KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 3.01.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1243 Haldusasi A kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17.

) § 54 lg 2 kohaselt oli haldusorganil kohustus kaasata kaebaja menetlusse ning välja selgitada elatisabi määramise menetluses olulise tähendusega asjaolud. Vastustaja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata. 9.2 Vastustaja ei saa tugineda asjaolule, et kaebaja andmed ei olnud vastustajale teada. Maksekäsu kiirmenetluse ettepanekust nähtuvad nii kaebaja elukoha kui e- posti andmed. Kaebaja kasutab aktiivselt oma elektronposti aadressi ning elab reaalselt maksekäsu kiirmenetluse ettepanekul nähtuval aadressil. Selliselt on arusaamatu, miks vastustaja tegi elatisabi määramise otsuse teatavaks Ametlikes Teadannetes ning miks kaebajat ei kaasatud elatisabi määramise menetlusse. Ei ole ka aru saadav, miks avaldati otsus Ametlikes Teadaannetes alles 06.04.2022, kui otsus ise tehti juba 17.12.

1. Seetõttu ei olnud kaebaja 3,5 kuud teadlik teda puudutavast menetlusest ning tal puudus reaalne võimalus esitada vastuväiteid. Kui kaebaja oleks menetlusse kaasatud, oleks ta saanud esitada tõendid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta summas 200 eurot kuus, millises osas olid vanemad kirjalikult kokku leppinud. Kaebajal ei saanud tekkida kohustust maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasuda enam kui 200 eurot kuus lapsele, kuivõrd kaebaja täitis poolte vahelist kokkulepet. Kaebaja esitab asja materjalide juurde ka vanemate poolt allkirjastatud kokkuleppe. Seega ei olnud alaealise lapse vanem õigustatud esitama SKA-le elatisabi taotlust, kuivõrd kaebaja täitis poolte kokkulepet, elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras ei olnud kohtu poolt välja mõistetud ja kaebajal ei olnud tekkinud kohustust maksta elatist vastavalt PKS § 101 lg-le
2. 9.3 Kuigi

§ 49

lg 1 kohaselt makstakse kohtumenetlusaegset elatisabi, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust PKS § -s 101 sätestatud ulatuses, on kohtud hagi tagamise korras lähtunud mitte perekonnaseaduses sätestatud miinimummäärast, vaid piisavast ülalpidamisest. Praeguses olukorras oleks hagi tagamise korras avaldus jäänud eeldatavalt rahuldamata, samas kui 2

§ 52lg 2 enne 01.01.2022 kehtinud redaktsioonis).

Kohtumenetlusaegse elatisabi otsusest elatisabi võlgnikku ei teavitata. Küll aga on võlgnikul õigus esitada elatisnõudele vastuväide ning tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud (

§ 54lg 2).

Kui leiab tõendamist, et võlgnik on ülalpidamiskohustust täitnud, siis lõpetab vastustaja

§ 54

lg 1 p 3 alusel elatisabi maksmise enne tähtaega, so enne 150 päeva täitumist (

§ 49

lg 3).

§ 54

sätestab, et Sotsiaalkindlustusamet lõpetab kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne

§ 49

lg-s 3 nimetatud tähtaja möödumist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks. 10.2 Kaebaja esitas vastustajale vaide 12.04.2022. Vaidele oli lisatud Ametlikes Teadannetes 06.04.2022 avaldatud teade ja pangakonto väljavõte, mille kohaselt oli kaebaja maksnud aprill 2021-aprill 2022 elatist igakuiselt summas 200 eurot, va juulis 2021 300 eurot ja augustis 240 eurot. Lapsele oli määratud elatisabi kuni 30.03.2022 ning märtsikuu elatis maksti välja 08.03.2022 (

§ 53lg 1).

Isegi kui oleks olnud alust elatisabi maksmine ennetähtaegselt lõpetada, ei oleks see enam võimalik olnud. 10.3 Juhul, kui elatisabi makstakse hoolimata sellest, et elatisabi maksmise alused ei ole täidetud või kui kohtumenetlus lõpeb ilma, et elatis välja mõistetaks või kui kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki 3

§ 56lg 1 p-d 1-3).

