Obsah (8)

§ 113§ 127§ 132§ 104§ 82§ 1050§ 140§ 139

2-20-144551 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Kohtuistungi toimumise aeg Pärnu Maakohus Leanika Tamm 12. detsember 2022, Pärnu 2

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 16.01.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas 200,00 eurot ja hageja õigusabikulud 360,00 eurot ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Hagiavalduses1 esitatud asjaolude kohaselt toimus 01.08.2020 Pärnus Lepa keskuse parklas liiklusõnnetus, kus sõiduk RENAULT LAGUNA (xxxxxxxxxxx), mida juhtis kostja, tagurdas 1 Hagiavaldus dtl 22-27 2 2-21-126827 otsa pargitud sõidukile SEAT ALTEA 4 FREETRACK (xxxxxxxxxxx). Kostja on oma vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele liiklusõnnetuses osalemist tunnistanud: „…põhjustasin kindlustusjuhtumi ning lahkusin pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Mina sellega nõus ei ole, kuna ma ei lahkunud sündmuskohalt, tulin autost välja, vaatasime teise õnnetuspoolega autode SEAT ALTEA 4FREETRACK xxxxxxxxxxx ja RNAULT LAGUNA xxxxxxxxxxx vigastused üle …“. (lisa 3 – kostja vastuväide; 1 lk)
3. Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja 13.08.2021 kostjale tagasinõude (lisa 6 – tagasinõue; 1 lk). Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 27.08.
4. Kostja kahju ei hüvitanud. LKindlS § 8 lg 1 punktide 1 kuni 3 kohaselt oli tegu kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus; kahju oli tekitatud sõidukiga ehk oli realiseerunud sõiduki käitamisele iseloomulik risk; esines põhjuslik seos sõiduki paiknemise ja tekitatud kahju vahel ning kahju tekitati sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
5. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduk SEAT ALTEA 4 FREETRACK (xxxxxxxxxxx) (lisad 4, 9 ja fotod).

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 132

lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kuna kahjustada saanud sõidukit SEAT oli võimalik parandada, siis kahju suurus oli remondiarve (lisa 9) alusel 1368,53 eurot. 3.

1. Hageja on hüvitanud sõiduki SEAT parandamise kulu ehk kahju summas 1368,53 eurot (lisa 10)..
2. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuna kostja põhjustas kindlustusjuhtumi, lahkus pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutses lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, oli hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue. Hageja esitas 25.11.2020 kostjale tagasinõude (lisa 6).
3. KindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuna kostja põhjustas kindlustusjuhtumi, lahkus pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutses lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, oli hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue. Hageja esitas 25.11.2020 kostjale tagasinõude (lisa 11). 3.
4. Liiklusseadus (LS) § 16 lg 1 näeb ette, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega nägi õigusakt ette, et liikleja peab hoiduma kõigest, mis võib kahjustada vara. Kostja ei hoidnud kõigest, mis võib kahjustada vara, mistõttu ta tagurdas otsa pargitud sõidukit Seat..
5. S § 169 sätestab nõuded juhi tegutsemisele liiklusõnnetuse korral. Selle sätte lg 1 järgi kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht p 1 järgi võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt LS § 39 lõikele 9, lg 4 järgi liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates 2 Hageja tõendid dtl 28-39; 43-54 3 2-21-126827 varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, lg 5 järgi lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Vastavalt LS § 169 lõikele 6 tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui ühe sõiduki juhi tegevuse tagajärjel saab parkal kahjustada teine sõiduk, mille juht ei viibi sündmuspaigal, tuleb õnnetuse põhjustajal teatada juhtumist politseile ja oodata ära politsei korraldused. Sõidukit enne politsei saabumist sündmuskohalt liigutada ei või. Kostja jättis LS § 169 lg 4 p 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistamata. Tekkinud kahju osas olid liiklusõnnetuse osapooled lahkarvamusel, mistõttu oleks kostja pidanud LS § 169 lg 5 kohaselt teatama koheselt toimunud liiklusõnnetusest politseile. Kostaja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. 9.

§ 104

lg 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

§ 104

lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

§ 104

lg 4 sätestab, et raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on

§ 104

lg 5 kohaselt seevastu õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja hinnangul oli kostja kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkudes vähemalt hooletu. 10.

§ 82

lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kooskõlas

§ 82

lõikega 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast

§ 82lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

Hageja esitas 25.11.2020 kostjale kohtuvälise kahjunõude, andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 09.12.2020 (lisa 11). Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Järelikult muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates 10.12.2020, mil oli möödunud talle hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. 11.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tagasinõudes (lisa 11) palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 09.12.

1. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 10.12.
2. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on 0,00%. Põhinõude suurus: 1368,53 eurot. Viivised hagi esitamise seisuga 15.01.2021 (periood 10.12.2020 – 15.01.2021 eest) on 11,24 eurot (1368,53 * 38 * 0,0219%).
3. Hageja menetlusekulud käesolevas tsiviilasjas on seotud 4PS OÜ poolt osutatud õigusabiga kokku summas 360 eurot. Hageja poolt on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõiv summas 45 eurot. Hageja tasub täiendava riigilõivu summas 155 eurot (200-45). Hageja 4 2-21-126827 menetluskulu seisuga 15.01.2021 on 560 eurot (360+200). Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja 01.02.2021 vastuses hagi ei tunnista ning soovib asja arutamist kohtuistungil. Kostja ei eita fakti, et 01.08.2020.a toimus Pärnu linnas Lepa Kaubanduskeskuse juures intsident, kus kostja oma sõidukiga Renault Laguna, reg.nr xxxxxxxxxxx, alustades kohalt sõitmist tagurdas sisse tema taga parkinud sõidukile Seat Altea 4 Freetrack, reg. nr xxxxxxxxxxx. Seega on täidetud esimene eeldus, et kostja on kindlustusjuhtumi põhjustanud. 2.
5. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei jäänud pärast sõidukile otsa tagurdamist seisma, vaid lahkus sündmuskohalt. Kostja pärast seda, kui tundis, et on tagurdanud pihta tema taga olnud sõidukile väljus sõidukist ning vaatas koos Seat’i juhtinud isikuga võimalikud sõidukite vigastused üle. Osapoolte hinnangul puudus vajadus kutsuda kohale politseid ning ka Seat’i juhtinud isik ei soovinud mingilgi moel olukorra fikseerimist. Kohal olles sõidukitest mingeid fotosid ei tehtud. Osapoolte kokkuleppel ning pärast kostja poolt Seati juhtinud isikule oma kontaktide andmist, lahkus kostja avarii paigast. Kostja ei ole lahkunud sündmuskohalt õigusvastaselt, vaid osapooled ei soovinud fikseerida toimunud õnnetust, kuivõrd leidsid, et tekitatud kahjustused ei ole suured, mis vääriksid õnnetuse fikseerimist. Seega ei ole täidetud nõude esitamine teine eeldus, et kostja lahkus sündmuskohalt õigusvastaselt ning selline lahkumine oli süüline. 2.
6. Vastab tõele fakt, et kostjale samal päeval keegi, kes ennast politseiametnikuna tutvustas helistas ning käis sõiduki vigastusi fikseerimas. Kahjuks ei jäänud kostjale sellest ühtegi dokumentaalset tõendit ning kostjale ei ole teada, kes see politseiametnik oli. Siiski on tähelepanuväärne, et politseiametnik helistas kostja kasutuses olnud telefoni numbrile, mille kostja oli andnud ka Seati juhtinud isikule. Seoses 01.08.2020.a toimunud sündmusega ei ole kostjale ka politsei poolt edastatud ühtegi dokumenti seonduvalt võimaliku väärteomenetlusega sündmuskohalt lahkumisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9. Hageja nõue põhineb liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja tugineb sellele, et kostja põhjustas 1.08.2020 toimus Pärnus Lepa keskuse parklas liiklusõnnetus, kus sõiduk Renault Laguna (xxxxxxxxxxx), mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile Seat Altea 4 Freetrack (xxxxxxxxxxx). 5 2-21-126827
10. Kostja on oma vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele liiklusõnnetuses osalemist tunnistanud: „…põhjustasin kindlustusjuhtumi ning lahkusin pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Mina sellega nõus ei ole, kuna ma ei lahkunud sündmuskohalt, tulin autost välja, vaatasime teise õnnetuspoolega autode SEAT ALTEA 4FREETRACK xxxxxxxxxxx ja RNAULT LAGUNA xxxxxxxxxxx vigastused üle …“ Vaidlus puudub selles, et hageja väidetud liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki Seat Altea 4 Freeback (xxxxxxxxxxx) omaniku tsiviilvastutus kindlustuse leping (liikluskindlustus) sõlmitud hageja poolt (vt dtl 25).
11. Kohus asub asjas esitatud tõendite alusel seisukohale, et kostja lahkus kindlustusjuhtumi toimumise kohast õigusvastaselt ja süüliselt. Kostja jättis LS § 169 lg 4 p 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistamata. Tekkinud kahju osas olid liiklusõnnetuse osapooled lahkarvamusel, mistõttu oleks kostja pidanud LS § 169 lg 5 kohaselt teatama koheselt toimunud liiklusõnnetusest politseile. Kostaja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt.
12. TsMS § 232 lg 1 on sätestatud, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus, hinnates kõiki asjas esitatud tõendeid ja poolte kohtuistungil antud selgitusi, asub seisukohale, et 01.08.2020 sõidukiga RENAULT LAGUNA (xxxxxxxxxxx) liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada pargitud sõiduk SEAT ALTEA 4 FREETRACK (xxxxxxxxxxx). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille kohaselt kostja oleks peale õnnetuse toimumist täitnud LS § 169 sätestatud nõuded juhi tegutsemisele liiklusõnnetuse korral. Selle sätte lg 1 järgi kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht p 1 järgi võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt LS § 39 lõikele 9, lg 4 järgi liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, lg 5 järgi lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Vastavalt LS § 169 lõikele 6 tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui ühe sõiduki juhi tegevuse tagajärjel saab parkal kahjustada teine sõiduk, mille juht ei viibi sündmuspaigal, tuleb õnnetuse põhjustajal teatada juhtumist politseile ja oodata ära politsei korraldused. Sõidukit enne politsei saabumist sündmuskohalt liigutada ei või.
13. Seega leiab kohus, et kostja jättis tahtlikult LS § 169 lg 4 p 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistamata. Tekkinud kahju osas olid liiklusõnnetuse osapooled lahkarvamusel, mistõttu oleks kostja pidanud LS § 169 lg 5 kohaselt teatama koheselt toimunud liiklusõnnetusest politseile. Kostaja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. 3.9.

