lg-s 1 sätestatud elatise miinimummääras alates 06.05.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning lisaks 2 tagasiulatuv elatis summas 1 292,79 eurot (perioodi eest 06.05.2020 kuni 31.05.2020, nov. ja dets. 2020, 2021 märts kuupäevadel 1-15 ja 26-31; 2021 aprill ning 01.05.2021 kuni 05.05.2021). 21.07.2021 esitatud dokumendis märkis hageja, et peale hagiavalduse esitamist tasus kostja hageja ülalpidamiseks aprilli 2021 eest täiendavalt 219 eurot. Koos 03.05.2021 maksega summas 73 eurot on kostja tasunud 2021 aprilli eest elatist kokku 292 eurot, millega on aprilli 2021 elatise nõue täidetud ning hageja vähendas vastavas osas oma nõuet. 21.06.2022 esitatud dokumendis märkis hageja, et kostjal on täitmata elatise maksmise kohustus järgmiste perioodide eest: 06.05.2020 kuni 31.05.2020 summas 244,90 eurot, nov. ja dets. 2020 summas 584 eurot (2 x 292); 2021 märtsis kuupäevadel 1-15 ja 26-31 summas 197,80 eurot ning mai 2021 eest summas 142 eurot. Eelnevast tulenevalt hageja täpsustas oma nõuet ning palus kostjalt elatise välja mõista hageja kasuks summas 1 168,70 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta 21.06.2021 vastuses hagiavalduse rahuldamata. Kostja hinnangul püüab hageja seaduslik esindaja kuritahtlikult kohut eksitada esitades hagiavalduses valesid faktiväiteid. Nimelt ajaperioodi mai 2020 kuni juuni 2020 osas on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja teinud otsuse kohtuasjas nr 2-20-10647, kus on väljatoodud ning kontrollitud kõik asjaolud sh vaidlusaluse küsimusena ka lapse asukoht. Samuti ei elanud hageja oma isa juures ajavahemikus 15.06.2020 kuni november 2020, ehk kokku järjestikku 4,5 kuud kuna isa osas alustati juunis 2020 kriminaalasi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel seoses hageja kehalise väärkohtlemisega ning lõpetati konfliktivahendusega isa ja lapse vahel. Kostja lisas veel, et kohtuotsusest nr 2-20-10647 nähtub, et hageja seaduslik esindaja W peab jätkuvalt tasuma eelneva perioodi eest elatise võlgnevust 425 eurot eurot, millest kohtutäituri abil on kostja kätte saanud 182,09 eurot ning käesoleva ajani on tasumata 242,91 eurot. Samuti selgitas kostja, et on alates 01.01.2021 tasunud tulenevalt Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kuutasu alammäärast 584 eurot pool so 292 eurot igakuist elatist, kuid osade kaupa ehk iga nädala võrdselt nt 73 kuna hageja on kurtnud, et elatis ei jõua temani, isa (hageja seaduslik esindaja) tasub hagejale mõeldud elatise arvelt oma võlgasid, tasumata arveid ja laps on seetõttu söömata. Lisaks ei osta hageja seaduslik esindaja hagejale igapäeva eluks vajaminevaid asju (riided, hooldusvahendid, hügieenitarbed jms). Alates 01.01.2021 – 21.06.2021 on kostja vabatahtlikult tasunud elatist kokku ca 1105 eurot va 01.0331.03.2021 perioodi eest, kuna pool sellest kalendrikuust elas hageja kostja juures. 20.05.2021 kohtumääruse nr 2-21-7192 alusel tasus kostja hagi tagamiseks 150 eurot maikuus ning 150 eurot juunikuu eest ning lisaks tasus kostja puuduoleva, et elatise summaks oleks ühes kalendrikuus 292 eurot. Kostja ei pea põhjendatuks seega hagi rahuldamist elatise väljamõistmiseks, kuna kostja tasub vabatahtlikult elatist. Lisaks sellele ei nõustu kostja hageja seadusliku esindajaga novembrikuu 2020 elatise nõude osas, kuna alaealine hageja jõi isa juures xxx asuvas korteris ning tekitas endale füüsiliselt lõikudes kehavigastusi sattudes haiglasse ning hagejaga tegeles kostja mitte hageja seaduslik esindaja. Seaduslik esindaja oli alaealise hageja jätnud üksinda nädalaks ajaks koju, samal ajal kui ta ise tegi illegaalselt tööd Viljandis. Novembrikuus oli alaealine hageja nii kostja kui ka hageja seadusliku esindaja juures ning kostja täitis oma ülalpidamiskohustust. Hageja on korduvalt isa juurest 3 minema jooksnud. Tegelikkuses elab/on hageja suurema osa ajast koos poiss-sõbraga (X). Hageja on selgitanud, et poiss-sõber annab talle koguaeg taskuraha, ostab asju, mida laps igapäevaselt vajab ja viib hagejat koguaeg sööma. Hageja töötab alates 14.06.2021 kaupluses XXX 15 päeva kuus ning elab käesoleval ajal (seisuga 18.06.2021) 75% poiss-sõbra juures ning isa annab hagejale üksnes 100 eurot kuus vaatamata sellele, et kostja kannab vabatahtlikult hageja arveldusarvele igakuiselt elatist summas 292 eurot. Kostja selgitas, et tasub elatist vabatahtlikult, ostab lapsele riideid, jalanõud, süüa ja alati ausalt ning tegi tasaarvelduse nende kuude lõikes, kus hageja pool kuud kostja juures elas (nagu käesoleva aasta märtsis). Hageja seaduslik esindaja ei ole oma hagis tõendanud väidetavat lapse viibimist tema juures, seega tema väited on paljasõnalised, tõendamata ja alusetud. 13.06.2022 teavitas kostja, et hageja elab alates 14.01.2022 kostja juures. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Perekonnaseaduse (
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud
lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks kuni selle ajani, mil 4 ta kostja juurde kolis. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks elatist igakuiselt vähemalt miinimumulatuses enne hagiavalduse esitamist tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kuigi kostja on oma menetlusdokumentides välja toonud, et on ostnud hagejale ka riideid, jalanõusid ja süüa, siis ühtegi tõendit ei ole kostja oma väidete tõendamiseks esitanud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisulinekokkulepe teise vanemaga. 5 6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma ka tagasiulatuvat elatist
alusel.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Käesoleval juhul on 21-25.05.2020 kirjavahetuse ning ka 31.10.2020 kirjavahetusega leidnud tõendamist, et kostjalt on palutud ülalpidamiskohustuse täitmist (tlk 21-24). Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks käesoleval juhul kostjale iseenesest ebamõistlikult koormav ning asetaks teda äärmiselt raskesse olukorda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.