ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikutelt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ega sätesta kohustust lahendada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. Ka Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-14, p 11.5). 2.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muu hulgas pöörata sissenõue rahalisele õigusele (
3.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 5. Kohus leiab, et taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 7.1. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on
lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse lahendamise hetkel on MTA alustanud 05.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059200-2 alusel kontrolli OÜ X erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse tuvastamiseks ajavahemikul juuni-juuli
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Maksukohustuse määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (
8. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur tugineb põhjendustes selle kohta, miks võib eeldatava maksuotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, peaasjalikult sellele, et äriühingul puuduvad eeldatavalt rahalised vahendid maksukohustuse tasumiseks ning äriühingu juhatuse liikme varasemast käitumisest tulenevalt ei saa välistada, et OÜ X käivet ei juhita mujale, nt teiste ettevõtete pangakontodele, jättes maksukohutuse täitmata. Maksuhaldur on näidanud, et OÜ-l X ei pruugi maksukohustuse määramise hetkeks olla piisavalt rahalisi vahendeid määratava kohustuse täitmiseks. MTA-l puudub teave OÜ X pangakonto ja sularaha jäägi kohta taotluse esitamise ajal. Äriühing ei oma kinnisvara, sõidukeid, samuti väärtpaberite kontosid ega väärtpabereid. Kohtule esitatud OÜ X pangakonto (taotluse lisad 13-14) väljavõttest nähtub, et 06.07.2022 oli konto lõppsaldo 0,00 eurot ja algsaldo 01.02.2022 seisuga 5204,88 eurot. Pangakontolt on välja võetud ka sularaha. Kohtule esitatud OÜ X pangakonto (taotluse lisa 36, dtl 528-532) väljavõttest nähtub, et 31.07.2022 seisuga oli konto lõppsaldo 3072,23 eurot, väljaminekuid kokku 30 352,89 eurot ning sissetulekuid 33 365,27 eurot. Pangakontolt on kontrollitaval perioodil välja võetud sularaha 3780 eurot. Äriühingu juhatuse liikme 07.12.2022 selgituste kohaselt on sularaha saldo seisuga 13 000 eurot (taotluse lisa 25, dtl 297). Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Selliseks kahtluseks annavad alust maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1- 3
lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid maksuhalduri loal, st vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste täitmine. Eelnevat arvestades peab kohus äriühingu pangakontode arestimist 19 294,62 euro ulatuses põhjendatuks ja proportsionaalseks. 11. MTA on põhjendanud, et ei ole teada, milline on hetkel äriühingu AS-is LHV Pank asuva arvelduskonto jääk. Seetõttu on võimalik, et kontol olev raha ei pruugi tagada maksotsusega määratava maksusumma laekumist nin pärast pangakontole aresti seadmist võib maksukohustuslane juhtida ettevõtte käibe mujale ja välistada täiendavad laekumised pangakontole. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud äriühingu tulevikus tekkivate rahaliste nõuete arestimine, mis tekivad peale akteerimist järgmiste lepingute alusel: - OÜ X vastu lepingu nr 93-AL-11_1MK ja lepingu nr 93-AL-18_2MK alusel; - AS-i X vastu lepingu nr 144-AL96 alusel; - OÜ-ga X vastu lepingu nr 2022-27 alusel. 4
lg 1 p-le 3 ja §-le 121 tagatise, mis katab maksekohustuse ja võimalikud sundtäitmise kulud, valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. Kui OÜ X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 19 294,62 eurot. Eelnevast nähtub, et maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist esitades saab äriühing ise kontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.