Seega ei tähenda kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine tingimata seda, et elatise võlgnik peab makstud elatisabi riigile tagastama. Kui lapsel on õigus nõuda ülalpidamist, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määruse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem, kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (

§ 57lg 1).

10.4 Pärast kohtumenetluse lõppu elatise asjas otsustatakse, kas makstud elatisabi nõutakse tagasi elatisabi saajalt või on selle kohustatud tagastama võlgnik, ehk antud juhul kaebaja.

§ 58

lg 1 kohaselt võib Sotsiaalkindlustusamet elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud korras, kui võlgnik ei ole riigile üle läinud nõuet rahuldanud. SÜS § 32 sätestab, et hüvitise andja otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud haldusmenetluses. Enne ettekirjutuse tegemist antakse võlgnikule võimalus avaldada arvamust ning esitada kõik oma vastuväited. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemisel ei ole teada, kas makstud elatisabi nõutakse tagasi elatisabi saajalt või elatise võlgnikult, mistõttu kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus iseenesest ei too enne elatise kohtumenetluse lõppu võlgnikule kaasa mingeid kohustusi (kui siiski). 10.5 Kaebusele lisatud lapsevanemate kokkulepe on World`s, st muudetav, vanemate poolt allkirjastamata, sellel puudub kokkuleppe sõlmimise kuupäev ning seda ei ole vastustajale varem esitatud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).
3. Puudub vaidlus selles, et kaebaja on B isa, mistõttu lasub tal lapse ülalpidamiskohustus PKS § 96 alusel. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et lapse ema esitas lapse seadusliku esindajana Pärnu Maakohtule 29.10.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kaebajalt elatise väljamõistmiseks. Vaidlus puudub ka selles, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna makseettepaneku määrusega asjas nr 2-21-134421 tegi kohus kaebajale ettepaneku tasuda lapsele elatist 260 eurot kuus alates 29.10.
4. Makseettepaneku määruse alusel esitas lapse ema vastustajale taotluse kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kohtumenetlusaegse elatisabi tingimused olid täidetud ning kas esines alus kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaidemenetluses. 14.

§ 47

järgi on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik (võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (kohtumenetlusaegne elatisabi). Seega on kohtumenetlusaegse elatisabi eesmärgiks tagada lapsele elamiseks vajalikud minimaalsed rahalised vahendid ajaks, kuni kohus lahendab elatise vaidluse. Kuna alaealise lapse ülalpidamise, sh talle elatise maksmise kohustus on seaduse järgi lapse vanemal, siis on elatisabi maksmine riigi poolt ajutine lahendus ja riigil on õigus nõuda tema poolt makstud elatisabi hüvitamist lapse vanemalt (

§-d 56 ja 57). 15.

§ 49

lg 1 (enne 01.01.2022 kehtinud redaktsioonis, st vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga) sätestas, et kohtumenetlusaegset elatist makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud ulatuses. PKS § 101 lg 1 (enne 01.01.2022 kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla 4

§ 49lg 2).

16. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajal tuleb kohtumenetlusaegse elatisabi määramine otsustada piiratud teabe tingimustes ning

ei näe ette enne otsuse tegemist taotluse esitajalt elatise maksmise osas tõendite kogumist. Kohtumenetlusaegse elatisabi otsusega ei lahendata vanemate vaidlust lapsele elatise maksmise küsimuses ning selleks puudub vastustajal ka pädevus, kuivõrd vanemate vahelise vaidluse lahendab kohus. Tulenevalt