§ 104

lg 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

§ 104

lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

§ 104

lg 4 sätestab, et raske 6 2-21-126827 hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on

§ 104

lg 5 kohaselt seevastu õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus nõustub hageja hinnanguga, ning leiab, et kostja oli kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkudes vähemalt hooletu. 20. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostja õigusvastane ja süüline lahkumine kindlustusjuhtumi toimumise kohalt on tõendatud. Oma süü puudumist peab üldjuhul tõendama aga kahju tekitaja ehk antud juhul kostja.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja pole tõendanud, et tema käitumine kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkumisel oleks olnud mittesüüline.

1. Kohus märgib täiendavalt, et Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud.
2. Kuna kohus leiab, et kostja vastutuse eeldused hageja ees on täidetud, hindab kohus ka hageja kahjunõude suurust. Sõiduki Seat kahjustustest tegi fotod ja sõiduki remondiks koostas kalkulatsiooni Auto Stock OÜ summas 1368,53 eurot hagiavalduse (lisa 7 – kalkulatsioon; 6 lk). Hagiavaldusele on lisatud fotod sõiduki SEAT kahjustustest. 1.
3. Hageja hinnangul oli SEAT’i remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik ning hageja garanteeris sõiduki parandamise kulude hüvitamise summas kuni 1368,53 eurot (lisa 8 – garantiikiri; 1 lk). 1.
4. Auto Stock OÜ parandas sõiduki Seat kahjustused, sõiduki parandamise kulu oli remondiarve alusel 1368,53 eurot (lisa 9 – remondiarve; 1 lk). 1.
5. Kuna liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki RENAULT liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt (lisa 6), siis oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus. 1.
6. Hageja hüvitas liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud sõiduki Seat parandamise kulu summas 1368,53 eurot (hagiavalduse lisa 10 – maksekorraldus; 1 lk).
7. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 140alusel.

Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii

§ 139

kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust kahjuhüvitise vähendamiseks.

§ 140

lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka

§ 139

alusel, sest pole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab (

§ 139lg 1).

Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks jätnud kostja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (

§ 139lg 2). 24. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas täidetud LKindl

S § 53 lõikes 1 p 2 kirjeldatud tagasinõude eeldused. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagejale tekkinud kahju hõlmatud sätte kaitse-eesmärgiga, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (

§ 127lg 2).

Samuti leidis asjas kinnitamist hageja kahjunõude suurus summas 1368,53 eurot ning kohtu hinnangul ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitise summas 1368,53 eurot. 7 2-21-126827 25. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue.

§ 113

lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Hageja esitas 25.11.2020 kostjale kohtuvälise kahjunõude, andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 09.12.2020 (lisa 11). Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Järelikult muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates 10.12.2020, mil oli möödunud talle hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. Seega on hagejal õigus arvestada hüvitatud kahjult viivist

§ 113

lg 2 alusel alates 28.08.2021.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja ei ole hageja viivisenõude suuruse ja arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise 15.01.2021 seisuga summas 11,24 eurot.

1. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodud sätteid arvestades mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 09.12.2021 võlaõigusseaduse §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudest (1368,53 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
3. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 200 eurot ja lepingulise esindaja kuludest. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Hageja lepingulise esindaja kulud käesolevas tsiviilasjas on seotud 4PS OÜ poolt osutatud õigusabiga kokku summas 840 eurot. Hageja lepingulise esindaja Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1).
4. Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Muus osas leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas hagimenetluses on põhjendatud kokku 5 h ulatuses. Kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/tund on käesolevas vaidluses liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning hageja esindaja ei ole vandeadvokaat. Eelnevat arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 100 eurot. Seetõttu on hageja lepingulise esindaja hagimenetluse kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 500 eurot (5 x 100). kohus nõustub, et põhjendatud on hüvitada ka hageja esindaja sõidukulud summas 77 eurot. 8 2-21-126827
5. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 777 eurot (200+500-+77). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 495 eurot ning menetluskuludelt viivis

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käbemaksuta. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

1. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
2. Kohus rahuldab kostja 21.11.2022 taotluse kohtuotsusega välja mõistetud summade ajatamiseks. Kohus võimaldab kostjal tasuda kohtu poolt väljamõistetud summad (mis koosnevad põhinõude osamaksest 114,05 eurot, menetluskuludest 64,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 0,94 eurot) võrdsete osamaksetena, suurusega 178,75 eurot ajatatuna 12 kuu pikkusele perioodile. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 9