KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16498 Tsiviilasi R Ui hagi G Ua vastu ühisvara jagamise nõudes G Ua vastuhagi R Ui vastu ühisvara jagamise nõudes Hagihind 3500 eurot Vastuhagi hind 3500 eurot Kohtuistungid 01.10.2020 ja 28.04.2021 Menetlusosalised ja esindajad Hageja ja vastuhagis kostja: R U (IK xxx), elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja: Ljudmila Tšeussova, epost: mila.jur@mail.ru Kostja ja vastuhagis hageja: G Ua (IK xxx), elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja: Sergei Ivanov, e-post: si1961@mail.ru RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagiavaldus ja vastuhagiavaldus osaliselt. 2. Lõpetada poolte varaühisus ning jagada R Ui ja G Ua ühisvara järgmiselt: 2.1. Müüa korteriomand aadressil xxx (registriosa nr
- x)avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav tulu R Ui ja G Ua vahel võrdsetes osades; 2.2. Müüa liikmelisus x garaažiboks nr x avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav tulu R Ui ja G Ua vahel võrdsetes osades. 2.3. Müüa 2003. aasta sõiduauto Opel Meriva (registreerimismärk
- x)avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav tulu R Ui ja G Ua vahel võrdsetes osades. 2-19-16498 2.4. Jagada poolte pangakontodel (sh arveldus-, hoiu- ja väärtpaberikontod) seisuga 19.02.2019 olnud rahalised vahendid R Ui ja G Ua vahel võrdsetes osades ning mõista R Uilt G Ua kasuks välja 254,27 eurot ja G Ualt R Ui kasuks 1781,79 eurot. 3. Tasaarvestada R Ui ja G Ua vastastikused nõuded (resolutsi-ooni p 2.4) ning välja mõista G Ualt R Ui kasuks 1527,52 eurot. 4. Jätta menetluskulud poolte kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg-le 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus 1. R U esitas Viru Maakohtule hagi G Ua vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 01.10.1971. Abielu lahutati Viru Maakohtu x. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-15463. Hageja palub jagada ühisvara. Poolte ühisvara koosseis on järgmine: - korteriomand aadressil x, korter nr x, registriosa number x; - liikmelisus garaažiühistus “x” boks nr x; - sõiduauto Opel Meriva, 2004 aasta, registreerimismärgiga x. 2. Hageja on hinnanud ühisvara väärtust, lähtudes vara keskmisest turuhinnast. Hageja hinnangul on korteriomandi, aadressil x, turuhind keskmiselt 15000 eurot, liikmelisus garaažiühistus “x” boks nr x keskmine turuhind 5500 eurot ja sõiduauto Opel Meriva keskmine turuhind 1500 eurot. 3. Hageja märgib, et sõidauto Opel Meriva ja liikmelisuse garaažiühistus “x” boks nr x on kostja valduses ning hageja ei ole nende omandõiguse säilitamisest huvitatud. Seetõt-tu leiab hageja, et need tuleb kostja ainuomandisse jätta. Hageja on huvitatud korteriomandi omandiõiguse säilitamisest ning on valmis kostjale omandõiguse kaotamise eest tasuma hüvitist summas 4000 eurot. 2 2-19-16498 Kostja vastus hagiavaldusele 4. Kostja nõustub, et ühisvara hulka kuuluvad ühisvara korteriomand asukohaga x asuv garaaži boks nr x ja 2003. (hagiavalduses märgitud 2004) aasta sõiduauto Opel Meriva registreerimismärgiga x. Kostja leiab, et ühisvara hulka kuuluvad ka mõlema abikaasa abielu lõppemise kuupäevaga, s.o. seisuga 19.02.2019, pangakontol olnud vabad rahalised vahendid. Abielu lõppemise seisuga oli kostja pangakontol 3563,58 eurot. Hageja hinnangul on kohtumenetluse käigus vaja välja selgitada ka hageja kontol olnud summa. 5. Kostja leiab, et korteriomandi x, hageja märgitud hind 15000 eurot on liialt kõrge ega vasta tegelikkusele. Selle kinnitamiseks tellis kostja ekspertiisi ning ekspertiisi kohaselt on korteri maksumus 12200 eurot. 