§ 49

lg-st 2 kontrollib Sotsiaalkindlustusamet vanema taotluse saamisel üksnes seda, kas on esitatud kohtule avaldus elatise välja mõistmiseks või muutmiseks ning kas taotleja kasuks on tehtud makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus. Teisi asjaolusid kohtumenetlusaegse elatisabi määramisel vastustaja kontrollima ei pea. Seega ei teosta vastustaja otsuse tegemisel ka uurimisprintsiipi kaebaja poolt esile toodud ulatuses, st ei kontrolli seda, kas vanem on asunud oma kohustusi lapse ees täitma. Vastustaja ülesandeks taotluse saamisel on vaid tagada lapsele kohtumenetluse ajaks elamiseks vajalikud minimaalsed rahalised vahendid. Elatisabi määramine tuleb lahendada kiiresti (15 tööpäeva jooksul), mis on sätestatud lapse huvide kaitsmise eesmärgil. Kaebaja omistab vaidlustatud otsusele ebaõige tähenduse leides, et tegemist on lahendiga, millega määratakse siduvalt kindlaks tema kohustused. Nimetatud seisukohaga on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 18.03.2022 otsuse nr 3-20-1889 p-s 19. Seega on asjakohatud kaebaja väited, mille kohaselt oleks ta tulnud kohtumenetlusaegse elatisabi otsuse tegemise menetlusse kaasata ja nõuda temalt seisukohta ja tõendeid. 17. Selleks, et elatisabi saamise võimalust ei kuritarvitataks, nähakse

§ 52

lg-s 4 ette, et kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse lisaks elatisabi taotlejale kätte ka elatisnõude võlgnikule, kel on

§ 54

lg 2 järgi võimalik tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud või esitab elatisnõudele muu tõendatud vastuväite. Juhul, kui leiab tõendamist, et võlgnik on ülalpidamiskohustust täitnud, siis lõpetab Sotsiaalkindlustusamet

§ 54

lg 1 p 3 alusel elatisabi maksmise enne tähtaega, so enne 150 päeva täitumist (

§ 49lg 3).

Nimetatust tuleneb, et kohtumenetlusaegse elatisabi määramise järgselt on kohustatud isikul (antud juhul kaebajal) võimalik tõendada, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud ning kohtumenetlusaegse elatisabi andmine tuleb lõpetada. Seda kaebaja on ka teinud. 18.

§ 54

sätestab alused, millisel juhul lõpetab Sotsiaalkindlustusamet elatise maksmise enne

§ 49lg-s 3 nimetatud tähtaega.

Muu hulgas lõpetatakse elatisabi andmine kui ilmneb, et elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud (

§ 54lg 1 p 3 ja lg 2).

Välja makstud elatisabi tuleb välja nõuda kas elatise võlgnikult (

§ 57

) või alusetult elatisabi saanud isikult (

§ 56

).

§ 57

lg 1 sätestab, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

1. Asjas on tuvastatud ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas vastustajale 12.04.2022 vaide, millele oli muu hulgas lisatud pangakonto väljavõte, millelt nähtus, et kaebaja on maksnud aprill 2021 kuni aprill 2022 elatist igakuiselt 200 eurot, va juulis 2021 300 eurot ja augustis 240 eurot. Vastustaja on märkinud, et lapsele määrati elatisabi kuni 30.03.2022 ning märtsikuu elatisabi maksti välja 08.03.
2. Nimetatu tähendab, et vastustajal puudus reaalne võimalus elatisabi maksmist ennetähtaegselt lõpetada, kuivõrd elatisabi oli ajaks, mil kaebaja esitas vaide, juba välja makstud. Kohtule ei ole vastustaja esitanud andmeid selle kohta, miks ei õnnestunud kohtumenetlusaegse elatisabi andmise otsust kätte toimetada kaebaja poolt näidatud eposti või postiaadressil. Samas ei ole kohtu jaoks usutav, et vastustaja pidas otsuse avaldamist Ametlikes Teadaannetes vajalikuks ilma, et ta oleks proovinud otsust kaebajale e- posti või posti 5

§ 56lg 1 p-d 1-3).

Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt nimetatust ei tähenda kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine ilmtingimata seda, et elatise võlgnik peab makstud elatisabi riigile tagastama. Kui lapsel on õigus nõuda ülalpidamist, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem, kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

seletuskirja (217 SE) (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4) (lk 43-44) on § 57 lg 1 kohta selgitatud, et: „Riigile saab üle minna nõue, mis on tekkinud ülalpidamise saamiseks õigustatud ja maksmiseks kohustatud isiku vahel. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal elatisnõue oma vanema vastu, siis läheb see riigile üle. Nõude ülemineku hetkeks on kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine. Nõue läheb riigile üle väljamakstud elatisabi ulatuses. Kuna nõue läheb riigile üle sellisena, nagu see kuulub lapsele, siis ei ole välistatud, et kohtumenetlusaegse elatisabi puhul läheb riigile erandjuhtudel üle elatisabist väiksem nõue. See tuleb kõne alla juhtudel, mis vastavalt PKS § 102 lõigetele 1 ja 2 võib kohus vähendada elatise suurust alla poole kuupalga alammäära. Kui kohtumenetlus lõpeb aga ilma vanemalt elatise maksmiseks kohustava kohtulahendita, nõutakse elatisabi tagasi elatisabi saanud isikult, v.a § 58 lõikes 3 sätestatud juhtudel“. Seega eeldab nõude üleminek seda, et on olemas kohtulahend, mis kohustab vanemat elatise maksmiseks. Praegusel juhul on kompromissi kinnitamise määruse näol selline kohtulahend olemas. 21. Nimetatust järeldub, et alles pärast kohtumenetluse lõppu otsustatakse, kas makstud elatisabi nõutakse tagasi elatisabi saajalt või on selle kohustatud tagastama võlgnik, st antud juhul kaebaja.

§ 58

lg 1 kohaselt võib Sotsiaalkindlustusamet elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist SÜS sätestatud korras, kui võlgnik ei ole riigile üle läinud nõuet rahuldanud. SÜS § 32 sätestab, et hüvitise andja otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud hagimenetluses. Enne ettekirjutuse tegemist antakse võlgnikule võimalus avaldada arvamust ning esitada kõik oma vastuväited. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemisel ei ole teada, kas makstud elatisabi nõutakse tagasi elatisabi saajalt või elatise võlgnikult, mis tähendab seda, et kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus iseenesest ei too enne elatise kohtumenetluse lõppu võlgnikule kaasa mingeid kohustusi. Nimetatud seisukohal on põhjendatult ka vastustaja. 22. Eeltoodust tulenevalt ei anna asjaolu, et kaebaja on oma ülalpidamiskohustust lapse ees enne kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemist osaliselt täitnud, alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kohus tuvastas, et otsuse tegemise eeldused

§ 49lg 2 tähenduses olid täidetud.

Ka vaidemenetluse esemeks oli SKA 17.12.2021 otsuse õiguspärasus, mistõttu puudus alus ka otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaidemenetluses. Seega puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. 23. Rahuldamata jääb ka kaebaja poolt esitatud alternatiivne nõue tühistada SKA 17.12.2021 otsus ja vaideotsus osas, milles B määrati elatisabi summas 180, 45 eurot. Nagu kohus eelnevalt 6

§ 58

lg 1 kohaselt võib vastustaja alustada võla sissenõudmist pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist. Praegusel juhul on Harju Maakohus kinnitanud 13.05.2022 tsiviilasjas nr 2-21-134421 kompromissi, millega on reguleeritud kaebaja kohustusi elatise maksmisel nii tagasi- kui ka edasiulatuvalt. Vaidlustaud otsusega oli tagatud lapsele minimaalne ülalpidamine

§ 49

lg-s 3 sätestatud perioodiks enne kui Harju Maakohus 13.05.2022 määrusega elatise üle peetava kohtumenetluse kompromissi kinnitamisega lõpetas. Kaebajale on vaidlustatud otsuse tegemisele järgnevas haldusmenetluses tagatud võimalus tõendada, et lapsel ei olnud kohtumenetluse ajal õigust nõuda temalt elatist suuremas ulatuses, kui 316,32 eurot, st Sotsiaalkindlustusamet on enam määranud ja ka maksnud elatist 180,45 eurot. Asjaolu, et kaebaja on oma kohustusi lapse ees osaliselt kohtumenetluse ajal ja enne seda täitnud, on seega asjakohane vaidlustatud otsuse tegemisele järgnevas haldus- ja täitemenetluses, kuid ei anna alust tühistada 17.12.2021 otsust ja vaideotsust kaebaja poolt alternatiivselt taotletud ulatuses. 24. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD 25. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu menetluskulude jagamise küsimust ei tõusetu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 7