Obsah (11)

§ 201§ 15§ 90§ 227§ 33§ 124§ 101§ 73§ 731§ 207§ 88

4-22-3921 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-3921 (230222014123) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi S

§ 201lg-s 2; § 207 lg-s 1 ja § 227 lg-s 2 nimetatud rikkumiste eest Kar

S § 63 lg 1 sätteid kohaldades

§ 201

lg 2 alusel 300 trahviühikuga, s.o 1 200 eurot Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi grupijuht Enel Kuiv Kaebuse esitaja Siim Märtson ik: 38810050376; elukoht: xxx RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas: Jätta Siim Märtsoni kaebus rahuldamata. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.10.2022 üldmenetluse otsus osaliselt, s.o osas, millega määrati, et Siim Märtson peab tasuma rahatrahvi 300 trahviühikut, s.o 1 200 eurot, ühekordse maksena. Tühistatud osas teha uus otsus ja määrata, et Siim Märtson peab talle karistuseks määratud rahatrahvi 300 trahviühikut, s.o 1 200 eurot tasuma KarS § 66 lg-test 2 ja 3 tulenevalt kohtumääruse jõustumisest 6 kuu jooksul igakuise maksena 200 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pank ASis, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is, arvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank ASis või arvele nr EE777700771003813400 LHV Pank ASis. Makse teostamisel 1 4-22-3921 on kohustuslik märkida viitenumber 10220225088677. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik 1. PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 11.10.2022 otsusega karistati S. Märtsoni

§ 201lg-s 2; § 207 lg-s 1; § 227 lg-s 2 nimetatud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 kohaldades

§ 201

lg 2 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, so 1 200 eurot selles, et ta juhtis 23.09.2022 kella 10.33 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Raudtee tänaval, Pärnu maantee ja Kitsas tänava vahel mootorsõidukit xxx reg nr-ga xxx, kiirusega 80 km/h +/- 3 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Selliselt ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja ta ei omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tema juhtimisõigus oli peatatud juhtimisõiguse peatamise otsusega alates 14.06.2021. Selliselt rikkus S. Märtson

§ 15

lg 1 p 2; § 73 lg 2; MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 ja

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime

§ 201lg 2; § 207 lg 1; § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. S. Märtson kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud, vaidlustades selle Harju Maakohtus. Kaebuses taotleb S. Märtson kohtuvälise menetleja otsuse ümbervaatamist, võimalusel selle tühistamist ja rahatrahvi märkimisväärset vähendamist. Alternatiivselt taotleb ta rahatrahvi osalist asendamist arestiga. Kaebaja toob välja, et tema peres kasvab kaks last, ema elab Eestis üksi, mistõttu osutub sedavõrd suure trahvisumma tasumine 15 päeva jooksul võimatuks. Väärteo toimepanemise aluseks olevate tegudega seoses on kaebaja märkinud järgmist:  kiiruse ületamise põhjuseks oli tagumiselt istmelt telefonilaadija võtmine. Selle tõttu kaldus tema kehakoormus paremale ja koostöös võimeka automootoriga leidis aset häbiväärne eeskirja rikkumine. S. Märtson hindab seda rumalaks ja piinlikuks juhtumiks.  Sõiduk kuulub sõbrale, kes peab automargi esindustöökoda. Ta ei tulnud selle peale, et sedavõrd uhkel sõidukil võiks puududa tehnoülevaatus. Kaebaja toob täiendavalt välja, et sõiduk anti talle asendussõidukina.  Tervisetõendi uuendamine on olnud raskendatud xxx töökohustuste täitmise tõttu. Kaebaja töötab xxx ja Eestis käimine on raskendatud. Esimesel korral oli perearst töövõimetuslehel. Seetõttu tühistati arstivisiidi aeg. Teisel korral ebaõnnestus arstivisiit arsti puhkuse tõttu.
2. Kaebusest nähtuvalt paikneb kaebaja oma tööülesannete tõttu xxx. Sellest tulenevalt pidas kohus vajalikuks välja selgitada, kas kaebaja taotleb kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtu päringu vastuseks teavitas kaebaja, et taotleb kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Samuti väljendas kohtuväline menetleja seisukohta, et nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
3. 06.12.2022 määrusega võttis kohus S. Märtsoni kaebuse menetlusse, määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 13.12.
4. 2 4-22-3921
5. 08.12.2022 registreeris kohus kohtuvälise menetleja seisukoha. Kohtuväline menetleja taotleb S. Märtsoni kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud lahendi muutmata jätmist. Vastuses kordab kohtuväline menetleja menetluses tuvastatud asjaolusid, märkides järgmist:  menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et kiiruse ületamine toimus seetõttu, et ta upitas tagumiselt istmelt telefoni laadijat, mistõttu raskus läks paremale jalale ja vajutas gaasi juurde. Kohtuväline menetleja ei mõista, kuidas peaks juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega tegelemine vabandama rikkumise toimepanemist. Vastupidiselt menetlusaluse isiku arvamusele on selline tegevus vägagi ohtlik, kasvõi juba sõidukis viibinud kaasreisija suhtes. Sellise kiirusega liikudes läbib sõiduk 1 sekundiga 22 meetrit, mis tähendab, et tegeledes kõrvaliste tegevustega, läbib sõiduk mitukümmend meetrit justkui juhita. Laadija oleks ilma ohtu tekitamata saanud tagumiselt istmelt kätte ka kõrvalistuja abiga või peatades sõiduki hetkeks ohutus kohas;  sõiduki detailandmete väljavõtte kohaselt puudus mootorsõidukil 23.09.2022 kehtiv tehnoülevaatus, kontrolli tähtaeg oli 12.09.
6. Kusjuures sõiduk oli määratud esitamiseks korduvale ülevaatusele seoses 13.08.2022 ilmnenud oluliste vigade esinemisega. Tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimise eest vastutab sõiduki juht, seega tuleks juhil enne sõitma asumist kontrollida ja veenduda, et kõik kohustuslikud nõuded on täidetud. Seda eriti juhul, kui sõidetakse enesele mittekuuluva ja teadmata seisukorras sõidukiga. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud väärteotoimikuga ja elektroonilisel andmekandjal paikneva teabega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
8. Arutataval juhul ei ole vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis märgitud ajal, s.o 23.09.2022 kella 10.33 ajal juhtis S. Märtson Harju maakonnas, Tallinna linnas Raudtee tänaval Pärnu mnt ja Kitsas tn vahel, Kitsas tn suunas mootorsõidukit xxx reg nr-ga xxx. Nimetatut kinnitavad politseiametnik J M ütlused, milles viimane avaldab, et olles 23.09.2022 teenistuses ja teostades liiklusjärelevalvet, mis väljendus sõidukite liikumiskiiruse mõõtmises Tallinnas Raudtee tn, täpsemalt Pärnu mnt ja Kitsas tn vahel, mõõtis ta kell 10.33 lubatust suurema sõidukiiruse Kitsas tn suunas liikuval sõiduki xxx reg nr-ga xxx. Patrullipaariline M U andis sõidukile käega peatumismärguande, misjärel sõiduk peatus. Sõiduki juhiks osutus S. Märtson (ik 38810050376), kelle juhtimisõigust läbi politseiandmebassi kontrollides selgus, et isikul on juhtimisõigus peatatud terviseseisundi nõuetele mittevastavuse tõttu alates 14.06.
9. Samuti esitas isik Eesti juhiloa nr xxx, mille olemasolu ega kehtivust politsei andmebaas ei näidanud. Sõidukil puudus ka kehtiv tehnoülevaatus.
10. Tunnistaja ütlused kiiruse mõõtmise ja kiirust ületanud sõiduki kohta leiavad kinnitust ka CDplaadil oleva teabe ja dokumendiga „Salvestuse andmed“. Osutatuist nähtub, et 23.09.2022 kella 10.33 ajal kasutati J. M poolt koordinaatidel N59 23.3014 ja E024 41.9894 kiirusseadet LaserCam 4 (LE0276), mis fikseeris sõiduki reg nr-ga xxx sõidukiiruseks ajavahemikul 10.33.20 kuni 10.33.21 80 km/h. Taatlustunnistuse nr TTRS-22/00164 kohaselt oli mõõtevahendiks olnud kiirusmõõtur LaserCam 4 nr-ga LE0276 taadeldud ja kiirust mõõtnud ametnik oli läbinud pädeva mõõtja koolituse. Et mootorsõidukit juhtis just S. Märtson, on mh sedastatav ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest. Sellelt nähtub, et S. Märtson kõrvaldati 23.09.2022 Harju maakonnas, Tallinnas Raudtee tn sõiduki xxx reg nr-ga xxx juhtimiselt 23.09.2022 kell 10.33, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
11. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse S. Märtsonile ette mh

§ 15

lg 1 p 2 nõuete rikkumist ja

227 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemist. 3 4-22-3921

§ 15lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h.

On väljaspool vaidlust, et Raudtee tänaval, kus S. Märtson mootorsõidukit juhtis, on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, sest tegemist on asulasisese teega. Eelnevalt osutas kohus, et S. Märtsoni juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti 80 km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutakse laiendmääramatus. Määruse nr 78 lisa 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus 20-100 km/h korral +/- 3 km/h. St, et S. Märtson juhtis sõidukit kiirusega 77 km/h, mis tähendab, et ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Seega – juhtides asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, sõidukit kiirusega mitte vähem kui 77 km/h, rikkus S. Märtson

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Nimelt sätestab

§ 227

lg 2 vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Mis puudutab süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis S. Märtson loobus kohtuvälises menetluses sisuliste ütluste andmisest. Kohtule adresseeritud kaebuses on ta avaldanud, et ületas suurimat lubatud sõidukiirust, sest asus sõiduki tagaistmelt võtma telefoni laadijat ja keharaskus ühes võimsa mootoriga sõidukiga viisid sõidukiiruse ületamiseni. Vastuseks sellele märgib kohus, et erinevalt kuritegudest on väärteokorras karistatav nii tahtliku kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3). Seetõttu ei evi määravat kaalu, kas sõidukiiruse ületamine leidis aset tahtliku tegevusena (KarS § 16) või ettevaatamatusest (KarS § 18). Samuti osutab kohus

§ 33

lg 11 p-le 1, mis keelab juhil tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist. Viidatud normi kontekstis osutub S. Märtsoni selgitus, mille kohaselt leidis kiiruseületamine aset kõrvaliste tegevustega tegelemise tõttu iseäranis taunitavaks ja tema-poolne selgitus ei õigusta vähimalgi määral rikkumise toimepanemist. Lähtudes asjaolust, et kohtul pole võimalik ümber lükata S. Märtsoni väidet, et liikluskiirust ületas kõrvalise tegevuse tagajärjena, siis esineb alus seisukohaks, et S. Märtson rikkus liikluse nõuded minimaalselt ettevaatamatusest. 10. Väärteoprotokolli kohaselt on S. Märtsonile ette heidetav ka

§ 90

lg 1 p 1 rikkumine.

§ 90

lg 1 p 1 näeb ette, et mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

1. Tunnistaja J. M ütluste kohaselt esitas S. Märtson liiklusjärelevalve käigus politseiametnikele juhiloa. Kõnealust juhiluba on menetluse käigus vaadeldud, juhiluba on talletatud ka elektroonilisele andmekandjale ja sellest nähtub, et S. Märtsoni poolt esitatud juhiluba kannab numbrit xxx ja see on Transpordiameti poolt S. Märtsonile väljastatud kehtivusajaga 18.07.2016-17.07.
2. Transpordiameti andmebaasi väljatrüki kohaselt on osutatud juhiluba aga kehtetu ja S. Märtsonil puudub kehtiv juhtimisõigus. Samuti on toimikus väljavõte e-teenuste portaalist, kust nähtub täiendavalt S. Märtsonil juhtimisõiguse puudumine ja märge selle kohta, et alates 14.06.2021 on tema juhtimisõigus peatatud terviseseisundi nõuetele mittevastavuse tõttu. Nimetatut on kinnitanud ka Transpordiamet kohtuvälisele menetlejale 07.12.2022 adresseeritud vastuses. Lisaks on toimikus Transpordiameti 14.06.2021 teavitus S. Märtsonile, milles märgitakse, et

§ 124

lg 4 kohaselt peatab Transpordiamet mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta

§ 101lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.

Kuna tervise infosüsteemi poolt edastati 14.05.2021 Transpordiametile teavitus, et S. Märtsoni terviseseisund ei vasta liiklusseaduses kehtestatud nõuetele, peatas Transpordiamet S. Märtsoni juhtimisõiguse kuni juhtimisõiguse aluse peatamise äralangemiseni.

124 lg 1 kohaselt on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. Märgitust tuleneb, et S. Märtsonil puudus 23.09.2022 mootorsõiduki juhtimise õigus, see oli 4 4-22-3921 Transpordiameti 14.06.2021 otsusega peatatud ja S. Märtsonil oli keelatud mootorsõiduki juhtida. Kuna keelule vaatamata juhtis S. Märtson mootorsõidukit, ta tegi seda vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, siis rikkus S. Märtson

§ 90

lg 1 p 1 ja pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Nimelt näeb

§ 201

lg 2 ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguste isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Mis puudutab süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis S. Märtson loobus kohtuvälises menetluses sisuliste ütluste andmisest. Esmalt märgib kohus, et kohtu veendumusel oli S. Märtson kahtlusteta teadlik asjaolust, et Transpordiamet on tema juhtimisõiguse peatanud. Nii on S. Märtson kohtule adresseeritud kaebuses kirjeldanud, et otsis perearstiga tervisetõendi uuendamisega seoses kontakti juba kevadel, seejärel aga suvel, ent vajalikku visiiti polnud võimalik kokku leppida. Taoline selgitus kinnitab tõsikindlalt ja vähimagi kahtluseta, et 23.09.2022, s.o ajal mil ta juhtis mootorsõidukit, oli ta teadlik tema suhtes tehtud juhtimisõiguse peatamise otsusest, ent sellele vaatamata istus ta autorooli ja asus mootorsõidukit juhtima. Kuna S. Märtsonile on eelnevalt omistatud juhtimisõigus, mis tähendab liiklusseaduse normide põhjalikku tundmist, siis on subjektiivse koosseisu tasandil võimalik teha vaid üks järeldus ja selleks on arusaam, et S. Märtson rikkus

§ 90lg 1 p 1 teadva ja tahtliku käitumise tulemina.

12. Kõige lõpuks on S. Märtsonile väärteoprotokollis ette heidetud ka

§ 73

lg 2 nõuete rikkumist.

§ 73

lg 2

1 näeb ette, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

§ 73

lg 2

3 ja 4 kohaselt tõendatakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli liiklusregistri andmetega; tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Toimikus paiknevast Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on sõidukiga xxx reg nr-ga xxx seotult tehtud registrisse märge, et sõidukit pole liiklusesse lubatud. Lisaks on sõiduki taustakontrolli juures märge, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus. Tehnoülevaatuse andmete kohaselt teostati antud sõidukile korralist tehnoülevaatust 13.08.2022 ja selle tulemina tehti otsus, mille kohaselt tuli sõiduk esitada korduvale ülevaatusele. Ilma korduva ülevaatuseta oli sõidukit lubatav liikluses kasutada kuni 12.09.2022. Ülevaatuse kokkuvõttena tuvastati: kõikide rehvide rehvimustri jääksügavuse mittevastavus nõuetele; tagumise registreerimismärgi valgustuse puudumine ja otsene takistus juhi vaateväljas, mõra B-tsoonis. Kõnealused vead hinnati „Oluliseks veaks“, mis Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 9 lg 3 p 2 tähenduses toob kaasa korduvülevaatuse. Samuti tähendab see viidatud määruse § 10 lg 1 p 3 tähenduses sõiduki kehtivatele nõuetele mittevastavust kuni vea/vigade kõrvaldamiseni. Kuna tehnoülevaatuse andmete kohaselt oli sõiduki kasutamine lubatud kuni 12.09.2022 (vt

§ 731lg 1) ja S.

Märtsoni poolt 23.09.2022 sõiduki kasutamise ajaks polnud kõrvaldatud sõidukil tehnoülevaatuse käigus tuvastatud puudusi ning korduvtehnoülevaatus oli läbimata, siis järeldub, et S. Märtson kasutas liikluses mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seega tuleb asuda seisukohale, et S. Märtson rikkus

§ 73

lg-t 2 ja realiseeris

§ 207

lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused – kõnealune säte näeb ette vastutuse tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. S. Märtson avaldas kohtule adresseeritud kaebuses, et ta ei tulnud selle peale, et tema kastusse antud asendussõidukil võiks puududa tehnoülevaatus. Tõstatatule vastuseks märgib kohus, et

§ 33

määrab kindlaks juhi üldkohustused, nähes lg 2 p-des 2 ja 5 ette, et juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles ning veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Sõidukijuhilt nõutavateks dokumentideks, 5 4-22-3921 mis peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel kaasas olema, on juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument ja mootorsõiduki registreerimistunnistus (

§ 88lg 1).

Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis (

§ 88lg 3).

Arvestades asjaolu, et S. Märtson polnud kantud registrisse tema poolt 23.09.2022 kell 10.33 ajal juhitud sõiduki omaniku, vastutava kasutajana või kasutajana ning sõidukis ei viibinud selle kinnipidamise hetkel ka omanik või vastutav kasutaja, siis pidid S. Märtsoni valduses olema sõiduki juhtimise ajal

§ 88lg-s 1 loetletud dokumendid.

Juba eelnevalt osutas kohus

§ 73

lg 2 lausele 4, mis näeb ette, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada registreerimistunnistusega (vt ka määruse nr 77 § 7 lg 1 p 1, mis sätestab, et ülevaatuseks tuleb ülevaataja esitada sõiduki registreerimistunnistus või selle B-osa, § 11 lg 2 p 1 kohaselt tehakse tehniliselt korras sõiduki puhul registreerimistunnistusele sissekanne järgmise ülevaatuse kuu, aasta ja kontrollkaardi numbri kohta ja kinnitama seda allkirjaga). Kuna S. Märtsonile pole väärteoprotokollis ette heidetud

§ 88lg-s 1 nimetatud dokumentide puudumist, siis järeldub, et S.

Märtsoni valduses pidi olema ka sõiduki registreerimistunnistus, mis võimaldas S. Märtsonil kontrollida nii sõiduki tehnoülevaatuse läbimist, ent selle kaudu ka sõiduki vastavust tehnilistele tingimustele. Seega järeldub, et S. Märtsonile oli tagatud vajalikud tingimused sõiduki tehnoülevaatuse läbimise kontrolliks ning liikluses ja liiklusesse asumiseks vajaliku hoolsusmäära täitmiseks oli tal ka kohustus veenduda nii sõiduki korrasolekus kui ka nõutavate dokumentide olemasolus. Asjaolu, et S. Märtson jättis seadusest tulevad hoolsus- ja kontrollnõudeid täitmata, kõneleb süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu tasandil minimaalselt sellest, et S. Märtson realiseeris talle etteheidetava teo ettevaatamatusest, hooletuse vormis. 13.

§ 201

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 207

lg 1 rikkumise eest on võimalik kohaldada rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

§ 227

lg 2 rikkumise eest on seadusandaja karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Arutataval juhul asus kohtuväline menetleja seisukohale, et S. Märtson pani karistusõiguslikult toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ja seetõttu tuli talle määrata üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtu hinnangul toimis kohtuväline menetleja materiaalõiguslikult veatult, kui kohaldas KarS § 63 lg-t 1 ja määras karistuse

§ 201lg 2 alusel.

Kohtuväline menetleja määras S. Märtsonile rahatrahvi sanktsioonimäära maksimaalmääras, s.o 300 trahviühikut, so summas 1 200 eurot. Kaebaja taotleb kohtult kohtuvälise menetleja kohaldatud karistusmäära ülevaatamist ja selle vähendamist.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Arutataval juhul on sanktsioonimäära keskmiseks määraks trahv 150 trahviühikut. Nii nagu kohtuväline menetleja märkis oma 11.10.2022 otsuses, kordab ka kohus, et menetluse esemeks olevatest asjaoludest tulenevalt tuleb S. Märtsoni teosüüd hinnata suureks ja seda kahel põhjusel. 6 4-22-3921 Esmalt evib süü suureks hindamisel tähendust asjaolu, et kuigi karistusõiguslikult tuleb S. Märtsonile mõista üks karistus

§ 201lg 2 alusel, siis tema karistamise aluseks on kolm erinevat väärtegu.

Mitme väärteo toimepanemine sõltumata sellest, et isikule määrati või mõistetakse üks karistus raskeimat karistust ettenägeva sätte alusel, kõneleb juba iseenesest suurest süüst. Teiseks pole võimalik jätta tähelepanuta S. Märtsonile etteheidetavate tegude sisulist külge. Menetluse käigus leidis tõendamist, et S. Märtson juhtis tehnilistele nõuetele mittevastavat sõidukit. Tema poolt juhitud sõiduk polnud tähtaegselt läbinud tehnoülevaatust ja uuritud tõenditest nähtub, et sõiduki kõik rehvid olid kulunud, s.o rehvimustri jääksügavus ei vastanud nõutele. Et taoline sõiduk on liiklusesse sobimatu ja ohtlik, siis suurendab ohtu täiendavalt asjaolu, et sõidukit juhtis isik, kelle juhtimisõigus oli peatatud juhi terviseseisundi tõttu. St, et mitte üksnes sõiduk polnud liiklemiseks sobimatu, vaid seda juhtis isik, kellele kohaldus seadusest tulenev mootorsõiduki juhtimise keeld. Arvestades seda, et liiklemiseks sobimatut sõidukit juhtis juht, kellel oli mootorsõiduki juhtimise keeld ja kes ületas asulasisesel teel arvestataval määral suurimat liikluskiirust, siis kõnelevad need asjaolud kogumis suure abstraktse liiklusohu tekkimisest. Seega on kohtuväline põhjendatult jaatanud S. Märtsoni tegude osas suure teosüü olemasolu ning on õigustatult sellest lähtunud ka karistuse määra kohaldamisel. Mis puudutab karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist või puudumist, siis sarnaselt kohtuvälisele menetlejale tõdeb kohus, et karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Traditsiooniliselt on karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus. S. Märtson pole kahetsust avaldanud ei kohtuvälises menetluses ega ka kohtule adresseeritud kaebuses. Kohtule adresseeritud kaebuses on ta selgitanud väärtegude toimepanemise põhjuseid, ent kahetsust ta väljendanud ei ole. Mis puudutab karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, siis siingi on kohtuväline menetleja põhjendatult arvesse võtnud, et S. Märtson on isikuks, keda on varem karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt karistati S. Märtsoni kohtuvälise menetleja 26.05.2021 otsusega

§ 227lg 2 rikkumise toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3ks kuuks.

Võttes arvesse, et tema varasem liiklusrikkumine on samalaadne käesoleva rikkumise esemeks oleva süüteoga, siis õigustab seegi kõrge karistusmäära kohaldamist. Kokkuvõtvalt nõustubki kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et S. Märtsoni süü menetluse esemeks olevate süütegude toimepanemisel on suur ja lähtudes ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest on põhjendatud talle maksimaalse karistusmäära kohaldamine, mis on võrdeline 300 trahviühikuga. KarS § 47 lg 1

2 kohaselt on trahviühiku baassuurus 4 eurot. Seega on põhjendatud S. Märtsoni karistamine 300 trahviühiku ehk 1 200 euroga.

1. S. Märtson taotleb kaebuses trahvisumma vähendamist või alternatiivselt, aresti osalist kohaldamist. Kohus tõi eelnevas alapunktis välja, et kohtuväline menetleja ei ole karistusmäära kindlaksmääramisel eksinud, mistõttu jääb S. Märtsoni taotlus trahvisumma vähendamiseks tagajärjetuks. Niisamuti jääb tagajärjetuks tema taotlus karistuse osaliseks kandmiseks arestina. Seadusandja pole taolist võimalust lihtsalt ette näinud. Siinkohal selgitab kohus, et küsimus rahatrahvi asendamisest arestiga võib tõusetuda kohtulahendi täitmise menetluses, kui süüdlane jätab rahatrahvi tasumata ja ka kohtutäituri abil ei õnnestu süüdlasele mõistetud rahatrahvi sisse nõuda (vt VTMS § 211).
2. Kuigi S. Märtson ei ole otsesõnu taotlenud rahatrahvi osatamist, siis ei saa jätta tähelepanuta, et ta on viidanud peres kahe lapse olemasolule ja sellele, et kohustus tasuda rahatrahv ühe maksena 15 päeva jooksul ei ole objektiivselt täidetav. Kohus tõlgendab osutatud selgitust rahatrahvi ositi kandmise taotlusena. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjutavatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses või selle lisades avaldanud ega tõendanud oma igakuiseid 7 4-22-3921 sissetulekuid ega väljaminekuid, on kohtu võimalik tugineda rahatrahvi osatamise küsimuses üldiselt teadaolevatele asjaoludele ja kujundada oma seisukoht üldteadaolevate asjaolude põhjal. Esmalt märgib kohus, et S. Märtsonile kohaldatud rahatrahv on suur ja kohus ei kahtle, et trahvisumma suurus mõjutab vahetult pere toimetulekut. Teadaolevalt toimib tänane majandus kõrge inflatsiooni tingimustes, kus iga pere väljaminekud ainuüksi oma põhivajaduste täitmiseks on märkimisväärselt suurenenud. Võttes arvesse peres ka laste olemasolu, siis tagamaks seda, et tasutud saaks nii rahatrahv kuid S. Märtsonile ja tema perekonnale säiliks mõistlik toimetulek, määrab kohus, et S. Märtson peab rahatrahvi summas 1 200 eurot tasuma 6 kuu jooksul igakuiselt 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8