Obsah (7)

§ 371§ 238§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4538 Tsiv

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohus on selgitanud, et väljendi "sama nõue samal alusel" all mõeldakse

§ 371

lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (2-16-9016, p 10). Tsiviilasjas 2-18-15439 lahendas kohus hageja nõuet kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks samas täitemenetluses, mille osas on esitatud ka käesolev hagi, põhjendades seda täitmise aegumisega. Kohus jättis 10.10.2019 otsusega hagi rahuldamata, leides, et 2 täitmine ei olnud kohtuotsuse tegemise seisuga aegunud. Nimetatu ei välista kohtu hinnangul uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, tuginedes asjaolule, et uue hagi esitamise ajaks on aegumistähtaeg möödunud. Samuti on uueks asjaoluks 05.01.2021 toimunud nõude suurendamine. Kohus jätab kostja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

§ 238

lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus ei võta vastu kostja poolt 14.12.2021 esitatud 10.10.2019 kohtuotsust tsiviilasjas 2-18-15439, sest see tõend juba on asja materjalide juures (dtl 24-27). Asjaolu, kas ka kohtutäiturile on kohtuotsus esitatud, ei oma asja lahendamisel tähendust. Seetõttu keeldub kohus tõendina vastu võtmast ka 14.12.2021 esitatud kohtutäituri teatist. Kohus loeb 14.12.2021 esitatud tõendid kostjale tagastatuks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Pooled ei vaidle, et täiteasjas 014/2001/47 on hageja võlgnik, kostja on sissenõudja ning täitedokument on Tallinna Linnakohtu 09.03.1999 tagaseljaotsus tsiviilasjas 2/3/33-5302 (dtl 8-9). Hageja on esitanud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2. TMS (täitemenetluse seadustik) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
3. Pooled vaidlevad, kas täitedokumendist tulenevate nõuete täitmine on aegunud. 09.03.1999 kehtinud TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 123 lg 1 kohaselt kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest. Kehtinud TsÜS § 123 lg 2 I lause järgi täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkeb. Vaidlus puudub, et täitemenetlus algatati 21.04.
5. VÕSRS (võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus) § 9 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
6. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
7. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
8. juulit
9. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
10. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
11. juulist
14. juulist 2002 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat, tulenevalt VÕSRS § 9 lg 2 oleks täitmine aegunud 21.04.
16. 05.04.2011 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
17. aasta
18. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
19. aasta
20. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
21. aasta
22. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse 3 § 157 lõiget
23. Riigikohus on selgitanud, et VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes saab järeldada, et enne
24. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
25. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg (3-2-1-116-13, p 13). Kuna täitmine ei olnud 01.03.2011 seisuga aegunud, hakkas tähtaeg uuesti kulgema ning lõppes 01.03.
27. Asjaolusid aegumise peatumise või katkemise kohta välja toodud ei ole. Kostja väidetud asjaolud, et pikema aja jooksul täitetoiminguid ei tehtud, sest hageja asukoht ei olnud teada, ei ole asjaoludeks, mis tooks seaduse järgi kaasa aegumise peatumise või katkemise. Asjaolu, et täitedokumenti ei õnnestunud täita, ei välista aegumise vastuväite esitamise õigust ega muuda seda pahauskseks. Vastupidine seisukoht muudaks aegumise instituudi sisutuks. Kohus asub seisukohale, et täitedokumendist tulenenud nõuded aegusid 01.03.
29. Riigikohus on leidnud, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, st täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks (3-2-1-141-13, p 19). Kohus rahuldab hagi ning tunnistab sundtäitmise täitemenetluses 014/2001/47 lubamatuks seoses täitedokumendist tulenevate nõuete aegumisega.
30. Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta dokumendid täitemenetluse käigu kohta (dtl 10-22, 41-48). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 13.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja kulud tema enda kanda. Kostjale on 10.06.2021 määrusega määratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna riigi õigusabi on antud hüvitamise kohustuseta, tuleb vastavad kulud sõltumata hagi rahuldamisest jätta riigi kanda. 14.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

1. Hagi kohaselt tekkis hagejal kulu riigilõivule 300 eurot ja kulu lepingulisele esindajale seoses hagi esitamise ning sellega seonduvate toimingutega 576 eurot (4 tundi x 120 eur/h + km). Hageja taotleb esindaja kulu hüvitamist koos käibemaksuga, kuna pole käibemaksukohustuslane. Kohtuistungil avaldas hageja, et lisandub esindaja kulu kostja vastusega tutvumiseks koos seonduvate toimingutega 1 tund ja ajakulu istungil osalemisele koos ettevalmistusega 0,75 tundi. Hageja 14.12.2021 menetlusdokumendi kohaselt selle esitamisega kaasnevaid täiendavaid kulusid ei ole.
2. Kohus tuvastab kohtute infosüsteemist, et hagi esitamiselt tasumisele kuulunud riigilõiv 300 eurot on laekunud. 17.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 4 18. Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Õigusteenus tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Tasu põhjendatud ulatus on 828 eurot (5,75 x 144). Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 1 128 eurot (828+300), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele välja kostjalt. 19.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5