Obsah (6)

§ 159§ 157§ 26§ 45§ 165§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-16817 Tsiviilasi Jaanus K

) § 157 lg 1 alusel aegus nõue 05.04.

1. Avaldaja taotles eelnevalt täitemenetluse lõpetamist kohtutäituri juures, kohtutäitur teatas, et jätkab menetlust, sest sissenõudja ei vastanud kohtutäiturile.
2. Kohtutäituri vastuse kohaselt edastas kohtutäitur avaldaja 22.09.2022 aegumise avalduse 13.10.2022 nii elektrooniliselt kui posti teel puudutatud isikule ja andis tähtaja vastamiseks. Kohtutäitur märkis viidates täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p-le 6 ja § 49 lg-le 2, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel vanade likvideerijate õigused või määrab uued likvideerijad. Võlgnikule on soodsam taotleda täitemenetluse lõpetamist aegumisega. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus algatas
4. detsembri 2022 määrusega menetluse J. Koordi avalduse alusel täiteasjas nr 186/2009/5496 nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise otsustamiseks ja jättis sama määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulud jäeti avaldaja kanda. Teistele menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt on täiteasjas nr 186/2009/5496 võlgnikuks avaldaja, sissenõudjaks puudutatud isik ja täitedokumendiks Tartu Maakohtu 02.10.2009 maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-08-70769, millega mõisteti avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 99 701,99 krooni ja menetluskulu 850 krooni. Kohtute infosüsteemis märgitud andmete järgi jõustus täitedokument 08.02.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg-st 3 ja § 466 lg 3 I lausest tulenevalt jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et määruse peale oleks esitatud määruskaebust. TsMS § 661 lg 2 viimane lause näeb ette, et määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega võib määrus olla jõustunud ka juba 03.03.2010.

§ 159

lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. TsMS § 489 lg 7 alusel kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Täitemenetluse registri järgi 2 esitati täitedokument täitmiseks 15.10.2009, st enne jõustumist. Seega ei mõjuta täitedokumendi täitmisele esitamine antud juhul aegumistähtaega. Täitedokumendist tulenev nõue oleks määruse jõustumist ja

§ 157

lg 1 kuni 04.05.2011 kehtinud redaktsiooni arvestades aegunud kõige varem aastal

1. Seega on tegemist enne 05.04.2011 tekkinud nõudega, mille täitmise aegumisele kohaldatakse alates 05.04.2011 10 aasta pikkust aegumistähtaega, mis oleks üldjuhul möödunud
2. a aprillis. Ka juhul, kui arvestada aegumistähtaega alates 08.02.2012, oleks see praeguseks ajaks üldjuhul möödunud.

1. peatüki (aegumine)
2. jaos (§ 158 jj) on lisaks nõude aegumistähtaja peatumisele (ja katkemisele) reguleeritud ka täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaja peatumise (ja katkemise) alused (vt RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.1). Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib

§ 26

lg 2 järgi registrisse kandmisega ja lõpeb

§ 45lg 2 järgi registrist kustutamisega.

Puudutatud isik kustutati registrist äriseadustiku § 60 lg 3 alusel 01.06.2016. Ajavahemikus, mil tal ei ole õigusvõimet, ei saa ta oma rikutud õigusi kaitsta. Ajavahemik, mil juriidilisel isikul ei ole õigusvõimet, on käsitatav aegumise tähtaja peatumise ajana. Analoogia korras on selles olukorras kohaldatav

§ 165

, milles sätestatakse aegumise peatumist füüsilise isiku puhul olukorras, kus ta ei saa oma õigusi teostada (piiratud teovõime tõttu) (vt RKTKo 02.06.2010, 3-2-1-45-10, p 12). Seega on aegumine alates 01.06.2016 peatunud.

§ 168

lg 1 kohaselt ei arvestata aega, mille kestel aegumine oli peatunud, aegumistähtaja hulka.

§ 168

lg 2 järgi ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Eeltoodut arvestades ei ole Tartu Maakohtu 02.10.2009 määrusest tsiviilasjas nr 2-08-70769 tuleneva nõude täitmine aegunud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. J. Koort esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. detsembri 2022 määruse tühistamist ja täitemenetluse nr 186/2009/5496 lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt aegus puudutatud isiku nõue 05.04.
3. Olukorras, kus äriühing on äriregistrist kustutatud, kuid täitemenetlus jätkub ja kohus jätab aegumise nõude rahuldamata, raskendab see võlgnikul seadusest tuleneva õiguse maksma panemist (lõpetada täitemenetlus aegumise tõttu). Puudutatud isik ei vastanud kohtutäiturile, kui avaldaja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks kohtutäiturile. Samuti ei ole puudutatud isik teavitanud kohtutäiturit, et äriühing on äriregistrist kustutatud ja loobub edasisest menetlusest. Puudutatud isiku käitumine on pahatahtlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab avalduse ja lõpetab täitemenetluse täiteasjas nr 186/2009/5496 nõude täitmise aegumise tõttu. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5. J. Koort esitas maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 alusel. Maakohus leidis, et kuigi täitedokumendist (Tartu Maakohtu 02.10.2009 lahend tsiviilasjas nr 2-08-70769) tuleneva nõude esimest korda täitmisele esitamisest on möödunud

§-s 157 sätestatud tähtaeg, ei saa avaldust rahuldada, kuna sissenõudja kustutati registrist ÄS § 60 lg 3 alusel 01.06.2016 ning tal puudub õigusvõime. Seetõttu ei saa sissenõudja oma õigusi kaitsta, 3 kuna õigusvõime puudumine on käsitletav aegumise tähtaja peatumise ajana. Nimetatud põhjusel jättis maakohus avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt esitati 02.10.2009 kohtulahend kohtutäiturile täitmiseks 15.10.2009, s.o enne jõustumist. Kuna võlgnik on kinnitanud, et tema ei ole kohtulahendit vaidlustanud, siis on ilmne, et kohtulahendi esitas täitmiseks sissenõudja. Maakohus on märkinud muu hulgas, et KIS-i andmetel jõustus kohtulahend 08.02.

1. Ringkonnakohus leiab, et kuigi üldjuhul esitatakse täitmiseks jõustunud kohtulahend, ei saa praegusel juhul aegumise algust arvestada alates 08.02.
2. Seda ei ole tuvastanud ka maakohus. Seetõttu lähtub ka ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatud asjaolust, mille kohaselt on täidetud TMS §-s 2231 eeldused täitemenetluse lõpetamiseks. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et kui isikul (sissenõudjal) ei ole õigusvõimet, ei saa ta oma õigusi kaitsta. Samas ei ole vaidlustatud määruse põhjendustest võimalik aru saada, millal konkreetsel juhul võiks sissenõudja õigusvõime taastada, aegumise peatumine lõppeda ning sissenõudja oma rikutud õigusi kaitsta. Ühelegi sellisele asjaolule, millest võiks tuletada sissenõudja õigusvõime taastamine, ei ole maakohus viidanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna sissenõudja registrist kustutamisest on möödunud ca kuus ja pool aastat, siis ei saa praegusel juhul eeldada täiendava likvideerimismenetluse algatamist. Selline lähenemine oleks vastuolus TMS § 2231 eesmärgiga.
3. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel J. Koordi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja