Obsah (9)

§ 124§ 152§ 46§ 71§ 43§ 44§ 121§ 251§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1591 Määruse kuupäev 18. august 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi R.R. kaebus Sõmeru Vallavalitsuse 12. märtsi 1996. a korralduse n

) § 152 lõike 1 punkt 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lõikele 2.

§ 124

lõige 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus võib kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist (

§ 152lõige 3).

2 3-22-1591

1. Kaebaja taotleb Sõmeru Vallavalitsuse
2. märtsi
3. a korralduse nr 82 tühistamist osas, milles see puudutab kaebajat. Vaidlusaluse korraldusega nr 82 tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa X.X. 9.

§ 46

lõige 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Samas sätestab sama paragrahvi lõige 6, et seadus võib sätestada

§ 46lõigetes 1−5 sätestatust erinevad kaebetähtajad.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ning selle pinnalt tekkinud vaidluste lahendamist reguleerib Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (ORAS). ORAS § 19 lõike 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest.

1. Kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse kohaselt sai kaebaja vaidlusalusest korraldusest teada
2. juulil
3. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja sai Sõmeru Vallavalitsuse
4. märtsi
5. a korraldusest nr 82 teada alles
6. juulil 2022 läbi Maa-ameti
7. juuli
8. a vastuse. Kaebusest ning kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtub, et kaebaja oli maa tagastamisest emale teadlik oluliselt varem kui
9. juuli
10. Kaebaja on täpsustanud, et on teadlik maa erastamisest oma emale ligikaudu aastast
11. Kuigi kaebaja viitab maa erastamisele, siis mõistab kohus, et kaebaja on pidanud silmas maa tagastamist, arvestades, et vaidlusaluse korraldusega maa tagastati emale, mitte ei tehtud otsust maa erastamise kohta. Kaebusest ja kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtub seega selgelt, et kaebaja on olnud vähemalt aastast 2002 teadlik, et maa, mille vanaisa
12. aastal kinkelepinguga talle kinkis, on ema omandis. Kaebajal oli emale maa tagastamisest teada saamise järel võimalus pöörduda Sõmeru valla poole, et vaidlustatav korraldus mõistliku aja jooksul välja nõuda ning seejärel otsustada haldusakti õiguspärasuse üle ja teha valik kaebeõiguse kasutamise või mittekasutamise vahel. Asjaolu, et kaebaja varasemalt maatüki vastu huvi ei tundnud ning uskus, et tal on emaga tema õigusi kaitsev kokkulepe, ei mõjuta vaidlusaluse korralduse vaidlustamiseks kehtestatud nõudeid (tähtaegu). Kohtu hinnangul on ilmselge, et kaebus on esitatud ebamõistliku viivitusega, arvestades, et kaebaja on vaidlusaluse korralduse sisust ehk maa tagastamisest emale teadlik alates
13. aastast, s.o ligikaudu 20 aastat, mistõttu on kaebus Sõmeru Vallavalitsuse
14. märtsi
15. a korralduse nr 82 tühistamise nõude osas esitatud kaebetähtaega ületades. 11.

§ 71

lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis

1. juuli
2. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Ennistamise taotlus tuli esitada viie päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kohus ei pea ka põhjendatuks juhtida kaebajat veel kord esitama kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuna kohtu hinnangul ei oleks kaebetähtaja ennistamine eeltoodut arvestades tõenäoline.
3. Kuna kaebaja on ületanud ORAS § 19 lõikes 1 sätestatud kaebetähtaega ning kaebaja ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust, siis lõpetab kohus

§ 152lõike 1 punkti 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse Sõmeru Vallavalitsuse 12.

märtsi

1. a korralduse nr 82 tühistamise nõudes kaebust menetlusse võtmata.
2. Kui praegune määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kaebust sama nõudega ja samal alusel, st kaebaja ei saa enam taotleda Sõmeru Vallavalitsuse
3. märtsi
4. a korralduse nr 82 tühistamist (

§ 43lõike 1 punkt 2).

3 3-22-1591 II 14. Kaebaja taotleb Rakvere valla kohustamist jagada kinnistu katastritunnusega xxx.

§ 44

lõige 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Asjaõigusseaduse § 54 lõige 1 annab omanikule õiguse kinnisasja jagamiseks. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja eesmärk on saada enda omandisse talle

1. aastal kinkelepinguga kingitud maatükk, mis tagastati Sõmeru Vallavalitsuse
2. märtsi
3. a korraldusega nr 82 tema emale. E-kinnistusraamatust nähtub, et kinnistu katastritunnusega xxx kaasomanikeks on
4. juuni
5. a kinnistamisavalduse alusel kolmandad isikud.
6. Kuivõrd Sõmeru Vallavalitsuse
7. märtsi
8. a korraldus nr 82 on kehtiv, maareform kõnealuse õigusvastaselt võõrandatud maa osas on lõppenud ning nimetatud korraldusega tagastatud maal on uued omanikud, siis ei ole kaebajal subjektiivset õigust sellele kinnistule (katastritunnusega xxx). 16.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub kohustamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus. 17. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

III 18. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras käsutamise keelumärke seadmist kinnistule katastritunnusega xxx (

§ 251lõike 1 punkt 4).

1. Kuigi kohus lõpetab tühistamisnõude osas menetluse ning tagastab kohustamisnõude, ei ole menetluse osalise lõpetamise ja kaebuse osalise tagastamise määrus veel jõustunud. Seega ei saa halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid võtab selle taotluse osas sisulise seisukoha (nt Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määrus haldusasjas nr 3-17-581, p 15). 20.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lõige 3).

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal. 4 3-22-1591 21. Praeguse asja materjalide põhjal on kohus veendunud, et väljavaade kaebuse rahuldamiseks puudub, kuivõrd kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust pole. Kõnealuse kinnistu osas nähtub, et maa tagastamise menetlus on lõppenud ning vaidlusaluse korralduse esemeks olnud maal on uued omanikud. Kuna kujunenud olukorras ei ole kaebajal subjektiivset õigust, mille kaitseks kõnealuse kinnistuga seonduvaid toiminguid või tegevusi keelata, puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5