← Eesti

2-19-9372/35

Obsah (4)§ 1055§ 1045§ 1046§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9372 Tsiviilasi N Si hagi AS-i Pos

§ 1055lg 1.

Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (

§ 1055lg 1 ls 1).

Rikkumise lõpetamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja avaldas hageja kohta väärtushinnangu või kasutas hageja nime; 2) väärtushinnang oli ebakohane või nime kasutamine õigustamatu; 3) ebakohase väärtushinnangu avaldamine ja nime õigustamatu kasutamine on õigusvastased; 4) kostja jätkab hageja kohta ebakohase väärtushinnangu ja nime õigustamatut avaldamist. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (

§ 1045lg 1 p 7).

Kahju õigusvastane tekitamine on võimalik isikliku õiguse rikkumisega (

§ 1045lg 1 p 4).

Isiklike õiguste rikkumiseks on mh isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga ja isiku nime õigustamatu kasutamine (

§ 1046lg 1).

Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (

§ 1046lg 2 ls 1).

Kahju tekitava käitumise lõpetamist ei saa nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda olulise avaliku huvi tõttu (

§ 1055lg 2).

12. Riigikohus on selgitanud, et

§ 1045

lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 13). Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleks 4 vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi

§ 1045lg 1 p 4 mõttes.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude (

§ 134

lg-d 2, 5 ja 6) aluseks saavad olla kõik eelnimetatud õigusnormide alusel tuvastatud rikkumised. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (RKTKO nr 2-15-16007, p 10). 13. Kohus analüüsib esmalt hageja õiguste rikkumise lõpetamise nõuet. Kahju õigusvastane tekitamine võib toimuda seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (

§ 1045lg 1 p 7).

Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest (

§ 1045lg 3). Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult siis, kui selleks esineb mõni õigusaktides sätestatud alus (EL määrus 2016/679 art 6

(1)). Isikuandmeid võib töödelda andmesubjekti nõusolekul või kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid (EL määrus 2016/679 art 6
(1)(a) ja (f)). Viimast alust täpsustab isikuandmete kaitse seadus. Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega (IKS1 § 4 ls 1). Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi (IKS § 4 ls 2). Eelnimetatud alusel nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja töötles hageja isikuandmeid; 2) isikuandmete töötlemiseks puudus alus.
  1. Vaidlus puudub, et kostja töötles hageja isikuandmeid (avaldades hageja ees- ja perekonnanime). Kostja avaldas 25.05.2019 eestikeelsetes artiklites ning 27.05.2019 venekeelses artiklis hageja kohta isikuandmeid (hageja ees-ja perekonnanimi) ning töötles seeläbi andmeid.
  2. Kohus analüüsib kas isikuandmete töötlemiseks esines alus IKS § 4 tähenduses. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas andmete töötlemiseks esines avalik huvi. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Kalana sadama seisukorra osas on olemas avalik huvi. Artikli pealkiri on „Salapärasele Vene investorile kuuluv Hiiumaa sadam laguneb“. Kostja avaldas vaidluse all olevas artiklilõigus, et M ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige N S (hageja). Samuti on artiklis kirjas millisel perioodil oli hageja DM Harbour Capital OÜ juhatuses. Artiklis on ka kirjeldatud, kuidas hageja nõustas Advisory Partners OÜ kaudu jõukaid Vene kodanikke Eesti elamisloa saamisel ning on olnud Kalana sadama ostutehingu elluviija. Lõik sisaldab ka infot elamislubade saamise kohta. Kohus, kaaludes mõlema poole huvisid, leiab, et kostjal esines õiguslik alus andmete avaldamiseks. Artikkel räägib väikesadamast ja selle olukorrast. Sadama olukorda käsitledes on mh loomulik uurida, kuidas sadam on sellisesse olukorda jõudnud. Kohtu hinnangul saab pidada loogiliseks, et ajakirjandus käsitleb artiklis ka sadama omanikku ning omanikuks saamise asjaolusid. Teemad on omavahel seotud ning hageja on üks osa sadama loost. Sadama omanik on välisinvestor. Välisinvestoritega seotud problemaatika on avalikku sfääri kuuluv küsimus. Avalik huvi esineb ka fakti vastu, et Kalana sadama ostutehingu sõlmis DM Harbour Capital OÜ nimel hageja. Hagejal on selge seos Kalana sadama Vene investori poolt omandamise asjaoludega. Seega saab Kalana sadama omandamise asjaolusid pidada loomulikuks osaks sadama arengust rääkivas artiklis. Hageja on käesoleval ajal avalikkuse ees tuntud endise poliitikuna ning
  3. aastal kajastamist leidnud elamislubade temaatika tõttu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et avalik huvi nende asjaolude avaldamiseks tuleneb hageja seotusest
  4. aastal aset leidnud nn elamislubade temaatikaga ja selle käigus selgunud asjaoludega. Seega saab asuda seisukohale, et avalikkusel on hageja vastu kõrgendatud huvi. Kostja on esile toonud, et nn elamislubade temaatika oli 5 Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid
  5. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed hageja ja Indrek Raudne. Eesti Rahvusringhäälingu portaal avaldas 30.11.2011 artikli „Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube“ (I kd, tl 120-125). Pärast seda tegid 79 IRL-liiget erakonna eestseisusele pöördumise, milles nõuti elamislubade müümise skandaali tõttu majandusministri ja siseministri tagasiastumist (I kd, tl 126-127). Tegemist oli avalikkuse tähelepanu pälvinud poliitilise sündmusega, millega hageja nimi seostub avalikkusele ka tänapäeval. Hageja on tõendanud, et elamislubade osas on toimunud kriminaalasja uurimine ja kriminaalmenetluse on lõpetatud (I kd, tl 24-36). Kostja artiklis vastupidist väitnud ei olegi. Kostja on tõendanud, et Riigikogu uurimiskomisjon tuvastas, et hageja tegeles elamislubade taotlemisega seotud asjaajamise ja õigusnõustamisega (I kd, tl 128147). Hageja on 15.08.2019 seisukohas märkinud, et elamislubade äriga seoses uurimise all olnud äriühingutest 23,6%-l puudus reaalne majandustegevus (I kd, tl 17 pöördel). Eeltoodust tulenevalt saab artiklis hagejat käsitlevat osa pidada seotuks artikliga ning tegemist ei ole ilmselgelt asjasse puutumatu teemaga. Andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt hageja õigusi, sest sõnavabadus on demokraatliku riigi toimimise alus.
  6. Kohus analüüsib kas isikuandmete töötlemine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõttega. Hageja on kostjale ette heitnud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 rikkumist. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 teise lause kohaselt ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Hageja hinnangul ei ole tõene väide, et korter asukohaga Kooli 1/3, Tallinn kuulus hagejale. Kostja selgitas, et vaidlusaluses artiklis avaldatud väide, et Sile ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3“ on lubatavates piirides üldistus faktilisest olukorrast. Riigikogu uurimiskomisjoni raporti kohaselt kuulusid meedias tähelepanu alla võetud Tallinnas Kooli tn 1/3 1 ja 14 (edaspidi Kooli 1/3) asuvad korterid komisjoni poolt vaatluse alla võetaval perioodil OÜ Centennial Investments omandisse. Äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks oli Indrek Raudne. Osaühingul oli kolm võrdsete osalustega äriühingust osanikku: OÜ Alistar Consult, OÜ Integer Invest ja Advisory Partners OÜ. Osanikest äriühingute ainuosanikeks ja juhatuse liikmeteks olid vastavalt OÜ-s Alistar Consult S K, OÜ-s Integer Invest I R ning Advisory Partners OÜ-s N S.“ (I kd, tl 135 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et hageja omas koos erakonnakaaslastega Kooli 1/3, Tallinn korterit osaühingute kaudu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asjaolu, et hageja ja tema erakonnakaaslased omasid korterit valdusfirmade kaudu, ei muuda kostja väidet sisuliselt ebaõigeks, kui väidet tõlgendada keskmise mõistliku isiku seisukohalt. Seega ei saa pidada ajalehes hageja kohta ilmunud informatsiooni ebatäpseks, moonutatuks või eksitavaks. Hageja on väitnud, et tõene ei ole väide, et lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite Eesti firmadest polnudki majandustegevust. Vaidlus puudub, et 23,6%-l uurimise alla võetud ühingul majandustegevuse puudumine on märkimisväärne. Samuti on hageja tuginenud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.5 rikkumisele. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 1.5 sätestab, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Riigikohus on selgitanud, et leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete 6 avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt RKTKo nr 2-15-1600750, p 16). Kohus nõustub kostja on seisukohaga, et esitatud käsitlus on neutraalne ja esitatud väited sobivad artikli konteksti. Artikkel hageja eraelu detaile ei käsitle. Informatsiooni elamislubade teema ja hageja rolli kohta selles on ajakirjanduses varasemalt avaldatud. Artikli teema on Kalana sadamaga seotud probleemid, selle lagunemine ja omaniku soov sadamat müüa. Hageja oli sadama ostmise ajal sadama ostnud äriühingu liige. Kostja ajakirjanik on juhtinud avalikkuse tähelepanu asjaolule, et samal ajaperioodil ehk
  7. aastal omandas DM Harbour Capital OÜ, keda esindas hageja, Kalana sadama. Kalana sadama puhul ei ole samuti reaalset majandustegevust tänaseni käivitunud ega mingeid reaalseid investeeringuid tehtud. Elamislubade teema käsitlemist ei saa pidada Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 1.5 rikkumiseks. Elamislubade teema on avalikkusele varasemalt teada ning nimetatu käsitlemine ei saa hagejale tekitada põhjendamatuid kannatusi. Kõnealuses lõigus räägitakse Kalana sadama praegusest omanikust ja artiklis on käsitletud ka teisi endisi omanikke, kes on olnud seotud Kalana sadamaga. Seega ei ole antud lõigu konteksti sobivus ilmselgelt sobimatu ega lubamatu. Hageja ees- ja perekonnanime avaldamine artiklis riivab hageja privaatsusõigust vähesel määral ning asjaolude tervikut arvestades ei saa hagejale olla põhjustatud vaidlusaluste artiklite avaldamisega ülemääraseid kannatusi. Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab Põhiseaduse § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (vt RKTKo nr 3-2-1-138-02, p 9). Kohus leiab, et hageja isikuandmete kasutamisel antud kontekstis ei ole hagejast loodud ebaõiget kuvandit. Hageja oli endine poliitik, kes on avalikkusele tuntud kunagise elamislubade temaatika tõttu. Aastatetagune elamislubade temaatika käib paratamatult hagejaga kaasas ka tänapäeval. Seega saab lugejatel olla mõistlikult tavapärasest suurem huvi hageja isiku ja tema tegevuse vastu. Ajakirjanduseetika koodeksi p 3.2 kohaselt ei või ajakirjanik kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Hagejat ei saa pidada meediaga suhtlemisel kogenematuks inimeseks. Hageja omab endise poliitikuna varasemaid kogemusi meediaga suhtlemisel. Samuti on kostja tõendanud, et hageja isikut on käsitletud ka teistes meediaväljaannetes (I kd, tl 163-173). Seega oli hagejal võimalus kohe avaldada, et ta ei soovi enda nime avaldamist kõnealuses artiklis. Hageja ise artiklit näha ei küsinud vaid teatas koheselt, et teema ei paku talle huvi. Kohus, kaalunud õigusvastasuse hindamisel mõlema poole seadusega kaitstud hüvesid ning avalikkuse huvi, leiab, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Isikuandmete töötlemisega ei kaasnenud ülemäärast andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Kohtu hinnangul oli vaidlusalune artikkel avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja teenis sellisena avalikkuse huve. Kostja IKS § 4 sätestatud nõuete rikkumist ei tuvastanud.
  8. Kuna kohus ei tuvastanud IKS-i nõuete rikkumist, tuleb hinnata, kas kostja rikub hageja isiklikke õigusi

