanud KV. Maakohtule esitatud lepingulise esindaja volikirja on
  3. juunil 2021 samuti allkirjastanud KV. Korteriühistu registrikaardilt nähtub, et KV on korteriühistu juhatuse liige olnud alates
  4. novembrist
  5. Kolleegium on seisukohal, et KVut saab TsÜS § 34 lg 1 kohaselt lugeda käesolevas menetluses korteriühistu seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 38 lg 2 teise lause järgi saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Juhatuse liikme valimise otsuse tühisus ei ole praegu jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  6. juuni
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 19 teine lõik). Samuti vastab puudutatud isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Muus osas (esindusõiguse puudumise väited, mis ei puuduta korteriühistu seaduslike esindajate ja lepingulise esindaja esindusõigust kohtumenetluses) ei pidanud maakohus avaldaja väiteid hindama, sest maakohus tuvastas, et päevakorra p-de 1 ja 2 osas ei ole otsuseid vastu võetud ning p 3 osas, et rikuti kokkukutsumise korda. Kui kohus tuvastab vaidlustatud otsuse tühisuse ühe aluse, siis ei ole enam vaja käsitleda menetlusosaliste muid väiteid ega tõendeid.
  8. Puudutatud isik on määruskaebusele esitatud vastuses leidnud, et käesoleval juhul esineb määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alus, sest määruskaebuselt ei ole tasutud nõutavas suuruses riigilõivu. Kolleegium märgib, et kuivõrd tegemist on hagita asjaga, siis kuulub kohaldamisele riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 15, mille kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg-st 5 tulenevalt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras riigilõivu 50 euro. Eelnevast tulenevalt pidi avaldaja määruskaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 50 eurot, mida avaldaja ka teinud on. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  9. Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust ega väljamõistetud menetluskulude suurust (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg-d 3 ja 5).
  10. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
  11. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. 15.
  12. Määruskaebemenetluses on puudutatud isik palunud avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 537,20 eurot (koos käibemaksuga). Puudutatud isik on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses 6

(7)praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Menetluskulude nimekirja (täiendatud
  1. augustil 2022) järgi tegi esindaja puudutatud isikut esindades tunnitasuga 79 eurot (käibemaksuta) kokku toiminguid 5 tunni ja 40 minuti ulatuses, sh: maakohtu kirja ja määruskaebusega tutvumine, selle analüüs ning positsioonide kujundamine ja seisukoha koostamine 4 tundi; maakohtu määrusega tutvumine 2 minutit; ringkonnakohtu määrusega tutvumine, menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine 55 minutit, vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumine, seisukoha esitamine ja täiendava nimekirja koostamine 43 minutit. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 15.
  2. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu, et puudutatud isiku esindaja oli juba maakohtu menetluses tutvunud tsiviilasja materjalidega ning vastuses määruskaebusele korratakse ka varasemaid väiteid ja maakohtu seisukohti, on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud kaebusega tutvumise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 2 tunni ja 30 minuti ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirjade koostamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium 30 minutit. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu määr 79 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 284,40 eurot (= 3 tundi x 79 eurot + 20% käibemaks). Kuna puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga. Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
  3. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.