6. Kostja ei nõustu sellega, et korteriomand asukohaga x, x linn, tuleb jätta hageja ainuomandisse. Käesoleval ajal elab korteris kostja ning kostjal ei ole muud elukohta. Hageja on omal soovil teise kohta elama asunud. Seetõtu leiab kostja, et korteriomandi tuleb kostja ainuomandisse jätta. Kostja ei nõustu ka garaažiboksi nr x ja sõiduauto Opel Meriva kostja ainuomandisse jätmisega. Kostjal on küll mootorsõiduki juhtimise õigus, kuid ta peab vanuse ja tervisliku seisundi tõttu autojuhtimist endale ja teistele ohtlikuks. Seetõttu tuleb auto Opel Meriva ja garaažiboks jätta hageja ainuomandisse. 7. Kostja hinnangul on vaidlus võimalik lahendada kompromissi sõlmimisega ülalnimetatud tingimustel. Kui hageja ei soovi autot ja garaaži enda omandisse jätta, siis tuleb kostja hinnangul see vara müüa ja jagada saadud raha võrdsetes osades. Hageja täiendav seisukoht 8. Hageja nõustub, et korteriomandi aadressil x turuväärtus on 12200 eurot. 9. Hageja teeb ettepaneku jagada ühisvara järgnevalt: - jätta korteriomand aadressil x korter nr x, registriosa number x hageja ainuomandisse; - jätta garaažiboks nr x x Hooneühistus kostja ainuomandisse; - jätta sõiduauto Opel Meriva, 2004 aasta, registreerimismärgiga x kostja ainuomandisse; - jätta G Ua kontol olevad rahalised vahendid 3563,58 eurot G Ua ainuomandisse. Lisaks tuleb hageja hinnangul määrata kostjale hüvitis omandiõiguse kaotamise eest summas 818,21 eurot. Muus osas jääb hageja hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. 10. Hageja esitab ka alternatiivnõude, mille kohaselt võiks ühisvara jagada järgnevalt: - panna korteriomand aadressil x korter nr x, registriosa number x hageja ja kostja vahelisele enampakkumisele alghinnaga 12200 eurot; 3 2-19-16498 - panna garaažiboks nr x Hooneühistus avalikule enampakkumisele alghinnaga 5500 eurot; panna sõiduauto Opel Meriva, registreerimismärgiga xxx avalikule enampakkumisele alghinnaga 1500 eurot; jagada müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades; jätta G Ua kontol abielu lõpetamise ajal olevad rahavahendid summas 3563,58 eurot G Ua ainuomandisse. määrata hagejale hüvitisena ½ G Ua kontol abielu lõpetamise ajal olnud rahalistest vahenditest, s.o 1781,79 eurot. 11. Hageja märgib, et abielu lõppemise seisuga puudusid tema pangakontol rahalised vahendid. Vastuhagi 12. Vastuhageja leiab, et vaidlus on võimalik lahendada kompromissiga ning, et ühisvara koosseisu kuuluvad ka mõlema abikaasa pangahoiused abielu lõppemise kuupäeva seisuga, s.o 26.02.2019. 13. Vastuhageja palub kohtul jagada poolte ühisvara järgmiselt: - korteriomand asukohaga x linn tuleb jätta vastuhageja ainuomandisse; - sõiduauto Opel Meriva, registreerimismärgiga x, tuleb jätta vastukostja ainuomandisse; - garaažiboks nr x-x Hooneühistus tuleb jätta vastu kostja ainuomandisse. - G Ua pangahoiused summas 3563,58 eurot tuleb jätta G Ua ainuomandisse. 14. Vastuhageja märgib, et elab korteris aadressil x linn ning tal ei ole muud eluaset. Tema tervislik seisund muudab elukoha muutmise äärmiselt keeruliseks ja isegi võimatuks. Vastukostja on omaalgatuslikult teise kohta elama asunud ning tema tervislik seisund on endiselt hea. Seepärast tuleb korteriomand asukohaga x, jätta vastuhageja ainuomandisse. Arvestades vastuhageja tervislikku seisundit ja vanust on sõiduauto ja garaažiboks mõistlik jätta vastukostja ainuomandisse. Vara omandõiguse kaotamise eest hüvitise arvutamisel tuleks arvesse võtta ka mõlema abikaasa pangahoiuseid abielu lõppemise seisuga. 15. Kui vastukostja ei soovi autot ja garaaži enda omandisse jätta, siis tuleks vastuhageja arvates see vara müüa ja jagada raha võrdsetes osades. Sealjuures tuleb arvestada, et korter jääb vastuhageja ainuomandisse. Vastukostja vastuväited 16. Vaidlust ei ole, et kumbki pool ei ole huvitatud garaažiboksi nr x Hooneühistu ja sõiduki Opel Meriva omandiõiguse säilitamisest. Pooled on üksmeelel ka selles, et G Ua kontol abielu lõpetamise ajal olnud rahalised vahendid 3563,58 eurot tuleb jätta G Ua ainuomandisse ning vastukostjale tuleb määrata hüvitisena rahast pool, s.o 1781,79 eurot. 17. Mõlemad pooled on huvitatud omandiõiguse säilitamisest korteriomandile. Vastuhageja palub korteriomand jätta enda ainuomandisse. Juhul, kui korteriomand jääb vastuhageja 4 2-19-16498 ainuomandisse, siis on vastukostja hinnangul vastuhageja kohustatud talle hüvitisena maksma kokku 7881,79 eurot, s.o 6100 eurot (pool korteriomandi keskmisest turuhinnast) ning 1781,79 eurot (pool vastuhageja pangakontol olevatest rahalistest vahenditest). Vastukostja ei ole veendunud, et vastuhageja on võimeline seda summat tasuma. Juhul, kui ta ei ole võimeline ülaltoodud summat ühe maksena tasuma, on vastukostja hinnangul korteriomand mõistlik siiski vastukostja ainuomandisse jätta ning sellisel juhul tuleb hüvitisena tasuda 4318,21 eurot (6100 eurot - 1781,79 eurot). 01.10.2021 kohtuistung 18. Kohus selgitas, et finantsasutustele on kostja taotluse kohaselt tehtud päring hageja pangakonto osas abielu lõppemise seisuga. Pooled nõustusid, et auto ja garaažiboks müüakse, kuid mõlemad soovivad korteriomandit enda ainuomandisse. Hageja oli nõus, et korteriomand jääb kostja omandisse, kuid ta peab selle eest tasuma hüvitist 7881,79 eurot. 19. Kohus andis pooltele aega kompromissi leidmiseks või vara osaliseks müümiseks. Pooled kinnitasid, et nende vahel on sõlmitud kokkulepe vara osaliseks müümiseks. Kostja (vastuhageja) täiendav seisukoht 20. Kostja on valmis hagejale omandiõiguse kaotamise eest tasuma õiglase hüvitise juhul, kui korteriomand aadressil x, jääb pärast ühisvara jagamist kostja ainuomandisse. Sellisel juhul palub kostja hüvitise maksmisel ajatamist rakendada. 21. Kostja esitas kohtule taotluse pangaasutustelt hageja kontoväljavõtte väljanõudmiseks ajavahemikul 01.01.2017-19.02.2019. Hageja on pärast abielu lõppemist soetanud sõiduauto Renault Espace, registreerimismärgiga x. Kostja hinnangul võis hageja sõiduki osta ühisvara arvelt, mille hageja kogus abielu kestel. 22. Pärast pangaasutustelt saadud andmetega tutvumist leidis kostja, et hageja on teinud mitmeid küsimusi tekitavaid kulutusi, millest kostja teadlik ei olnud. Kostja hinnangul ei ole hageja ühisvara kulutamisel lähtunud abikaasade ühishuvide järgimise ja vara korrapärase majapidamise põhimõtetest, mistõttu palub ta kohtul kohustada hagejat tehtud kulutusi selgitama. 28.04.2021 kohtuistung 23. Hageja asus seisukohale, et kogu vara tuleb müüa ja müügist saadud raha poolte vahel jagada. Auto ja garaaž ei ole veel müüdud, kuna hagejal ei olnud kostja nõusolekuta võimalik seda teha. Kostja leidis, et ühisvaraks tuleb lugeda korter maksumusega 9000 eurot, garaaž maksumusega 5500 eurot, auto Opel maksumusega 1500 eurot, kostja pangakonto rahalised vahendid summas 3563,58 eurot, raha hageja kontol 14509,59 eurot (kasutatud kostja nõusolekuta) ning auto Renault maksumusega 3500 eurot. Kostja palub korteriomandi jätta tema ainuomandisse ning garaaž ja auto Opel jätta hageja ainuomandisse. Omandiõiguse kaotamise eest palub kostja hagejalt välja mõista 8786,58 eurot. Kostja on endiselt seisukohal, et hageja on abielu kestel teinud mitmeid kulutusi, millest kostja ei olnud teadlik. Hageja hinnangul ei kuulu raha hageja kontol hetkel vaidluse 5 2-19-16498 alla, kuna raha kulutati abielu kestel. Nii hageja kui ka kostja jäävad enda varasemate seisukohtade juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 24. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. 25. R Ui hagi G Ua abielu sõlmiti 01.10.1971. Abielu lahutati Viru Maakohtu 26.02.