KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-15378 Tsiviilasi J T kohustustest vabastamise

) § 175 lg-le

1. 24.11.2022 esitas võlgnik J T kohtule viimase usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt on võlgniku sissetulek 1456,32 eurot kuus. Võlgnik töötab ettevõttes xxx alates 03.01.
2. Muud sissetulekud ja vara puudub. Igakuised kulud on 1350 eurot, mida võlgnik kannab ise. 21.11.2022 esitas J T taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad:       Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet ei ole võlgniku kohustustest vabastamise vastu. Võlausaldaja kohtutäitur Hille Kudu ei soovi kohustustest vabastamise osas seisukohta võtta. Võlausaldaja kohtutäitur Kaire Põlts jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada ega soovi olla ära kuulatud. Võlausaldaja AS xxx teatas, et tal nõuded puuduvad. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võla jääk on 599,60 eurot. Võlausaldaja Politsei- ja Piirivalveamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 13.01.2022 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku J T ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et pragune kuu sissetulek on 1200 eurot. Kolm aastat tagasi juhtus õnnetus, mille tagajärjel lisandus kohustusi. Sai reaalse vanglakaristuse. Olukord on keeruline. Võlgnik on pidanud kohustusi täitma nii kannatule kui kindlustusele. Karistusega kaasnevad kohustused on kantud. Kõigile võlausaldajatele on väljamakseid tehtud. Üks ülalpeetav on. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja ta kohustustest vabastada. 13.01.2022 andis võlgnik kohtule

§ 175lg 4 alusel võlgniku vande. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (Fi

MS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

1. aasta
2. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 13.01.2022 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 13.01.2022 andis võlgnik kohtule

§ 175

lg 4 alusel võlgniku vande.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Mitte ükski võlausaldaja ei vaidle võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldaja AS xxx teatas, et tal nõuded puuduvad. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on arvestataval määral vähendanud kõikide võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud mõistlikult tulutooval töökohal ja täitnud kohustustest vabastamise menetlusest tulenevaid kohustusi. Seda ka vangistuses viibimise ajal. Võlgnik on esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid ja olnud kohtule kättesaadav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on käitunud heas usus ja andnud endast parima võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-6013 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku J T majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku J T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb J T tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Ka võlausaldajad ei vaidle võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 175

lg-st 7 avaldab kohus teate J T (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik