KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-2776 Kohtuasi OÜ Northern Gua
§ 657
lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
- Vaidlustatud määrusega määras maakohus kindlaks kostja I hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis need hagejalt koos viivisega välja. Hageja palub määruskaebuses tühistada vaidlustatud määruse täies ulatuses ja teha uus määrus, millega jätta kostja I taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata.
- Riigikohus on leidnud,
§ 175
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
- märtsi
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt 4
(6)2-21-2776 kokkuvõtvalt Riigikohtu
- aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel diskretsioonipiire ületanud.
- Hageja on seisukohal, et kostja I taotletud menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kolleegium leiab, et hageja väited ei ole põhjendatud. 13.
- Hageja arvates tuleb esiteks arvestada asjaoluga, et menetlus sisuliselt ei alanudki ning kostja I esindaja jõudis esitada ainult taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Hageja hinnangul on äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatu nõuda 1150,80 euro tasumist menetluskulude katteks, kui kostja I esindaja on teinud ainult formaalse menetlusliku avalduse ning ei ole osutanud kostjale I sisulist õigusabi. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et asjaolu, et praegune asi lõppes hagi läbi vaatamata jätmisega, ei oma kostja I õigusabikulude põhjendatuse hindamisel iseseisvat tähtsust. Kostja I on kulutused lepingulisele esindajale juba teinud ning tal on õigus nõuda põhjendatult tehtud kulutuste hüvitamist. Nende kulude kandmisel ei olnud kostjale I ette teada, et menetlus lõpeb hagi läbi vaatamata jätmisega ning asja sisulise arutamiseni ei jõua. Seega ei saanud kostja I hageja viidatud asjaoluga menetluskulusid kandes arvestada. 13.
- Teiseks peab hageja põhjendamatuks seda, et kostja I palkas menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks lepingulise esindaja, arvestades, et kostja I on pankrotihaldur ja seega õiguse eriteadmistega isik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotihaldur ei pea end menetluses ise esindama. PankrS §-dest 56 ja 57 ei tulene haldurile õigusteadusalase hariduse nõuet. Ka PankrS § 65 lg 14 viitab, et pankrotihaldur võib olla advokaat või muu õigusteaduse eriteadmistega isik (TsMS § 218 lg 1 p-d 1 ja 2), aga ei pruugi. PankrS § 62 järgi on halduril lubatud kasutada toimingute tegemisel kolmandate isikute abi. Õige on kostja I vastuse p-s 2.1.7 väljatoodu,
§ 217
järgi võib menetlusosaline osaleda menetluses tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Praegusel juhul ei tulene ei tsiviilkohtumenetluse seadustikust ega ka pankrotiseadusest erisust, et pankrotihaldur ei võiks osaleda menetluses esindaja kaudu. Ka Riigikohtu praktikas on pankrotihalduril lepingulise esindaja kasutamisest tekkinud õigusabikulusid peetud põhjendatuks (vt nt Riigikohtu
- juuni
- a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58976,
- detsembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-16 ja
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-16). Isegi kui menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta see asjaolu temalt õigust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (vt ka Riigikohtu
- oktoobri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11). Seega on alusetu hageja väide, et kostja I pankrotihaldurina oleks pidanud osalema menetluses isiklikult. 13.
- Maakohus pidas vaidlustatud määruses põhjendatuks kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 168 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei ole väitnud ega põhjendanud, et kostja I lepingulise esindaja tunnitasu oleks põhjendamatu. Samuti pole hageja määruskaebuses väitnud ega põhjendanud, et kostja I lepingulise esindaja tehtud toiminguteks kulunud aeg oleks pidanud olema lühem kui 6 t 52 min. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja I lepingulise esindaja ajakulu ega tunnitasu põhjendatust hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seega ei ole alust muuta maakohtu määrust ka väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. 5
(6)2-21-2776
- TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
- Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 6
(6)