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-15463 (dtl 3). 26. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 77 lg-st 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi jagamise viisid sätestab AÕS § 77 lg 2, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel. 27. Kohus tuvastas, et ühisvara koosseis on järgmine: - korteriomand aadressil x (registriosa nr x); - liikmelisus x Hooneühistus garaažiboks nr x; - 2003. aasta sõiduauto Opel Meriva (registreerimismärk x); - 19.02.2019 seisuga G Ua pangakontodel olnud rahalised vahendid summas 3563,58 eurot; - 19.02.2019 seisuga R Ui pangakontol olnud rahalised vahendid summas 508,54 eurot. 28. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et liikmelisust garaažiühistus ja sõiduauto Opel Meriva peaks müüma avalikul enampakkumisel. Poolte vahel on vaidlus Sillamäe linnas, x asuva korteri ja ühisvara hulka kuuluva raha suuruse osas. 29. Kohus saab asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 alusel koosmõjus PKS § 37 lg-ga 3 ühisomandi lõpetamise viisi määrates valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pooled on hagis või vastuhagis nõudnud. 30. Hageja (vastukostja) asus 28.04.2021. a kohtuistungil seisukohale, et kogu poolte ühisvara tuleb müüa ja saadud tulu poolte vahel jagada (dtl 410). Kohus nõustub hageja (vastukostja) seisukohaga ning leiab, et ühisvara tuleb müüa ning saadud tulu jagada poolte vahel võrdselt. Kohus tuvastas, et mõlemad pooled soovivad korteriomandi Sillamäe linn, x (registriosa nr
- x)omandiõigust. Kohus suunas pooli kohtumenetluse kestel korduvalt kompromissi sõlmima, vaatamata läbirääkimistele pooled kokkuleppeni ei jõudnud. Lisaks ei ole kostja (vastuhageja) võimeline hagejale (vastu- kostjale) omandiõiguse kaotamisest tulenevat hüvitis ühes osas tasuma ning palus rakendada ajatamist (dtl 282). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et poolte vaheline ühisvara tuleb jagada järgnevalt: müüa 6 2-19-16498 korteriomand aadressil x (registriosa nr x), liikmelisus x Hooneühistus garaažiboks nr x ja sõiduauto Opel Meriva (registreerimismärk
- x)avalikul enampakkumisel ning jaga-da müügist saadav tulu R Ui ja G Ua vahel võrdsetes osades. R Ui pangakontol oli abielu lõppemisel 508,54 (dtl 391; 299)eurot ja G Ual 3563,58 eurot (dtl 93). Kohus leiab, et poolte pangakontodel seisuga 19.02.2019 olnud rahalised vahendid tuleb R Ui ja G Ua vahel võrdsetes osades jagada ning mõista R Uilt G Ua kasuks välja 254,27 eurot ja G Ualt R Ui kasuks 1781,79 eurot, tasaarvestada R Ui ja G Ua vastastikused nõuded ning mõista G Ualt R Ui kasuks välja 1527,52 eurot. 31. Vastavalt PKS § 34 lg-tele 1-3, kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. 32. Kostja (vastuhageja) märkis, et hageja (vastukostja) on abielu kestel teinud ühisvara arvelt kulutusi, millest ta teadlik ei olnud (dtl 396). Kohus, hinnanud vastuhageja tõendeid kogumis, leiab, et vastuhageja ei ole tõendanud vastu kostja poolt ühisvara kasutamist oma lahusvara huvides. Samuti ei ole vastuhageja tõendanud, et poolte ühisvara oleks vähenenud vastuhagi kostja süülise käitumise tõttu. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul ühisvara koosseisu arvestada vastuhagi kostja pangakontol olnud vahendeid, mille arvelt tehti abielu kestel kulutusi. Hagi ja vastuhagi hind 33. Hageja on esitanud ühisvara jagamise hagi, kostja on esitanud ühisvara jagamise nõudega vastuhagi. Menetluskulud 34. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus kummagi poole menetluskulud vastava poole kanda. Seetõttu kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks ei määra. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2022 kohtuotsusega. 7