§ 1045lg 1 p 4 mõttes.

Samuti tuleb hinnata kas kostja rikkus hageja isiklike õigusi ebakohaste väärtushinnangutega.

§ 1045

lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (

§ 1046lg 1).

Erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt RKTKo nr 3-2-1-53-07, p 18). PS § 17 kohaselt ei tohi 7 kellegi au ega head nime teotada. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo nr 3-2-1-43-09, p 16). Kohus leidis hageja nõuet

§ 1045lg 1 p 7 alusel analüüsides, et hageja nime kasutamine on õigustatud.

Seetõttu ei saa hageja rikkumise lõpetamise nõuet rahuldada ka

§ 1045lg 1 p 4 alusel.

Antud juhul vaidlevad pooled, kas kostja poolt avaldatu puhul on mh tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatu puhul tuleb hinnata öeldu konteksti ja tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Esmalt tõi hageja välja, et kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on seotud justkui ebaseadusliku tegevusega (hagi p 2.2.2.2 ja 2.2.2.3). Nimetatud hinnang on hagejat halvustav, mistõttu tuli kostjal tõendada, et väärtushinnang on põhjendatud. Kostja vaidles vastu, et pole sellist väärtushinnangut avaldanud. Kohus leiab, et nimetatud väljendist ei saa välja lugeda hageja seotust ebaseadusliku tegevusega. Kohtu hinnangul ei ole kostja käsitlenud

  1. aasta elamislubade temaatikat ebaõigesti ja hageja mainet kahjustavalt ning selliselt nagu see oleks olnud ebaseaduslik tegevus. Esitatud artiklilõikudes ei ole kordagi öeldud, et hageja elamislubadega seonduv tegevus oli ebaseaduslik. Seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Ebakohaste väärtushinnangutena märkis hageja täiendavalt, et kostja kajastas olukorda kummalisena, kuna hageja oli 8 aastat tagasi Kalana sadamat omava äriühingu juhatuse liige ja oleks justkui seotud sadama praeguse seisundiga ja sadama omaniku plaanidega (hagi p 2.2.2.1). Kohtu hinnangul ei ole selline hinnang hagejat halvustav. Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 201 8 kohaselt on sõna kummalise tähenduseks imelik, iseäralik (vt https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kummaline&F=M). Hageja leiab, et kui vaadelda artiklis hagejast kirjutatut tervikuna, loob tema
  2. a DM Harbour Capital OÜ juhatuse liikmeks olemist „lugu veel kummalisemaks muutva asjaoluna kirjeldamine“ lugejal eelduse pidada hagejat seotuks Kalana sadama tänase seisukorraga ja sellega kujundada lugeja negatiivset suhtumist hagejasse, mistõttu võib seda nimetada ebakohaseks väärtushinnanguks. Kohus, vaadeldes kogu artiklis avaldatut ühtse tervikuna ning koosmõjus muude väidetega, ei leia, et tegemist on halvustava hinnanguga. Vaidlust ei ole, et hageja oli DM Harbour Capital OÜ juhatuse liige artiklis märgitud ajal. Artiklist ei saa ka välja lugeda, et hageja juhatuse liikmeks olemine oli kummaline. Nimetatud hinnangust ei saa mõistlik inimene ka välja lugeda hageja seotust Kalana sadama tänase lagunenud seisukorraga.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole oma hinnangut kujundanud asjaolusid arvestades ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Hageja isiklike õigusi ei ole hageja poolt välja toodud hinnangute avaldamisega rikutud.
  4. Kuna hageja andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus rikkumisi ei tuvastanud, ei tule analüüsida kahju hüvitamise eeldusi.
  5. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. MENETLUSKULUD
  6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
  7. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 9 1 0

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.